Lehekülg:Wanapagana jutud Eisen 1893.djvu/64

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 63 —

siia saanud? Mine nüüd, süga wana isa selga ahju peal!“

Wanapagan aga hüüdnud ahju pealt: „Oi wõeraid kuitsi! Oi wõeraid kuitsi!“ Tulnud siis ahju pealt maha ja kiskunud ka noorema wenna lõhki.

Kui wiimane wend õde ja teisi wendi kaua küll juba oodanud, aga neid kusagilt ei näinud tulewat, pidanud ta nõuu, mis nüüd teha. Läinud koju ja walmistanud ennast otsimise wasta. Küpsetanud kodu kolm odra leiba, pannud need kotti teemoonaks ja läinud siis teele. Käinud tüki maad ära, jänes tulnud wasta, pakkunud ennast sulaseks. Noorem wend wastanud: „Kui ma sind sulaseks wõtan, mis ma sulle siis palgaks annan?“ Jänes warsti wasta: „Ma ei taha muud kui pool odrakakku su kotist!“

Noorem wend olnud selle kaubaga rahul ja annud poole odra leiba jänesele. Jänes lubanud selle eest häda ajal nooremal wennal abiks olla. Noorem wend astunud jälle edasi. Rebane tulnud wasta, pakkunud ennast sulaseks. Lubanud häda ajal appi tulla. Noorem wend ütelnud jälle: „Kui ma sind sulaseks wõtan, mis sa siis selle eest palka tahad?“ Rebane wasta: „Ma ei taha muud kui su kotist poole odra leiba.“ Noorem wend olnud selle kaubaga rahul ja annud rebasele kotist poole odraleiba.

Noorem wend läinud jänesega ja rebasega edasi. Neile tulnud hunt wasta ja pakkunud ennast noorema wennale sulaseks. Lubanud häda