Omandati haruldase väärtusega arhiiv

Lühiandmed
Pealkiri:	Omandati haruldase väärtusega arhiiv.
Allikas:	Uus Eesti, 30. oktoober 1935, nr. 43, lk. 1.

Kukruse arhiiv riigi keskarhiivile.

Hiljuti sõlmiti hariduse- ja sotsiaalministeeriumi ning dr. B. Tolli vahel leping Kukruse arhiivi müügi suhtes riigile, kusjuures omanik saab viistuhat krooni.

Kukruse arhiiv on suure väärtusega kogu materjale. Juba 18. sajandi lõpul alustati arhiivi järjekindlamat täiendamist; eriliste teenetega ses suhtes on K. G. v. Toll ja Robert v. Toll (1802―1876). Aja jooksul kogunes arhiivi peale Tolli sugukonna kohta käivate ning sellele soole kuuluvate mõisavalduslike ürikute mitmete teiste mõisade kirjakogusid. Robert v. Toll, kes oli tuntud ajaloouurijana, harrastas ka pitsatite ja rahade uurimistööd ja selle tulemusena hankis ta

suure kogu pitsatite jäljendeid,

valmistades neid erilise masina abil galvanoplastilisel teel. Masin, millega Toll töötas, oli säilinud tänini ja anti ja anti omaniku poolt samuti riigile.

Arhiivi, mis on antud haridus- ja sotsiaalministri otsusega riigi keskarhiivi valdusessse, vastuvõtmine toimus 21. ja 22. oktoobril Tallinnas.

Kuna arhiivis asuvate vanade ürikute pitsatid ei kannata põrutusi, viidi arhiiv Tartu raudteevalitsuse lahkel vastutulekul kiirrongi 2. klassi kupees.

Arhiivi vanim pergamentürik on 1935. [!] aastast.

Üldse on arhiivis originaale-pergamentürikuid: 1300.―1400. a. ― 17, 1400.―1500. a. ― 176, 1500.―1600. a. ― 388 ja 1600.―1700. a. ― 27. Pergamentürikuid oli seni r. keskarhiivis umb. 500, nii suureneb Kukruse arhiiviga nüüd nende arv rohkem kui kahekordseks. Paberiürikud algavad ka juba 14. sajandiga, ärakirjade näol ulatub ainestik siin aga juba 13. sajandisse.

Sisult moodustavad Kukruse arhiivi tuuma

paljude mõisade ja sugukondade dokumendid,

kusjuures ei puudu ka Padise, Pirita kloostrite, Tallinna, Tartu ja Saaremaa piiskoppide, ordumeistrite ning mitmete kuningate väljastatud ürikud. Dokumente leidub pea terve Eesti ala, eriti aga Põhja-Eesti kohta.

Kukruse arhiivi ürikute osa on varustatud nimestikega ja tema kasutamine uurikaile on kõigiti kergendatud. Arhiiv jääb keskarhiivi iseseisva koguna nime all: Kukruse arhiiv. Pitsatite metalljäljendite masinat loodab riigi keskarhiivi mehaanik E. Kiisla õige pea korda saada, millega keskarhiiv saab omale ainulaadse, kuigi vananenud masina rahade ja pitsatite jäljendite valmistamiseks. Sarnased abinõud on olemas ka teistes suuremates arhiivides.