145
Rätt sai rehe rähmätsesse;
Põll sai rehe põrmudesse.
Läks ta põlle peskemaie,
Põlle rehe põrmustagi,
Rätte rehe rähmästägi,
Tanu rehe tahmastagi,
Küssis küiltä künädä,
Naolt kulda kurikada,
Äiält hellä kattelida,
Ämmält hellä tuoverida.
Ei annud küdi künädä,
Nadu kullasta kurikat,
Äi ei hellä kattelida‚
Ämm ei hellä tuoverida:
Ämmä tuover aedassagi,
Äiäl katel kelderissa,
Küdi viind künä külässe,
Naol kurik naelassagi.
Mini siis mõistis, kohe kostis:
Lähen suondeje pezemä,
Lähen lompi lopotama,
Põlle viskan põrmandalle,
Tanu ahjuje taandan.
Siit on saadud, siiä jätän,
Lendän emä lepikusse,
Kukun izä kuuzikusse.
Seäl temä hakas nuttemaie.
Kes tulli juure jutulegi,
Kes tulli vaesta vaatamaie,
Kes tulli kurvada küzimä?
Oma armas emäkene
Tulli kurväda küzimä,
Vaesta lasta vaatamaie:
Miks sa nutad tütär nuori?
Mini siis mõistis, kohe kostis:
Oh mo hellä memmekene,
Mezimagus memmekene!
Panti rehte peksemaie,
Talu rehte tampimaie.
Põll sai rehe põrmudesse,
Rätt sai rehe rähmädesse,
Tanu sai rehe tahmadesse.
Läksin siis põlle peskemaie,
Põlle rehe põrmustagi,
Rätte rehe rähmästägi,
Tanu rehe tahmastagi.
Küssin küiltä künädä,
