Päevä paestab palavasti,
Võtab linad liivakulta,
Kaerad vällä kallakulta,
Orassed vao vahelta.
Ma lähen tähel täiel mehel.
Vennäkene, noorekene!
Tähte tuleb kozimaie,
Ajab saani sõnnikulle:
Vii talli tähe hobene,
Anna ette heinäzida,
Kanna ette kaerazida
Emäkene, memmekene!
Tähte tuleb kozimaie:
Kutsu sa tähte tubaje,
Anna pinki peelilene,
Lauda ette laazilene,
Peäle road rohized,
Pillu peäle pipperida,
Küli peäle köömenida
Oh sa rumal tütär nuoril
Kas tähte tuleb tubaje,
Meie mustasse tuasse,
Meie tahmatse taresse?
Küll tähte tuleb tubaje:
Ta tuleb oma otsimaie,
Abikaazat katsumaie!
Siis tulli tähte tubaje,
Pajatas eede palvi’e]le:
Andke mo oma kädeje,
Tänä viel tahan ma maale sõita!
|}
Emäl olli kolme tütärlasta, |
