9.
Schenkenbergi laager seisis Jägala jõe õhtupoolsel kaldal, sel kohal, kus Wiru ja Järwa maalt tulewad teearud, praegune Narwa ja Piibe maantee, kokku jooksewad. Laagri üleüldine pilt oli ütlemata kirju. Mitmenäoliste ja mitmekarwaliste telkide wahel sõõlus ning käratses hulk mehi, kes oma wälispidise näo poolest enam rööwlite kui korrapäraliste sõjameeste wõitu oliwad. Mõned oliwad weel endises Eesti talupoja riides, teised Rootsi ja Wene sõjameeste mundris, kolmandad kandsiwad mitme rahwaste ja seisuste käest kokku riisutud ja selga lapitud hilpusid. Mõne kuu ajaga oli see „nälginud talupoegade kari,“ mis seni Tallinna Sakstele ristiks kaelas olnud, kuulsaks wäesalgaks muutunud ja Sakslase Ivo Schenkenbergi osawa juhatuse all otse imetegusid teinud, üksikuid Wenelaste salkasid ära wõitnud, kaugele Wirumaa südamesse tunginud, lugemata hulga mõisasid ning külasid paljaks riisunud ja ära põletanud. Suured kraami lasud, loomade karjad ja hulk sõjawangisid andsiwad tunnistust, et nad ka sel
