Lehekülg:Veeteede seadus 1938.pdf/12

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
12.

§ 47. Ujuvabinõude ja parvede läbilaskmiseks madala veeseisu ajal võib Veteede Valitsuse loal sisevete veeteedel ehitada ajutisi paise. Loa nõutamisel peab esitatama ehituskava ja tarbe korral ka võimalike kahjude katteks tagatis Veeteede Valitsuse poolt määratud suuruses. Ajutiste paisude ehitamiseks ülalpool sildu kuni 1 km kauguseni sillast on tarvilik ka Maanteede Valitsuse luba.

Erandina võib hädavajalikel juhtudel paise ehitada ka loata, kuid ehitamisest peab kohe teatatama Veeteede Valitsusele.

§ 48. Vee-ehitised ja seadmed peavad seesuguselt ehitatud ja korras hoitud olema, et nad võimaldaksid veeteede ja kallasradade vaba kasutamist ja võimalikult ei takistaks kalandust.

Teedeministril on õigus nõuda seesuguste puuduste ja takistuste kõrvaldamist vee-ehitistes ja -seadmetes.

Vee-ehitiste ja -seadmete ehitamise ja korrashoiu tehnilised tingimused laevasõidu, parvetamise ja veeteede seisukohalt määrab Teedeminister kokkuleppel asjaolude kohaselt kas Põllutöö- või Majandusministriga.

Sildade ehitamiseks üle jõgede võib Teedeminister Veeteede Valitsuse ja Maanteede Valitsuse ettepanekute alusel ette ära määrata laevade ja parvede liiklemiseks tarvilikkude avade minimaalsed kõrgused ja laiused, samuti sillasammaste asetuse sügavuse.


II.

Piirivalve seaduse (RT 1936, 47, 375) § 34 p. 1 muudetekse ja pannakse kehtima ühes nimetatud paragrahvi sissejuhatava osaga järgmises redaktsioonis:

§ 34. Piirivalve tegutseb piirivalvevöös.

Piirivalvevööks nimetatakse:

1) merel – 12 meremiili laiune veeala, mis algab Eesti Vabariigi territoriaalmere algjoonest, kuivõrd see veeala