65
Neiukene‚ noorekene,
Minu vend on põllumiezi,
Adrasaha seädijänä,
Pikä löe lüdijänä.
Neidu siis mõistis, vasta kostis:
Neitsikene, noorekene,
Jah, mina lähän põllumehele,
Adrasaha seädijälle,
Pikä löe lüdijälle!
Põld ei riku riide'ida‚
Kuus ei taha uuta kuube,
Nädälis ei nellä särki,
Aastas ei kahte kazukat.
Jah, mina lähän põllumehele!
Meremies mures alati,
Ametimies üksi ajuti rikas,
Põllumies põline rikas.
Nr. 198. Oh sina petis peiukene. 48.
A.
Oh sina petis peiukene!
Kuis sa minda püüdelezid,
Kükäkille, küüräkille,
Röötsäkille, roomakille,
Kükäkil külä tanavis,
Roomakille rukki'issa.
Neiu lõikab vällä peäle,
Peiu alla langi taga,
Vahib ikki neiu peäle,
Kas on sile sirbilegi,
Edus etta uurimaie.
Neidu niidab heenämässä,
Peigu püsti põõza'assa‚
Ikki varjulta vaatab,
Ikki kaeb kauge'elta,
Kas on vile vikatille,
Kärme heenäkaarelegi.
Neidu tantsib kõrtsissagi,
Peigu kõrtsi laua peäle,
Ikki varjulta vaatab,
Kas on kerge keeritämä,
Ladus jalga laskemaie.
Võtab neidu kutsudagi:
Tule mulle, neitsikene,
Tule mulle, mull on küllä,
