— 23 —
seisab. Nüüd tuleb aeg, et meie laual enam liha ei nähagi. Pole muud kui ütlen oma perele: Poisid, hambad warna!“
Hans sekka: „Nii nii, hambad warna!“
Wanapoiss söönd ja läind, heitnud siis murega magama. Magand nagu kott. Hans näind, läind ruttu wälja ametisse.
Wanapoiss härkab homiku ülesse: warnad hambaid täis. Hüüab imestades Hansu: „Hans, mis see on?“
Hans kohe wasta: „Need on hambad!“
Wanapoiss pärima: „Mis hambad!“
Hans wasta: „Eks pere hambad ikka! Eks peremees üelnud: pere pangu hambad warna. Läksin ütlesin perele: pange hambad warna, nii käsib peremees! Ei keegi tahtnud käsku kuulda. Minu kohus on aga peremehe käsku täita. Läksin, lõin perel kiwiga hambad suust ära, panin warna! Siin nad nüüd on!“
Wanapoiss läheb õue waatama: pojad huluwad, karjuwad. Kõigil suud werised. Mitte hamba märkigi enam suus. Hans wiimase kui hamba suust wälja löönud.
Wanapoiss et wõi Hansule midagi teha. Ise üelnud, et hambaid tarwis warna panna.
IV. Sauna kütmine.
Ühel päewal üelnud wanapoiss Hansule: „Hans-poeg, täna tarwis saun ära kütta, ma tahan wihtlema minna!“
