Mahtra sõda/Sissejuhatuseks

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Mahtra sõda
Eduard Vilde
 1

Sissejuhatuseks.

Et lugejat eksiarwamuste ja eksimõistmise eest hoida, tahan temale kõige pealt mõne seletawa sõna oma töö ehituslise wärgi kohta öelda.

Mul ei ole mitte nõu nõndanimetatud Mahtra sõda üksi kirjeldada, see on, neid talurahwa rahutusi, mille peasündmuse-paigaks 1858. aasta kewadel Mahtra wald Juuru kihelkonnas, Harjumaal, oli, ja mis 2. juunil nim. a. Mahtra mõisas weriseks mässu-lahinguks paisusiwad, nii et kahetsemisewäärt kurbmäng ligi 60 talupoja raske karistamisega lõpule jõudis. Kui ma ka neid sündmusi, mis ma oma jutustusele wärwikaks tagaseinaks olen walinud, niisama asjalikult kui ajalooliselt õiete ja wõimalikult täielises raamis lugejale silma ette püüan tuua, on minu peasihiks siiski midagi muud: ma tahan oma jutustuses tähendatud ajajärgust, teoorjuse-aja lõpust Tallinnamaal, enese nõrka jõudu mööda üleüldist pilti joonistada. Seepärast pole minu jutustuse sündmuse-paikadeks mitte ainult Mahtra ja need kohad, mis Mahtra rahutuste läbi ajalooliselt tuttawaks on saanud, waid ma asendan teatawa osa oma jutustuse sündmustikust wabalt walitud paikadesse, kuna ma jälle mõnda kohta tarwilistel põhjustel mitte nime-kaudu ei kutsu.

Minu jutustuse tegelased jagunewad kolme liiki: 1) need, keda ma nende õige nimega selles tegewusosas ette toon, mida nad Mahtra kurbmängus tõeste on mänginud, 2) need, kelle nimesid ma muudan wõi keda ma sündmustikuga wabalt ühendusesse wiin, ja 3) need, keda mul waja oli kujutatawa pildi elustamiseks ja täiendamiseks luulelt laenata; kuid ka wiimaste soetamiseks olen ma wõimalikult elawaid eeskujusid püüdnud tarwitada.

Niihästi mõnede tegelaste, kui ka paikade nimede muutmist wõi iseloomist oli iseäranis sellepärast tarwis, et paljud kirjeldatawatest inimestest neis paikades weel kas ise elawad, wõi elawad seal nende järeltulejad. Jutustuses wõib aga ühte ja teist kas heal wõi halwal mõttel ette tulla, mis neile wahest mitte meelt mööda ei oleks. Kust poolt mul seda mitte karta ei olnud, seal olen nimed muutmata jätnud.

Sündmustiku kohta olgu weel tähendada, et ka need juhtumised minu jutustuses, mis Mahtra rahutustega ainult kaudses ühenduses seisawad, sündinud lugude peal põhjenewad, kui nad ka kõik kirjeldatud paikades ja just tähendatud aastal pole juhtunud. Mahtra sündmuste kirjeldus ise põhjeneb aga täieste ajaloolisel põhjal; selleks olen ma niihästi ametlikku materjali, kui ka säherduste ustawate isikute suusõnalisi kirjeldusi ja paberisse pandud mälestusi tarwitanud, kes „Mahtra sõjast“ kas tegelikult osa wõtsiwad, wõi seda wähemast pealt nägiwad. Muu seas on mulle kirjanik G. E. Luiga Mahtra sõja peategelase, Mahtra walla selleaegse talitaja Hans Tertsiuse kirjalikud tähendused sõbralikult tarwitada andnud. (Tertsius suri 12. okt. 1900 Omi asutuses, Siberis, ära, kus hr. Luiga sel ajal köster-koolmeistriks oli.) Need hallikad ei käi küll mitte igas punktis üksteisega täieste kokku, peaasjades on nad aga ühised.

Rahutuste sündmusepaikasid olen oma silmaga waatamas käinud ja iseäralise huwitusega nendelt wanadelt inimestelt teateid kogunud, kes neis paikades weel praegu elawad ja kelle silmade alt „Mahtra sõda“ mööda käis.

Jutustuse kirjutaja.