147
Teised oliwad sellega nõuus ja terwe salk ratsutas Ivo telgi ette, kus neli meest wahi pääl seisiwad.
„Tagasi!“ hüüdis esimene wahimees, tulijatele oda wastu sirutades.
„Kelle telk see on?“ küsis Sandstede imestades.
„Ivo Schenkenbergi telk,“ kostis wahimees.
„On Schenkenberg ise siin?“ päris Risbiter ettewaatlikult.
„Päälik sõitis linna. Minge eemale, telgi ligi ei tohi keegi tulla.“
„Oled sa pääst nõder, lurjus? Tead sa ka, kellega sa räägid?“
„Minul ükspuhas.“
„Mina olen junker von Risbiter!“
„Minu pärast ole Pisbiter, aga tagane, muidu torkan!“
„Häbemata lurjus!“ kisendas Risbiter mõõka tõmmates.
„Ärge wihastage, junker!“ waigistas Sandstede. „Kuule, mees, kas sa mind ei tunne?“
„Ei tunne.“
„Mina olen Tallinna esimene bürgermeister Friedrich Sandstede ja sinu päälik seisab minu käsu all.“
„Aga mina seisan pääliku käsu all ja käsk on nii, et keegi wõõras telgi ligi ei tohi tulla.“
„Mis sääl siis on?“
„’Pole sinu asi. Katsuge, et endid siit koristate.“
