Loomakaitsekongress Tallinnas

Allikas: Vikitekstid
Lühiandmed
Pealkiri: Loomakaitsekongress Tallinnas.
Allikas: Eesti Loomasõber, 1938, nr. 1, lk. 9–10.

Pühapäeval Tallinnas peetud Eesti loomakaitseliidu 11. kongressile oli sabunud esindajaid kümnest loomakaitseseltsist üle maa, arvuliselt 51 isikut. Pärast kongressi avamist ELL esimehe adv. B. Methusalemi poolt esinesid tervitustega looduskaitse ja turismiinstituudi dir. P. Päts, Tallinna loomakaitseseltsi esimees Th. Järverand, Tartu seltsi esimees Peeter Kase, Nõmme l.-seltsi esimees J. Paulson, Viljandi l.-s. esimees dr. Saar, Kuressaare esindaja S. Orb, Paidest hr. Ulk ja Rakverest hr. Lill. Välismailt saabusid telegrammid Läti loomakaitseorganisatsioonelt, pr. A. Jakobsonilt ja R. Bacelt.

Tervitused möödunud, jagati teenetemärke, rohelisi riste, dir. Peeter Pätsile, hr. T. Järverannale ja asutajaliikmele Lavitskile 2. järgu ning A. Ojalole Nõmmelt ning pr. Hilda Avekukele Kuresaarest kolmanda järgu märgid.

Järgnevalt esines aruandega ELL tegevusest 1937./38. a. senine esimees adv. B. Methusalem.

ELL tegevus ka möödunud tegevusaastal on olnud vaikne ja tagasihoidlik. Selle töö võib jagada nelja ossa: 1) Loomakaitseline propaganda ehk kihutustöö, 2) loomakaitse administratiivne korraldus, 3) läbikäimine valitsuse, omavalitsuse ja teiste asutistega ning 4) rahvusvaheline läbikäimine.

Loomakaitse kihutustöö alal tuleb mainida oma ajakirja „Eesti Loomasõber“ väljaandmist. See töö on seotud suurte raskustega.

Ajakirja oleme vahetanud maailma tähtsamate lk.-organisatsioonidega Euroopas ning seda on läinud isegi Indiasse.

Samuti on lk.-liidu poolt peetud kõnesid: traditsiooniline kõne 4. oktoobril ülemaailmalisel loomakaitsepäeval raadios, ning ELL esimees ja abiesimees prof. Vau esinesid kõnedga Pärnu lk.-seltsi poolt korraldatud vabaõhu-kontsertmiitingul.

E. loomakaitseliidu algatusel on korraldatud loomakaitselist tööd ka kirikus ja koolis, eriti just 4. oktoobril ülemaailmalisel loomakaitsepäeval.

Administratiivse korralduse all tuleks mõelda ELL ja lk.-seltside vahelist läbikäimist ja koostööd. Siin on olnud vastastikust juhiste ja näpunäidete andmist.

Väljatöötamisel on lk.määruse eelnõu, milles fikseeritud koormate ülekaal, loomade eluiga, otstarbekohane rakendus, eluruumid, toitmine, käitumine jne. ― Oleme saanud ja palume veelgi juhiseid.

Valitsusasutistega on olnud kontakti mitmegi küsimuse alal.

Riigipresidenti, kes lk.-liikumise enda kõrga kaitse alla võttis, dekoreeriti esimese I klassi RR. Kaelaskantava teenetemärgiga, mida üle andis kolmeliikmeline delegatsioon ― B. Methusalem, prof. Vau ja ins. Bidder. President, sel ajal Riigihoidja, võttis delegatsiooni vastu Toompeal oma kabinetis ja vestles meiega umbes veerand tundi loomakaitseliste küsimuste üle, tundes elavat huvi selle liikumise vastu.

Riigipresidendi kaudu esitasime registreerimiseks ja kandmiseloa saamiseks uue Teenetemärkide seaduse alusel RR ja medali. Presidendilt on põhimõtteline jaatav otsus ja asi otsustatakse koos teistega võib olla augustikuus. Asi on teenetemärkide komitee esimehe kindral Laidoneri käes.

Esitasime palve toetuse saamiseks, mis seni on otsustamata, kuid President mainis auusõnal ka meie majanduslikku olukorda.

Loomakaitse seaduse esitamine ― ei ole veel nihkunud, kuuldavasti ei lähe see libedalt, sest juutidele on rituaalküsimus rahvuse prestiiši küsimus ja olevat kuuldavale tulnud hääli, nagu mõjuks uimastus halvasti peekoni kvaliteedile. On kontakti peetud looduskaitse-direktori P. Pätsi kaudu, sest loomakaitse on üks osa üldisest looduskaitsest, ning oleme alati leidnud sealt moraalset toetust.

ELL on ametlikult võetud organisatsioonide nimekirja, millest osavõtt on noorsoole lubatud.

Rahvusvaheline kontakt on eriti tihe Lätiga. ELL esimees külastas Läti 3-at aastapäeva Riias ja esines seal kõnega. On avaldatud kirjutisi Eesti kohta vastavas ajakirjanduses, eriti Läti aastaraamatutes ja „Kristlikus Teatajas“. Teiste maadega on piirdutud peamiselt ajakirjade vahetusega, kuna osavõtt nende üritustest, samuti võõraste vastuvõtt pole võimalik olnud majanduslikel põhjustel.

Kongressi tulipunktiks kujunes juhatuse valimine, mis suurimat erapooletust taotleva valimisviisi tõttu kujunes aegaviitvaks. Pärast kahekordseid valimisi kujundati absoluutse häälteenamuse põhimõttel juhatus, mis oma esimesel istungil jagas ametid järgmiselt: esimees Peeter Päts, esimehe abid prof. Vau Tartust, J. Välbe Marvast, E. Kattemaa Tallinnast, sekretär E. Bidder Tallinnast, laekur J. Paulson Nõmmelt, ametita liikmed dr. V. Saar Viljandist, J. Konso Tartust ja adv. B. Methusalem, kes toimib ühtlasi liidu juriidilise nõuandjana.

Koosolekul arutati elavalt loomakaitse levitamise võimalusi eriti noorte ja laste hulgas ja kahetseti, et sellele ei ole antud kuigi palju ruumi kasvatusprogrammis. Otsiti ka teid ja võimalusi majanduslike ressursside hankimiseks, mis soodustaksid propagandat nii oma ajakirja tihedama väljaandmise kui ka muu selgitava kirjanduse levitamise näol. Kõneldi taas võitlemisest rituaaltapmise vastu ja kõneldi mõningaist teisist nähteist loomapiinamise alal.