Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/648

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


Soola nälgä, te surete,
10.Kala nälgä te kaote,
Levä nälgä närvetäte.
   Vatt kus mehed, meie mehed,
Meie mehed ja Leie mehed!
Katsu sitta, Kaavere poizid!
15.Seält mina hulgun Uorgu poole,
Tihti Tiku saana. poole,
Seält tuon naeze kui sie noti,
Reotuma kui sie roti,
Ei ma hooli siepärästki.
20. Ei mina võta Narvast naista,
Ma võtan oma külästä
Oma kasvatud kanaze,
Enne nähtud neiukeze,
Kell põle korda. kudrussida
25.Egä hõbehelmezida.
Kui on Enne, siis eläme,
Kui on tervist, teeme tüödä.
   Ei või, ei või, ennäd vennäd,
Ei või õnneta elädä,
30.Tervisetä tehä tüödä,
Härgitä vagu ajada,
Hoboseta sõita tiedä,
Ei saa. tuppa tuodemata,
Algju ette aitamata.
35. Ütlen uuest ümmer jälle,
Püörän sõnad teez’epidi,
Lüön sõnad mölemitpidi
Varsti vana. järje peäle.
   Kui ep saa siitä naista
40.Egä siitä. vallastagi,
Kihelkonnast kolmestagi,
Neidu nel’l’ästä külästä,
Talu teen’e teez’elt puolta:
Lipin laevad, lapin laevaajd,
45.Tõukan tõrvatse meresse;
Panen sõle sõudemaie,
Lepätriinu lendämaie:
Seält tuon naize nastuleze,
Pizukeze ja sie püsti,
50.Iluzagi kui sie osja,
Kes tunneb tuleta käiä,
Ilma löetä lüdidä,
Küündelita. kirjutada,
Tuas kui tuli põleksi,
55.Aeda ies kui särjäsappi.

|}