— 13 —
nüüd selgesti aru, et wõeras herra keegi muu pole olnud kui kuriwaim ise. Ruttanud, mis wõinud, et hirmsast kohast koju pääseks.
Kodu kuulnud kohe teiste käest, et tüdruk ennast ülesse poonud. Wiiuli mängija aga ütelnud: „Ma tulin praegu just tema pulmast!“ Ja rääkinud, mis ta kõik näinud.
Teisel päewal waadanud sulane taskut ja leidnud sealt nüüd tõesti raha. Läinud kohe metsa tagasi, kuhu ta eile taskust leitud haabalehed maha wisanud, aga ei leidnud sealt enam haaba lehti ega raha.
Sest saadik jätnud wiiuli mängija kõrtsis käimise täiesti maha. Kartnud alati, et kõrtsi teel uuesti kurjawaimuga kokku juhtub ja see teda ei tea kuhu wiib.
5.
Wanapagan pulmas.
M. Liedenberg Wigalast.
Korra eksind üks mees talwe külma ilmaga suurde laande ära. Otsind ja otsind teed, aga ei leia. Korraga näinud ometi enese ees metsas maja. Majas põlenud palju tulesid. Mees läinud ukse taha, uks kinni. Koputanud esimese korra, koputanud teise korra, koputanud kolmandama korra, ei tule kedagi eest lahti tegema. Ei kuule kõhku ega kahku. Kõik waikne nagu surnu haud.
