Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/709

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

Süötis ta sea lihale,
Täitis ta kapa munale.
   Mai läks Ülligä magama.
Võttis väetsä; vuode’esse,
10.Nua õlgede vahele.
   Maiekene neitsikene
Võttis väetsältä küzidä:
Nuakene nurme kirja,
Väitsä või värävä kirja!
15.Kas sa juod südäme verdä,
Kassa maetsed maksa verdä,
Ehk sa katsud kaela verdä,
Imed patusta ihuda?
   Ärä tapnud noore mehe,
20.Hnkanud uue kaaza.
   Ämm olli kerge kargamaie,
Juozis lauta vaatamaie:
Üles, üles, noored rahvas,
Ülesse, talu minijä!
25.Munde kari kaazikussa,
Meie kari karja-aias;
Munde mullikad murule,
Meie mullikad magavad;
Munde lammad laane alla,
30.Meie lammad laadassagi.
Maie vuodi olli verine.
   Maie, minu minijä,
Miks so vuodi on verine?
   Oh mo ämmä memmekene!
35.Laadast tapsin laugu halle,
Aiast valgepeä vazika,
Murult tapsin musta. kuke,
Vägävistä västeriku.
   Ämm olli kerge kargamaie,
40.Juozis lauta vaatamaie:
Alles laadas lauku talle,
Alles valgepeä vazikas,
Murul laalab musta kukke,
Värävissä västerikku.
45. Mai andis jalule teädä,
Suuda. suure varva
Juoske jalad, jõudke jalad,
Juoske kajo palvielle,
Ehk kaevu avitab meidä,
50.Kajo rakked kaitsvad meidä.
   Kaevu vasta palvelema:
Maiekene, neitsikene!