Määrus kindral Laidoner'i nimelise invaliidide kapitaali kohta
| ||||||||
Invaliidide kapitaali eesmärk.[muuda]
§ 1. Kindral Laidoner'i nimelise invaliidide kapitaali otstarve on:
a) Eesti vabadussõja ajajärku, vapra Eesti maleva ja tema juhi kindral Laidoner'i hiilgavat ja võidurikast tegevust ja nime kustumatuks teha, nende võrdlemata teenuseid eeskujuna järeltulevatele põlvedele edasi anda, iseseisvuse ja vabaduse eest võitlemiseks.
b) Nendele sõjaväelastele (ohvitseridele, arstidele, ametnikkudele, sõduritele), kes oma tervise Eesti rahvaväe teenistuses kas haavamise, põrutuste, vigastuste, haiguste või koormava töö tagajärjel ehk muul põhjusel kaotanud ehk tuntavalt rikkunud ja selle parandamiseks mõnes sanatooriumis, kurortis sise- ehk väljamaal ehk muud eriarstimist tarvitavad ― seda võimaldada.
d) Nendele Eesti rahvaväe invaliididele toetuse andmist võimaldada, kelle perekond on sedavõrd suur, et invaliidile tema pensionist ja ülejäänud töövõime kasutamisest perekonna ülespidamiseks ei jatku, kui perekonnaliigete arv mitte alla viie isiku ja invaliidi töövõime kaotus alla 75% ei ole.
e) Sõjas langenud sõjaväelaste vaestelaste kasvatamiseks abiandmine.
§ 2. Toetuse saamiseks on eesõigus neil Eesti vabadussõjast osavõtjatel, kes eelliinil haavata, põrutada ja vigastada on saanud; selle järele neil, kes eelliinil viibides oma tervise haiguste tagajärjel on kaotanud ja viimaks neil, kes vabadussõjast osavõttel, kuigi mitte eelliinil, oma tervise kaotanud. Kui vabadussõjast osavõtjate seas abitarvitajaid ei ole, siis antakse toetust ülemalnimetatud alusel nendele sõjaväelastele, kes Eesti rahvaväe teenistuses tervise ja töövõime on kaotanud.
§ 3. Invaliidide kapitaalil on oma nimega pitsat.
§ 4. Kindral Laidoner'i nimelise invaliidide kapitaali põhikapitaali suurus määratakse kindlaks 5.000.000 Eesti marga peale. Kapitaali aluseks on määratud need 30.000 marka, mis Narva linna manufaktuuri ja Narva kalevivabriku poolt on annetatud.
§ 5. Kapitaali suurendamiseks otsib abinõusid selle määruse § 11 ettenähtud komitee, kes muu seas selleks otstarbeks üleriiklikka korjandusi korraldab. Annetusi võtavad vastu § 11 ettenähtud komitee, siseministeerium, sõjaministeerium, Eesti pank, riigikassa, kõik renteid, kõik postkontorid, omavalitsusasutused, väeosade ülemad ja selleks volitatud ja avalikult teadaantud isikud ja era-rahaasutused, kes annetatud summad riigipanka kindral Laidoner'i nimelise invaliidide kapitaali arvele sisse kannavad. Kapitaal seisab § 11 ettenähtud komitee käsutuses. Sissekantud summadest ja sissekandmise ajast antakse komiteele viibimata teada.
§ 6. Kunni § 7 ettenähtud kapitaali põhikapitaal ei ole 5.000.000 margani kasvanud, võib abiandmiseks ära kulutada peale protsentide veel kõik annetused. Põhikapitaal antakse riigipanka protsenta kandma, ehk hoitakse seal Eesti vabariigi protsentakandvates väärtpaberites.
Rahahoidmise viisi määrab kindlaks § 11 ettenähtud komitee. Tema otsustab ka väärtpaberite ostu.
§ 7. Kapitaali summade seisu kohta annab avalikult aru iga aasta jaanuari kuus möödalaäinud aasta eest § 11 ettenähtud komitee.
Invaliidide kapitaali juhatus, toetuse määramine, komitee koosolekud, asjaajamine ja kapitaali üle valitsemine.[muuda]
§ 8. Invaliidide kapitaali üle valitseb ja määrab sellest toetust iseäraline komitee, kelle auesimeheks on kindral Laidoner. Komitee esimeheks on siseminister, liikmeteks sõjaministri abi, Punase Risti seltsi esimees, sõjaväe tervishoiu-valitsuse ülem. Kui abiandmise küsimused arutamisel on, siis kutsutakse komiteest osa võtma ka vigastatud sõjameeste keskühisuse esimees, kellel siis nõuandmise õigus on.
§ 9. Komitee asub siseministeeriumi juures.
§ 10. Toetust määrab komitee, kas oma algatusel ehk toetust-soovijate palvekirjade järele.
§ 11. Toetusraha määramist toimetatakse kolm korda aastas: aprilli-, augusti- ja detsembrikuu esimestel päevadel, kuid mitte hiljem kui kümnendal kuupäeval.
Märkus: Erakorralistel juhtumistel võib komitee igal ajal abi määrata, mille otsustamiseks esimees komitee igal ajal abi määrata, mille otsustamiseks esimees komitee võib kokku kutsuda.
§ 12. Toetuse määramise ajast annab avalikult teada ajalehtedes § 11 ettenähtud komitee.
§ 13. Palvekirjad toetuse määramise üle antakse ära komiteele mitte hiljem kui toetusmääramise eelmise kuu 15 kuupäevaks. Hiljem sisseantud palvekirjad võivad ainult erakorralisel juhtumisel ja ainult siis komitee otsuse järele arutusele tulla, kui nendel kõik asja-selgitavad tunnistused kaasas on.
§ 14. Sisseantud palvekirjade kohta kogub komitee kõik asjasse puutuvad andmed, mis asja otsustamisel tarvilised.
§ 15. Nendele, kellele toetus määratud, annab komitee sellest kirjalikult teada.
§ 16. Komitee koosolekud toetusraha määramiseks ja teiste küsimuste otsustamiseks kutsub kokku komitee esimees.
§ 17. Komitee koosolekud on otsusvõimulised, kui on koos vähemalt kolm liiget, nende hulgas kas auesimees ehk esimees.
§ 18. Kõik otsused komitee koosolekutel tehakse liht häälteenamusega. Kui hääled pooleks lähevad, on otsustav juhataja hääl.
§ 19. Komiteel on õigus abipalujaid eriarstil lasta läbi vaadata.
§ 20. Komitee koosolekute üle kirjutatakse protokoll sellekohasesse protokolliraaamtusse. Protokoll kirjutatakse alla kõikide koosolekust osavõtjate poolt.
§ 21. Kui kindral Laidoner isiklikult komitee koosolekul viibib, siis juhatab koosolekut kindral Laidoner. Muil juhtumistel juhatab koosolekut komitee esimees. Koosoleku protokolli kirjutab siseministri poolt selleks määratud ametnik.
Komitee otsuse täitmine.[muuda]
§ 22. Kõik komitee otsused saadetakse täide komitee esimehe korraldusel.
§ 23. Kapitaali tegevuse kestuse tähtaeg on kindlaksmääramata.
§ 24. Kapitaali tegevuse lõpetamine võib sündida vabariigi valitsuse sellekohase otsuse põhjal, kusjuures likvideerimise korra ja järelejäänud varanduste ja summade ärakasutamise määrab kindlaks vabariigi valitsus, kui § 1 ettenähtud sihid on kätte saadud ehk tarvidus nende järele lõppenud.
Riigivanem: K. Päts.
Siseminister: K. Einbund.
Riigisekretääri k. t.: K. Terras.