Lehekülg:Wanapagana jutud Eisen 1893.djvu/29

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 28 —

Hans hüüdma: „Peremees, kudas käsi käib? Kas palju wett juba kaewus on?“

Peremees wasta: „Higi jookseb sorinal mööda otsa maha, aga mitte wee piiskagi ei saa kätte! Wõtku see ja teine seda rasket tööd!“

Hans naerab wasta: „Peremees, minu kaew ammu walmis ja wett täis!“

Wanapoiss wasta: „Mis sa tühja juttu räägid!“

Hans wasta: „Kui ei usu, tule, waata!“

Wanapoiss tuleb wälja waatama. Kaew walmis, wett täis. Wanapoiss wõtab pika ridwa, pistab kaewu. Kaew nii sügaw, ritw põhja ei leia.

„Oled aga mees küll!“ kiidab wanapagan Hansule. „Mina teen tööd, pea märg otsas, sina istud maas, waatad pealt, üks, kaks, kolm kaew walmis!“

Ei aidanud midagi, wanapoiss pidi Hansule koti kulda wälja maksma.


VIII. Wanapagana piip.

H. Rebane Kuusalust.

Korra näinud wanapagan Hansu käes püssi. Küsinud kohe: „Mis riistapuu see on?“

„Nüüd on uut moodi piibud pruugitawad. Ja see ongi just üks uut moodi piip!“ kostnud Hans.

Wanapagan paluma: „Anna mulle ka proowiks suitsetada!“