Päewaleht/1927/04/07/Abja linawabrik
| ||||||||||
Abja linavabrik, kui põllumeeste suurem ühisettevõte, on olnud juba kauemat aega kõneaineks seltskonnas ja ajalehtedes. Hiljutised erakorralised sündmused, kus kohtuwõimud segasid wabriku tegevuse wahele, on seda asja tublisti elustanud. Otsitakse süüdlasi – ühed siit, teised sealt ning mõistetakse nende üle kohut. - igaüks oma arusaamise järele. Mõned ajalehed on katsunud asjale ligemale tungida ja toonud pikemaid kirjeldusi, tahtes juhtunut selgitada. Osalt on see ka õnnestunud („W. Maa“), kuid õige suurel määral ka äpardunud. Äpardunud peaasjalikult selles mõttes, et küsimust on tahetud ära kasutada erakondlises sihis, waadates kogu asja peale erakondliste prillide läbi ja tahtes lausa maawalimiste eelset meeleolu, - waadake – näete, missugused on need põllumehed j. n. e. Käesolew kujutus tahab Abja linawabriku seisukorda walgustada kogu tema kestmise ajal, alates asutamisega ja tuues ette lühidas kokkuwõttes neid peapuudusi, mis möödunud 15 aasta jooksul erapooletule waatajale silma paistnud.
Wabriku asukoha walikut tuleb ebaõnnestunuks lugeda. Kui 1911. a. Halliste põllumeeste seltsi koosolekutest ins. M. Kissa poolt linaharimise mehaniseerimist propageerima hakati, siis kuulutas see Halliste ja Karksi kihelkonna põllumeestele suurt pööripäewa linakaswatuse alal. Lina hindade madalus ja tööjõu kallinemine oli sel ajal linakaswatuse wäga küsitawaks teinud. Nüüd aga, kus linaharimist Lääne – Euroopa eeskujul wabriku wiisi kawatseti, andis see uut julgust linakaswatamist jätkata. Ilma pikema jututa tehti otsus „Halliste linaharimise ühisus“ asutada ja wiibimata wabriku ehitamisele asuda, kuna ins. Kissa juba warem põllum. Seltsi kulul wälismaa (Belgia, Austria, Saksamaa) wabrikutega tutwumas oli käinud. Muidu oldi kõigis asjus täielises üksmeeles, wabriku asukoha walikus tekkisid aga suured lahkuminekud. Wabriku asukoha kindlaksmääramise pärast peeti mitmed wäga tormilised koosolekud, kuni lõpuks weeanalüüs wabrikule tema praeguse asukoha ära määras. Tol korral leiti, et ojakeses, mis praegu wabriku juurest läbi jookseb, on kõige wähem lupja sisaldaw wesi ja seega linaleotamiseks kõige kohasem, kuna wesi Kahwre talu ojakeses kui ka Oisu mõisas olewat märksa lubarikkam ja seega linade leotamiseks wähem kõlbulik. Kuiwõrd see analüüs tõepoolest wee kohta mõõduandew oli, on paljudele tänapäewani wäga küsitawaks jäänud, kuid üks on kindel, et praegune wabriku asukohtins. Kissale ja mitmele mõjukamale mõtte algatajale meele järele oli, siis pidi wesi ojakeses ka muidugi parem olema. Seega tehti aga üks esimestest ja suurematest wigadest Abja wabriku asutamise juures. Wabrik, mille ööpäewane läbilaske wõimalus oleks praegusel ajal täielise koormatuse juures 2 wagunit (kitsaroopaline) linaseemet ehk muud õliwabriku tooresainet (soja oad jne.), 10 wagunit linawarsi, 2 wagunit saeweski materjali, 1 wagun jahuweski saadusi, seega kokku 15 wagunit tooresainet, millest ärasaatmisekssamal ajal saaks umbes 5 wagunit, see wabrik ehitati raudteejaamast 3 wersta kaugele! Ei ole wist mitte liialdatud, kui ütelda, et Abja wabrik 15 aasta jooksul raudtee kauguse tõttu ümmarguselt 10. milj. Marka kaotanud on. Siinjuures on arwestamata weel see kahju, et saeweski ja jahuweski raudtee kauguse tõttu suuremaid töid seni saanud ei ole. Ka on linaseemnete ja linawarte saamine wäljastpoolt selle all suuresti kannatama pidanud . Samuti tuleb juure arwata kahjusid, mis materjalide edasi – tagasi wedu wabriku ja raudteejaama wahel halwa ilmaga kui ka hooletute ja mitte küllalt anjate? woorimeste läbi kannatab. Kaunikese summa teeb wabrikule weel juure 3 wersta pikkuse maantee korrashoid, mida temal, kui liikumata waranduse omanikul naturaalkohtustusena kanda tuleb. Kõike seda arwesse wõttes peaks nüüd igale selge olema, et Abja wabrik oleks tulnud ehitada umbes pool wersta Abja jaamast Kariste silla poole minnes Kahwre talu maa peale, mida ka wäga paljud põllumehed täielise arusaamisega tungiwalt omal ajal nõudsifd. Nad jäid kahjuks wähemusse, ja seda nähtawasti wee analüüsi mõjul. Kui Abja wabriku asukohaks oleks saanud Kahwre talu raudtee ääres, siis oleks see järgmised paremused kaasa toonud: 1. Abja jaam oleks kõik täied kui ka tühjad wagunid ette annud ja wabrikul oleks tarwis olnud ainult lühikesed jupid raudteed kadude juure ehitada. Praeguse asukoha juures on seda wiga ainult wõimalik seeläbi parandada, kui raudteeharu Abja jaamast wabrikuni ehitada , mis wähemalt 3 miljonit marka maksma läheb. 2. Kui Abja wabriku asukohaks oleks saanud Kahwre talu, siis oleksid wabrikul tööliste elumajade ehitused wõinud täielikult ära jääda. Tööliste korterite eest oleks hoolitsenud juures asuw Paluoja alewik. Braegu on aga wabrikul tööliste elukorterite all wähemalt 8 milj. Marka. 3. Kahwre talu maade piirkonnas on wäga head kütteturwast, millest oleks wõinud odawat küttelisa linaluudele saada. 4. Kahwre talu juurest läbijookswat ojakest oleks wõimalus olnud wähese kulutuse juures nii üles paisutada, et kui linaleod ja masinaruum tammist natukene madalamale paigutada, siis wee läbijooks automaatselt oleks wõinud sündida, kuna see praegu kõik pumpade ja suure jõukulutusega peab sündima. Need ja palju teisi asjaolusid kõnelewad Kahwre kui sündsa asukoha poolt, kus wähema kapitaliga palju suuremaid tagajärgi oleks wõinud kätte saada, kuid õigel ajal ei wõetud neid kaalumisi arwesse, wabrik ehitati tema praegusele asukohale „Tümpsi“ talu maa peale, mida aga põhjendatult ebaõnnestunuks tuleb lugeda. Raudteeharu sisseehitamisega wõib wiga ainult osalt parandada.
1918.a. Pannakse uute liikmete uute wõtmine seisma.
1918.a. Muudetakse ühisuse põhikirja. Endisest koperatiivühisusest saab osaühisus. Wabriku asutamise päewil tehtud wõlg üle 100.000 rubla tasutakse rahakursi langemisel kerge waewaga. Ühisus tunneb oma jalgealuse wäga kindla olewat, mille tõttu suur tung ühisuse liikmeks astuda. Beakoosolek teeb aga ühes põhikirja muutmisega otsuseks – uusi liikmeid mitte enam wastu wõtta. Seda otsust tuleb wäga wähe kaalutuks, täieliseks eksisammuks lugeda. Abja wabriku liikete arw oleks sel ajal mitme saja peale tõusta wõinud. Järgnesid head põllumajanduse aastad, ja kui wabrikut uute osakondade juurdeehitamisega laiendada tarwilikuks loeti, oleks selleks tarwilise kapitali kokkusaamine suurema hulga liikmete keskel põhikapitali suurendamise waralhõlbus olnud. Senine liikmete kogu arwas aga paremaks seda laenude waral teha. Ja nii algas uute laenude tegemine ja kõrgete protsentide maksmine.
Insener M. Kissa kui linatööstuse eriteadlane ja wabriku juhataja tema wõimistes suurelt üle hinnatud.
Et insener Kissa, kellel kõrgem kutseharidus, anderikas ja ettewõtlik inimene on , selle wastu maksab waewalt kellelgi, kel temaga kokkupuutumist olnud, waielda. Koguni iseküsimus on, kas insener Kissa oli linatööstuse tundja ja, mis wäga tähtis, kas temal oli annet suurema wabriku tehniliseks ja äriliseks juhtimiseks. Õhtu – Euroopa linaharimise wabrikutes on insener Kissa wiibinud ainult lühikest aega. Ei tahaks uskuda, et linatööstusepeensuste tundmaõppimine nii lihtne, et seda mõne nädala wõi kuuga ühest wabrikust teise sõites eriteadlase oskuse omandamiseks küllalt oleks. Samuti wähe peaks suurema wabriku iseseiswaks juhtimiseks olema ülikooli diplomist ja lühikeseajalisest wälismaa reisist. Insener Kissa kohta oli aga omal ajal üle terwe Eesti arwamine, et ta on ainuke parem linatööstuse eriteadlane, ülemaaline linatööstuse organisaator ja miks ei wõi tema siis ühtlasi olla tema enese asutatud Abja linavabriku tehniline juht ja täiewoliline asjaajaja direktor. Kindlas usus insener Kissa asjatundlikkusse, pandi käima tema näpunäidete järele tooreline ümbertöötamise wabrikud Wõrus, Wiljandis, S – Jaanis ja Wigalas. Ja nagu teada, ei käi nende käsi ka mitte kõige paremini. Bankadel oli insener Kissa organiseerimistöösse nii suur usk, et tema poolt käima pandud ettewõtetele raha ei keelatud. Samal kombel ei leidnud insener Kissa kawatsused Abja wabriku laiendamise suhtes mingisugust wastuwaidlemist, waid tema ettepanekud leidsid peakoosolekute poolt ikka ja alati ühehäälset heakskiitmist. Kui kaugele peakoosoleku poolehoid insener Kissa ärimehelistesse wõimetesse wõis minna, näitab kujukalt direktori elumaja ümberehitamise lugu. Juhatus oli waremini ins. Kissa nõudmised tema elukorteri ümberehitamise suhtes kolmel korral eitawalt tagasi lükanud, aga kui sama nõudmine ins. Kissa poolt peakoosolekule ette kanti, siis anti selleks selleks ilma pikema waieluseta luba ja weel koguni i l m a e e l a r w e t a. Ometi teme, et hiljem ins. Kissa korteri lugu pea kõige suuremat tolmu Abja wabriku loos on keerutanud. Usk ins. Kissa wõimetesse lõi alles siis kõikuma, kui Abja wabrikus kõik laiendused läbi wiidud, kõik masinad, niihästi tarwilised kui ka mittetarwilikud, kohale muretsetud, Polli mõisa minister Keremi ja pärnu maakonnawalitsuse lahkel kaasabil wiiendaks rattaks wankrile alla seatud – siis – ja alles siis saadi aru, et ins. Kissa wõimised on suuresti ülehinnatud.
Laenu protsent liig kõrge Meie ettewõtted on tekkinud kõik enamasti peale ilmasõda. Kuigi Abja linawabrikule alus pandi enne ilmasõda, oli see ikka kõigest wast neljas osa tema praegusest suurusest, kolm neljandikku on ehitatud alles aastatel pärast wabadussõda. Sõda oli põllumeeste wanad kapitalid kõik hävitanud. Uusi ettewõtteid oli wõimalik ainult laenude abil käima panna. Laenude protsent oli aga sedavõrd kõrge , et seda ainult wäga hästi organiseeritud ja intensiiwselt töötawad ettewõtted wälja suutsid kannatada. Abja wabrikule kui põllumajanduslikule tööstusele olid tolleaegsed laenu protsendid igatahes üle jõu. Eesti Banga protsent oleks weel kuidagi wastuwõetaw olnud, aga et Abjal kaunis suuremad summad erapankadelt olid laenatud, kus protsent 20-ni ulatas, siis oli ette näha, et siin rakused ennast warem ehk hiljem tunda annawad. Eriti suureks paisus aastane protsentide summa, kui Bõhja Bank oma osakonna Abjas käima pani ja lühikese aja jooksul oli suutnud wabrikule suurema summa laenuks anda, wõttes kuni 20 prots. Braegusel ajal on küll laenud kõik enamasti Eesti Banka koondatud ja protsendi küsimus enam – wähem õiglasemat lahendust leidnud, kuid endiste aastate kõrged protsendid on omajagu aasteid haawa löönud, mida nii kerge ei ole parandada.
Liikmete isiklik wastutus.
Juba aastate jooksul oleme kuulnud etteheiteid, et meil Eestis armastatakse wähese kapitaliga ülejõu laiutada. Sedasama etteheidet on wäga paljudel kordadel tehtud ka Abja wabrikule. Kuidas oli aga Abjas 16 – miljonilise põhikapitali juures sarnane laiutamine wõimalik?Selle peale wõime wastata, et ainult liikmete isiklikul wastutusel. Kui pankadel wabriku oma waranduste wastutusel enam wõimalik ei olnud uusi laenusid anda, siis tehti seda liikmete isikliku waranduse wastutusel kõige suurema lahkusega. Tähendab, kui pangad iga ettewõtte e n e s e maksujõu kohaselt laenu andmisega oleksid piirdunud, oleks suurem osa ülejõu ja ebaproduktiivseid laiendusi Eestis tulemata jäänud ja selle tõttu kogu meie majanduselu palju terwemana püsinud, kui praegu. Bangad on aga nähtawasti laenude wäljaandmise juures talitanud puht ärimehelikult, jättes kõrwale tagajärjed, mis sellest tekkida wõiwad. Abja wabriku edaspidise saatuse äramääramisel ei tohiks pangad, kelledel Abja wabrikuga seni ärilisi suhteid olnud, endid mitte ainult kaaskannatajatena, waid ka k a a s s ü ü d l a s e n a tunda ja peaksid sellest tarwilised tagajärjed tegema. Tuleb wäljapääsuteid otsida, et wabriku liikmed isiklisest wastutusest wabaneda wõiksid, ehk wähemalt seisukord, kuna, et see wastutus neile enam hädawajalik ei oleks.