Meieritele oma koda

Allikas: Vikitekstid
Lühiandmed
Pealkiri: Meieritele oma koda.
Allikas: Uus Eesti, 5. detsember 1935, nr. 79, lk. 1.

Praegu kutseõiguslikke meiereid 265. ― Lähemate aastate jooksul oodata meierite arvu suurenemist kahekordseks.[muuda]

Vabariigi Valitsuse kolmapäevasel [4. detsembri 1935] koosolekul vaadati läbi ja võeti vastu meierite koja seadus, mis pannakse maksma riigivanema dekreedina.

Meierite koja ülesanneteks on igakülgne meierite kutsealalise elu edendamine ja meierite esindamine. Koja liikmeteks võivad olla kõik isikud, kes omavad meieri kutsetunnistuse, kusjuures liikmed jagunevad tegevliikmeteks ja liikmekandidaatideks. Esimesteks loetakse need isikud, kellel on õigus iseseisvalt juhatada piimatalitusi, teisteks ― isikud, kes on lõpetanud piimandusekooli, mis määratud piimatalituse juhatajate ettevalmistamiseks, kuid ei oma veel täies ulatuses nõutavat praktikat ega ka piimatalituse juhataja õigusi.

Koja organisatsioon on rajatud analoogiliselt agronoomide ja looma-arstide kodadele. Samuti on meierite kojal õigus määrata oma liikmetele maksusid samadel alustel, kui agronoomide ja looma-arstide kodadelgi.

Meierite koja ellukutsumiseks luuakse komitee, kuhu kuulub põllutööministeeriumi esindaja ― komitee esimehena, üks esindaja Õisu piimanduse kooli kui õppeasutise poolt, kes annab välja meierite kutsetunnistusi, ning kaks esindajat Eesti meierite ühingu, kui meierite senise kutseorganisatsiooni poolt.

Kutseõiguslikke meiereid, kes omavad vastava kutsetunnistuse on praegu 265 ümber ja nad töötavad rõhuvas enamuses oma kutsealal. Piimatalitused Eestis vajavad edaspidi umbes 300 kutseõiguslikku meierit piimatalituste juhatajateks. Praegu puuduvad kutseõiguslikud meierid piimatalituste juhatajate abide ja koorejaamade juhatajate kohtadel, kuid ka need kohad peavad tulevikus tulema täitmisele kutseõiguslikkude isikutega. Seega kutseõiguslikkude meierite kaader lähemas tulevikus kindlasti suureneb, võrreldes praegusega, vähemalt poole võrra.

Meierite kätes on meie tähtsaima põllumajandusliku eksportaine ― või ― valmistamine. Nende kutseoskusest ja kohusetundest oleneb suurel määral selle ekspordiaine kvaliteet. Seega meieritel on täita põllumajanduslikus tootmisprotsessis väga vastutusrikas ülesanne, mis tingib, et selle ülesande täitjateks oleksid kohusetruud, distsiplineeritud ja oma ülesannete kõrgusel seisvad isikud.

Selle saavutamiseks võib vabariigi valitsuse arvates mõjuvalt kaasa aidata meierite kutsealaline organiseerimine avalik-õiguslikul alusel. Selle otstarbe täitmiseks seaduses nähakse ette meierite koja asutamine.