22
Emäkene, memmekene!
Sie mull hooles hommokulla:
Lähän karja saatemaie,
Ajan karja kaazikmetsä,
Ajan härjäd haavikmetsä,
Lehmäd linna lepikusse,
Vazikad vahepajosse,
Izi püsti põõza'asse,
Tooming toores mull peossa,
Hõbesõrmus sõrmessagi,
Kulda õimud mull õlale.
Nr. 175. Tore neidu. 25.
A.
Vennäkene, noorekene!
Ma läen merdä pühkimaie,
Mere äärtä äigämaie,
Mere kallasta kazima.
Kus ma nied pühkmed paneksi?
Pannin pühkmed põlle sisse,
Viizin velle vällä peäle:
Põld sai põhjatu ramuda,
Väli sai arutu vägedä.
Sinna kasvis kaelu kaera,
Kaelu kaera, päini otra,
Rukki kasvis kui sie ruogu,
Peä tall otsas pääderuogu.
Izä läks Hiide linna,
Veli taha Tarvastisse:
Iza tõi helmed iluzad,
Emä tõi pärjä punaze,
Veli tõi ruka roozileze.
Pannin siis kaela kaubahelmed,
Pähä sie pärjä punaze
Ümmer ruka roozileze.
Läksin siis Harju aeda peäle,
Viru viinaköögi peäle:
Seäl ma laulin lauguseeme,
Sillerdin sibulaseeme
Munde seemende seässä.
Poizid alla palvelema,
Kübäritä, kinda'ita,
Ilma vüötä, vammussita:
Tule maha, tuikene,
Saja maha‚ saiatükki!
