Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/552

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


Väratis olli verstasammas,
15.Õues õõnapuud iluzad,
Kajo ääres olli kaaziknletsä.
   Kui said gtüterid tuasta,
Põllelezed põrmandalta,
Rätikkaelad kamberista,
20.Tanu tahtjad- taresta:
Lõpnud õuest õlle ojad,
Kajo äärest kal’l’a ojad,
Värävistä verstäsammas,
Tuaiestä tunnikellä.
25.Tuba jäi tühjäs tütterista,
Ait jäi harvas riietesta,
Laut jäi lähjas. lehmädestä:
Kõik jäid munma mustiklehmäd,
Hahamuma hallid eläjäd,
30.llirnuma izä hobozed.

|}

B.

   Emäkene, memmekene!
Kui sa minda kasvatazid,
Siis sa sedä üttelezid:
Jõua tütär, söua tütär,
5.Jõua tütär jõude kasval
   Mina jõutsim mina söutsin,
Mina jõutsin jõude kasva.
Sain ma nooreks neitsikezeks,
Jöutsid jõude kosjad käiä,
10.Mina vasta vaidelema:
Alilmäkene, memmekene!
Awrä, ole viina hinmssa,
Õlletoobi tahtejaksi!
   Läksin vällä kuulamaie:
15.Kuulzin kul’l’uste kölinat,
Vaskival'l'aste valinat,
Hõberõngaste rõginat
   Juozin tuppa üttelemä:
Emäkene, memmekene!
20.Viska tulle viina mõedud,
Katusselle õlle kannud,
Pillu piekerid järele.
   Senip, senip, memmekene,
Senip so sead siledäd,
25.Senip so lammad lihavad,
Lammaste villad lahedad,
Senip so hobo iluza,
Senip so täkku tärnidessä: