— 32 —
Rebane pugeski kõhust wälja ja murdis kõik kanad ära. Homiku mindi kanadele süüa andma. Aga peale kuke ei tahtnud ükski sulgloom enam süüa. Rebane aga kargas kongist wälja ja pani putked mängima.
Teiseks ööks wiidi kukk karjalauta loomade hulka. Kukk ütles nüüd hundile: „Hunt, pue kõhust wälja!“
Hunt puges kõhust wälja ja murdis kõik loomad ära.
Homiku mindi waatama: kõik loomad sirutasiwad sõrgu wasta taewast.
Kolmandaks ööks wiidi kukk hobuse talli. Nüüd puges karu kõhust wälja ja murdis wiimase kui hobuse ära.
Seda wiisi saiwad kõik herra loomad otsa. Herra wihastas selle üle aga nii, et kohe käskis kuke ära tapa. Kukk tapeti ära, aga näe, uputus kippus kallale, sest kuke kõhust woolas järwe wesi wälja. Wiimaks saadi ometi weest jagu.
Nüüd küeti ahi sojaks ja pandi kukk küpsema. Küpsetatud kuke sõi herra üksipäini ära. Kukk hakas aga herra kõhus laulma: „Kukeluugu! Anna saunamehe käsikiwid kätte!“
Herra ei saanud enam ööl ega päewal rahu. Lootnud wiimaks ometi, et kukk kõhust wälja tuleb. Ütelnud sulasele: Wõta mõõk kätte ja kui sa näed, et kukk pea wälja pistab, siis löö ta pea otsast ära!“
Sulane teinud nõnda nagu herra käskinud,
