Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/373

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

7

   Mis mä laalan leenälene,
Kukun kurvameelelene?
Oles mo izä elussa,
Oles mo emä elussa,
15.Õed õied õue peäle,
Vennäd vahvad vällä peäle,
Kaaza kallis kaindelassa:
Siis mina laalas leenälene,
Kukus kurvameelelene,
20.Laalas lauta laugud lehmäd,
Sõemele sõjahobozed,
Laalas kalad meresse,
Mereliiva linnasteksi.
   Neiukezed, noorekezed!
25.Siis ma laalas leenälene,
Kukus kurvameelelene.
Siis mina laalas, laksus metsä,
Kõneles kõne kõminal,
Heedäs kieltä, helgis metsä.
30. Neiukezed, noorekezed!
Kes mind kuuleb laalevada,
Laalevada, laskevada,
Veikukene veerevada:
Ütles laulva lustilaulu,
35.Lustilaulu, rõõmulaulu.
   Neiukezed, noorekezed!
Ma laalan läbi murede,
Läbi läälätse südäme:
Suu laalab, südä muretsleb,
40.Silmäd vetta veeretäväd,
Kulmud kulda tilgutavad.
   Neiukezed‚ noorekezed!
Ärä mull surnud izäkene,
Ärä mull surnud emäkene,
45.Ärä läind hauda õekezed,
Veerend vaenu vennäkezed;
Ärä on surnud soola tooja,
Kadunud kala vedäjä,
Kuolnud kallis kaazakene,
50.Hauda läind armude jagaja.


Nr. 157. Ei tohi tõesti laalda. 7.

A.

   Ei tohi tõesti laalda,
Hästi heältä kuulutada.
Sõnad pannasse tähele,