Maapõuevarad põhjalikule uurimisele
| ||||||
Jõhvi raualademete sügavpuurimisel algavad pidevad vaatlused. ― Korraldatakse uurimusi fosforiitide tagavarade selgitamiseks.[muuda]
Majandusminister K. Selter avas geoloogilise komitee koosoleku sissejuhatava kõnega.[muuda]
Geoloogilise komitee esimest koosolekut peeti kesknädalal [18. augustil 1937] majandusministeeriumi juures, millest võttis osa ka majandusminister K. Selter. Arutati organiseerimise küsimusi, eelarvet ja komitee lähemaid ülesandeid.
Tähtsamatest otsustest võeti koosolekul vastu pidev töökava Eesti pinna kvartäär-geoloogiliste setete setete karteerimiseks, toimida lähemal ajal pidevaid vaatlusi a.-s. “Magna” poolt Jõhvi läheduses teostatava sügapuurimise üle ja korraldada uurimusi fosforiitide tagavarade täpsemaks määramiseks.
Komitee koosoleku avas majandusminister K. Selter, kes tähendas avasõnas kokkuvõttes järgmist:
Ju Asutav Kogu kuulutas Maaseaduse § 26-s kõik maapõuevarad riigi omanduseks. Riigi algpäevist saadik loodi mineraalvarade valitsemiseks ja uurimiseks Loodusvarade Osakond, pärast Mäeasjanduse jaoskond. 1927. a. antud Mäeseadus sisaldas juba lähemaid eeskirju mineraalvarade geoloogiliste uurimistööde korraldamiseks ja teostamiseks.
Mäeosakond, hiljem mäeamet, esineb seaduse järgi geoloogiliste uurimistööde üldise korraldajana ja kontrollijana ja ühtlasi ka uurimistööde faktilise teostajana. Tegelikult on mäeamet pidanud juhtima ja teostama paljusid uurimistöid aladel, kus eraalgatus kas puudus või ei taganud geoloogilise pildi selgitamist sel määral, nagu riiklikult vajalik.
mille üldised sihtjooned on avaldatud, ja mille elluviimiseks majandusministeerium ühes valitsuse muu aparaadiga on juba 2 aastat töötanud, nõuab mineraalvarade geoloogilise uurimuse laiendamist ning süvendamist, mille tõttu mäeameti töökoorem mitte ainult uurimistööde üldise korraldamise, vaid ka uurimistööde faktilise teostamise alal on tunduvalt suurenenud ja ei ole näha ette, et see töö lähemas tulevikus väheneks. See asjaolu viis meid mõttele ― tõmmata mäeameti tööle kaasa ka ülikooli ja tehnilise instituudi asjatundlikud töömehed selleks, et ühendatud jõul geoloogilises komitees veelgi suurema eduga jätkata ja arendada maa geoloogilise uurimise korraldamist ning teostamist, missugust tööd mäeamet seni Eestis vaikselt, sihikindlat ja tuemusrikkalt on teinud.
millega geoloogiline komitee käsikäes töötab, andes viimasele kasutamiseks maa geoloogilise uurimise tulemused.
Geoloogiline komitee asub tööle mäeameti õigusjärglasena. Loodame, et mäeameti õilsad traditsioonid leiavad komitees säilitamist ja arendamist ja et komitee töö tuleb õnnistuseks meie maale.