Lehekülg:Veeteede seadus 1938.pdf/10

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
10.

selle iseloomu, kallasrada ja neil olevaid ehitisi ega seadmeid, mis püstitatud laevasõidu, parvetamise või veeteede korraldamise huvides.

§ 40. Teedeminister võib anda määrusi kallasradade kasutamise kohta. Veeteede Valitsus võib ajutiselt keelata kallasraja kasutamist olukohases ulatuses, kui see on kahjulik veekogule, kallasrajale, kallasrajal asuvaile ehitistele või seadmeile.

§ 41. Sõjaväe, Sõjaministeeriumi ja Kaitseliidu valduses olevate maa-alade kasutamist kallasradadena võivad sõjaväevõimud keelata.


3. jagu.
Kallasradade ja kaldakindlustiste korrashoidmine.

§ 42. Kallasradade ja üldvajalike kaldakindlustiste suuremaid ehitamis- ja parandamistöid teostab tarbe korral Veeteede Valitsus, kuna nende korrashoidu ja vähemaid ehitustöid peavad teostama kohalikud omavalitsused või vee-ehitiste-äärsete kallasradade ja kaldakindlustiste suhtes – vee-ehitiste omanikud, kusjuures ehitustööde ja korrashoiu ulatuse määrab Vabariigi Valitsus.

Kallasradade ja kaldakindlustiste ehitamise ja korrashoiu määrusi annab Teedeminister kokkuleppel asjaolude kohaselt kas Põllutöö- või Majandusministriga. Samas korras määratakse ka iga kohaliku omavalitsuse poolt korrashoitavate kallasradade ja kaldakindlustiste nimekiri.

§ 43. Riigimetsad on kohustatud andma metsamaterjali nende kallasradade ja kaldakindlustiste (§ 42) ehitamiseks ja korrashoiuks.

Metsamaterjalide hinna, metsamaterjali andmise korra ja tingimused määrab Põllutööminister kokkuleppel Teedeministriga.

§ 44. Kaldaomanik võib korras hoida temale kuuluvat kallasrada ja teha kaldakindlustisi, mis ei ole kahjulikud laevasõidule, parvetamisele ega veeteele. Tehtud kaldakindlustustööd, mis ohtlikud eriti laevasõidule, parvetamisele ja veeteele, peab kaldaomanik