Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/399

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

33

Kaze linnast kasvamasta,
5.Pajo linnast paizumasta,
Astsin ma emä tubaje.
   Emä mõistis jälle kostis:
Sina, sina, tütär nuori
Sina kasvad mõiza'assa,
10.Saabassäärede seässä,
Tuhweljalgade tuassa;
Ehk sind, ehk sind tütär nuori,
Ehk sind petväd peened särgid,
Haugutavad hallid kuued,
15.Matvad manteli aluzed.
   Mina mõistsin, jälle kostsin:
Ennem, ennem, memmekene,
Ennem petku peene liiva,
Matku maha musta mulda,
20.Ennem kui petväd peened särgid,
Haugutavad hallid kuued,
Matvad manteli aluzed,
Katvad kardazed kazukad,
Mõne ukse uinutajad,
25.Mõne lingi liigutajad.
   Oh minu hellä memmekene!
Jumal aitku, Maarja kaitsku,
Hoitku hoora vuodiesta,
Kaitsku kelmi kaindelasta.


B.

   Tihti, tihti, neitsikezed,
Tihti ma käizin teole,
Alati abivaemusse,
Igä kuus korranädälis
5.Ei ma saand kuus koduje,
Nädälis memme nägemä.
   Läksin siis kuus koduje,
Nädälis memme nägemä.
Mis leitsin memme tegemästä?
10.Leitsin memme nuttemasta.
Mina memmeltä küzimä:
Miks sa nutad, memmekene,
Iked, hellä emäkene?
   Emä mõistis, vasta kostis:
15.Mis ma nutan, tätär nuori?
Sina kasvad mõiza'assa,
Saabassäärede seässä,
Tuhweljalgade tuassa,
Kingäjala kammerissa;