Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/417

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

51

   Perepoeg künnäb põllu peäle,
Hobo ette kui sie osja,
25.Paar on härgäzid iessä,
Teene paari täkkuzida,
Kolmas kõrviruunazida,
Sukad, saapa'ad jalassa.
   Nüüd ma ütlen ümmer jälle:
30.Sinna ohakad ozagu,
Sinna kasvku kasteheinä,
Kaera orased kadugu,
Rukki kõrred roostetagu!
   Nüüd ma ütlen ümmer jälle:
35.Orjast saab oza jagaja,
Palgapoizist pal'l'u miezi.
   Perepoega poizikene,
Kui ta käib kiriku tiedä:
Pulgas tall pugalad härjäd,
40.Taskus tantsivad hobozed,
Karmannis kari kirevä.


Nr. 191. Kus on jäänud meie hulka? 41.

A.

   Neiukezed, noorekezed!
Eks meid enne olnud hulka,
Enne hulka, pal'l'u parve?
Kazus kui kanaze karja,
5.Lagunes kui laglelippu.
   Neiukezed, noorekezed!
Kus siis jäänud meie hulka,
Meie hulka, pal'l'u parve,
Kadunud kanaze karja,
10.Lagunenud laglelippu?
Kas neid viinud vihmahuogu
Või on tapnud tuulehuogu?
Kas neid Pikker pakku paukund
Või on neid rahe rabanud?
15.Kas neid ehk kantud sõdaje
Või on pantud parve peäle?
   Neiukezed, noorekezed!
Ei meid viinud vihmahuogu
Egä tapnud tuulehuogu;
20.Ei meid Pikker pakku paukund
Egä meid rahe rabanud;
Ei meid kantud sõdaje
Egä pantud parve peäle: