Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/742

Ta südä püsti kui oda,
Ta silmäd kui liivateräd.

|}

Nr. 492. Läki sinna rooziaida! 342.

   Minu õde, õiekene,
Orjavitsule ehitud!
Läkii sinna rooziaida,
Rooziaida, paradiizi.
5.Seäl sie ilus elämene,
Elämene ülemene,
Kus nied ingled kulda sööväd,
Kulda sööväd, metta joovad,
Kus ei kuule kuke laulu
10.Egä helgi linnu laulu,
Üksi pühä ingle laulu,
Taeva kuldakandle kõlksu,
Et ei saa uinu unessagi
Egä vao vuode‘esse
15.Egä suegu sängiesse.