Majaomanike koda avati

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Lühiandmed
Pealkiri: Majaomanike koda avati.
Allikas: Uus Eesti, 9. oktoober 1935, nr. 22, lk. 5.
2 pilti: Majaomanike koja esimees Johannes Leopold Jüris,

Majaomanike koja esimeselt istungilt.

Esimeheks valiti J. L. Jüris, juhatuse liikmeteks J. Sepp, A. Pahla ja B. Melts. Peaministri asetäitja K. Eenpalu tervituskõne avakoosolekul.[muuda]

J. Masing ja J. Teemant jäid koja esimehe valimisel vähemusesse.[muuda]

Tallinnas avati teisipäeval [8. oktoobril 1935] kaubandus-tööstuskoja ruumes majaomanike koda. Kohal olid kõik 60 koja liiget. Koosoleku avas majaomanike koja elluviimise komitee esimees J. Beeren. Sissejuhatava kõne koja tööle pidas peaministri asetäitja K. Eenpalu. Koja esimehe valimine esimesel käigul ei õnnestunud. Teistkordsel hääletamisel valiti koja esimeheks J. L. Jüris (Jürgens) Tallinnast, koja juhatuse liikmeteks valiti O. Suursööt ja J. Mürk Tallinnast, A. Kask Nõmmelt, J. Sepp Tartust, A. Pahla ja B. Melts Haapsalust. Majaomanike koja esimene töökoosolek peetakse novembri lõpul.

Majaomanike koja avamiskoosolekule hakkas juba pool tundi enne määratud algust koguma koja liikmeid. Juteldi gruppides omavahel ja arutati esimehe ja juhatusliikmete võimalikke kandidaate.

Koosoleku alguseks olid kohal koja kuuestkümnest liikmest 59. Puudus ainult advokaat R. Kuuskmaa, kuid temagi ilmus saali koosoleku kestel.

Kell 13.10 saabus kohale peaministri asetäitja K. Eenpalu. Mõni minut hiljem asus kõnetooli koja elluviimise komitee esimees J. Beeren, kes lausus oma avakõnes:

”Riigi juhtivad jõud on otsustanud anda majaomanikele nende omavalitsuse ja esituse majaomanike koja näol. Kojale jäävad täita laialised ülesanded ― tuleb selgitada meie elumajade seisukorda, ühtlsutada majade ehitamisel eraisikute ja organisatsioonide tegevust, organiseerida ühist suunda majaomanike ühiskondliste kohustuste täitmisel. Majaomanike eneste ülesandeks jääb nüüd ― anda sellele kojale sisu, nii et see tuleks kasuks mitte ainult majaomanikele, vaid kogu rahvale ja riigile.”

Selle järele võttis sõna peaministri asetäitja ja siseminister K. Eenpalu. Teda võeti kõnetooli ilmumisel vastu elava käteplaginaga. Ta kõneles:

”Kõrgeaulised koja liikmed. Oleme tulnud esimesele koosolekule, et majaomanike koda ehitada välja vastavalt seadusele. Täna toimuvad koja juhatuse valimised, et elluviimise komitee võiks oma tegevuse üle anda juba vastavatele organitele.

Oleme jätnud kõrvale igasuguse pidulikkuse, kuna tänast koosolekut pole koda veel ise kokku kutsunud. Tehku seda hiljem koja juhatus, kui ta peab seda vajalikuks. Alguseks soovin aga õnne koja tööle ja täit tõsidust tema ülesannete läbiviimisel.

Meil pole veel välja kujunenud majaomanike seisust. Kuid eraalgatus on teinud tänuväärt töö majaomanike seltside näol organiseerimisel ja üldiste sihtide ülesseadmisel. Täna avatav avalik-õiguslik koda annab teie tööle laiemad võimalused, kuid paneb ka peale rohkem ülesandeid.

Majaomaniku elukutse on ühiskonnas olulisemaid. Majaomaniku ülesandeks on anda inimestele kodu ― peavarju. Kodu on tähtsamaid asju igale kodanikule. Kui majaomanik end rakendab täiel määral enda ühiselulistesse ülesannetesse, on sellest kasu kogu riigil. See on õieti kõrge aade. Kahjuks pole kõik majaomanikud seni jõudnud täiel määral sellest aatest arusaamisele. Kuuleme tihti, et üksikud majaomanikud suhtuvad oma ülesannetesse lühinägeliselt. Ei taheta näiteks näha enda korterites suurearvulisi perekondi.

Märgin seda puudust seepärast, et majaomanikul tuleb tulevikus tõsta enda ühiskondlikud kohustused esirinda.

Kojal tuleb selgitada täielikult majaomanike vahekorrad valitsuse ja omavalitsustega. Tuleb luua heatahtlik vahekord ühiskondliste ülesannete ellurakendamisel. Majaomanike koja organite ehitus peab saama selline, et neil tekiks kõige soojem vahekord valitsuse ja omavalitsusasutustega.

Võtke veel kord vastu südamlikud tervitused ja kõik head soovid ühiste ülesannete täitmisel.”

Kõnele järgnes tugev käteplagin.

Koosoleku juhataja kandidaatideks seati üles M. Pung ja O. Suursööt. Valiti Suursööt 29 häälega.

Juhataja Suursööt tänas koosolijaid usalduse eest ja asus koja esimehe valimisele. Kandidaatideks seati üles Wiederfeldti poolt J. L. Jüris, Antoni poolt dr. J. Masing ja Hermeli poolt J. Teemant.

Kodukorra järgi tuleb valida esimees ja juhatuse liikmed üksikult. Esimesel hääletusel loetakse valituks see, kes saanud poolt häälteenamuse, mis on kõrgem kui pool kogu koja liikmete arvust. Seega pidi saama iga kandidaat üle kolmekümne hääle.

Nagu juba oodata võis, ei saanud ükski kandidaat esimesel hääletusel vajalist enamust. Jürise poolt anti 29 häält, vastu 28, Masingu poolt ― 15 häält, vastu 4, Teemanti poolt 21 häält, vastu 35.

Enne teistkordsele hääletamisele asumist tegi J. Anton ettepaneku ― määrata pooletunniline vaheaeg. Koosolek aga otsustab vaheaja määramise eitavalt. Seepeale teatab J. Teemant, et ta loobub oma kandidatuurist dr. J. Masingu kasuks.

Teistkordsel hääletusel sai J. L. Jüris poolt 31 häält, vastu 27; Dr. J. Masing ― poolt 26 häält, vastu 29. Seega oli valitud koja esimeheks J. Jüris.

Järgnes koja juhatusliikmete valimine. Treufeldti ettepanekul määrati juhatusliikmete arv ühes esimehega kindlaks 7 peale. Viljandi mees Siimon esitas juhatusliikmete kandidaatideks Mürgi, Suursöödi, Kase, Sepa, Pahla ja Meltsi. Pärnu mees Soo omaltpoolt lisas juure Jaan Karu.

Hääletusel valiti Mürk, Suursööt, Kask, Sepp, Pahla ja Melts, kuna Pärnu mees Karu jäi vähemusse.

Revisjonikomisjoni valiti: Mey ja Koch Tallinnast, Siimon Viljandist, Osman Rakverest, Vassil Valgast ja Lill Tartust. Kandidaatideks ― Laube ja Õunapuu.

Valimiste järele teatas juhataja, et kuna päevakorras on ka järgmise koosoleku määramine, koosoleku päevakorda võib koostada aga juhatus, tuleks enne järgmise koosoleku tähtpäeva määramist tänased valimised kinnitada. Tehakse pooletunniline vaheaeg kella poole kolmest neljani. Selle aja jooksul kinnitatakse siseministeeriumis koja juhatuse valimised.

Pärast vaheaega osa koja liikmeid, nende hulgas ka dr. Masing ja J. Teemant, enam koosolekule tagasi ei ilmunud. Juhataja Suursööt andis kodukorra põhjal koosoleku juhtimise üle uuele esimehele J. L. Jürisele.

”Olen teadlik nendes rasketes kohustustes, mis esimehe koht minu peale paneb,” ütles uus esimees juhataja kohale asudes. “Me saame kojas edukalt töötada ainult siis, kui asume tööle üksmeeles. On loomulik, et teostatud valimistega kõik valijad pole rahuldatud. Kuid isikute küsimus ei tohiks olla meie töö juures lahkhelide põhjuseks. Isiklikult olen rõõmus, et täna täitus see unistus majaomanike kojast, mida ma algatasin juba 10 aastat tagasi.”

Esimehe ettepanekul saadeti tänutelegrammid riigivanemale ja ülemjuhatajale.

Koja järgmise koosoleku kokkukutsumine jäeti juhatuse hooleks. Tähtaeg jäeti lahtiseks, kuid tunnistati soovitavaks novembrikuu lõpp.

Koosolek lõppes kell 16.20.

Majaomanike koja esimees Johannes Leopold Jüris,

endise nimega Jürgens, sündis 4. oktoobril 1870. Tallinnas, kus ta isa oli rätsep. Jüris õppis Tallinna Kubu gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis, kus omandas koduõpetaja kutse. 1902. aastal omandas ta Peterburi ülikoolis saksakeele ülemõpetaja kutse ja aasta hiljem kadetikorpuse õpetaja kutse. Oli õpetajaks Suvorovi kadetikorpuses, siis Treffneri gümnaasiumis, rahvakoolide inspektoriks Tallinnas, õpetajaks Tallinna reaalkoolis, Vene eragümnasiumi direktoriks ja Lenderi gümnaasiumis.

Agaralt on J. L. Jüris võtnud osa ka seltskonnategevusest. Oli “Taara” seltsi esimeheks Tartus 1899.―1902. a., Tallinna NMKÜ abiesimeheks 1923.―1925. a., korduvalt Eesti majaomanike seltside liidu abiesimees ja esimees. Mõnda aega oli ta Tallinna kaupmeeste diskonto- ja laenupanga nõukogu esimees. Tallinna linnavolinik ja linnapea abi 1924.―1930. a. On töötanud ka ajakirjanduse alal.

Majaomanike tänutelegrammid riigijuhtidele.[muuda]

Majaomanike koja poolt saadeti riigivanem K. Pätsile järgmine telegramm:

”Majaomanike koda oma esimeseks koosolekuks kokku tulles palub Teid, härra riigivanem võtta vastu meie suurim lugupidamine ja austus teie edukas töös Eesti rahva heaks käekäiguks. Eriti palume võtta vastu meie südamlik tänu majaomanike kutseesinduse ellukutsumise ja sellele kutselisele omavalitsusele eluliste õiguste andmise eest.”

Teine, järgmiselt kõlav telegramm saadeti ülemjuhataja kindral Laidonerile:

”Majaomanike koja esimene koosolek avaldab Teile, härra ülemjuhataja sügavamat lugupidamist kindla korra ja riigikaitses üksmeele loomise eest.”

Esimesed soovid majaomanike kojale.[muuda]

Tartu aed- ja äärelinna majaomanike seltsi juhatus esitas uuele majaomanike kojale teisipäeval kirja, milles selts kui koja elluviimise mõtte tegelik algataja, palub võtta koja esimeste ülesannete hulka ja kiires korras läbi viia rida ülesandeid.

Kõigepealt asugu koda majaomanike võlgade suuruse selgitamisele ja võlgade ümberkorraldamisele ― majaomanike kandejõule vastavalt ja põllumajanduslikkude laenude ümberkorraldamise eeskujule. Lahendatagu majaomanike õiguslik vahekord majaomanikega linnades ja alevites, kus seda seni veel pole tehtud. Astutagu samme, et kinnisvaramaksu norm kindlustataks seadusega majaomanie kandejõu kohaseks. Koda töötagu välja seaduseelnõu, mille järele oleksid kohustatud linnade ja alevite elukorralduse raskusi kandma peale majaomanike ka teised kodanikud.