Sie põle suvel suuda pesnud,
Aastal ei hammet ajanud,
Viiel kuul ei vihtelenud.
Kuub tall kerjätud külästä,
Kübär teeste tutva'ate.
Vatt kus seezäb meie neiul
Suu pestud, peä soetud.
Jalad arma haritud,
Käed kalli'id kazitud,
Suu pestud sulavõile,
Käed kulla kaste’elle,
Jalad jaanililledelle.
Mine peigu õue,
Seäl on õues õõnapmetsä,
Kolm on õues oksa külles:
Üks on kullal kirjutatud,
Teene on hõbedakirja,
Kolmas vaPmis vaskikirja;
Mis on õuna hõbedakirja,
Sie sa anna ämmälegi;
Mis on val'mis vaskikirja,
Sie sa anna äiälegi;
Mis on kullal kirjutatud,
Siega petä meie neiu!
|}
Nr. 390. Meie mehed ja teie mehed. 240.
Vatt kus mehed, mis on meel'e: |
