93
Võtan püssi peeningilta,
Tinanoole nurga peältä,
Siis läen püssil püüdemaie,
Tinanoolel noppimaie.
Emä aga mõistis‚ kohe kostis:
Oh sina rumal poega nuori!
Hunti püssil püüdänessa,
Karu noolel nopitasse.
Läksin jälle tillukene,
Läksin metsä luuzimaie,
Kuuzikusse kõndimaie.
Mis mina leitsin metsestägi?
Leitsin kannu, leitsin kaaza,
Kaksi kannu tall käessä,
Mõlemad mõduda täis,
Sõrmed täizi sõrmusida,
Käerandemed rahazid,
Kael olli täizi kaubahelmi.
Ei olnd julgust juure minnä
Egä südänt sülle võtta.
Kõndizin kodo kurval meelel,
Ahju ette halval meelel.
Kes tulli kurvada küzimä,
Kesse halva häälitsemä?
Tulli oma memmekene,
Oma hellä emäkene:
Miks sina nutad, poega nuori?
Mina mõistsin, kohe kostsin:
Läksin metsä kõndimaie,
Kuuzikuda katsumaie,
Leitsin kannu, leitsin kaaza,
Kaksi kannu tall käessä,
Mõlemad täizi mõduda,
Sõrmed täizi sõrmusida,
Käerandemed rahazid,
Kaela täizi kaubahelmi.
Ei olnd julgust juure minnä
Egä südänt sülle võtta.
Sest tullin kodo kurval meelel,
Ahju ette halval meelel.
Emäkene memmekene:
Nüüd lähen laande kõndimaie,
Panen paelad padrikusse‚
Kaevan augu kuuzikusse,
Siis ehk tuon kanaze koduje!
Emä mõistis, kohe kostis:
Oh sina rumal poega nuori!
