Päewaleht/1940/06/22/Pilk tänavaellu laupäeval
| ||||||||||||||||
Pilk tänavaellu laupäeval
Öösi oli kuulda linnas laskmist ning see tekitas elanikkonnas teatud ärevust, kuna kardeti, et rahu ja kord on löönud tõsiselt kõikuma. Laupäeva hommikul aga selgus, et elu pealinnas voolab erakordse aja kohta küllalt normaalselt.
Paljud inimesed ei taha uskuda oma silmi, nähes Pika Hermanni torni otsas lehvimas jälle sinimustvalget. Siin-seal tänavail võib näha Nõuk Liidu soomusmasinaid ning need aitavad tõsta kodanikes kindlusetunnet, sest kodanikud on juba võinud veenduda selles, kuivõrd hea distsipliin valitseb Nõuk. Liidu sõjaväelaste hulgas. Siis on ka loomulik see teadmine, et need sõjamasinad on selleks valvel, et mitte laste puhkeda korratustel elanikkond võiks end tunda täiesti julgena ja teha oma igapäevast tööd rahulikult.
Rahulikult nagu ikka rutati, kes oma teenistusse, kes turule, et teha sisseoste, sest ees on jaanipäev.
Nime poolest küll jaanipäev, kuid sisult see päev kippus meenutama vastutahtmist jüripäeva, kuna võis näha mitmel pool suuremate majade ees kolikoormaid. Samuti oli tänavail liikvel kolikoormaid. Toompeal seisis hommikupoolikul rahvahulk ja vaatas üksisilmi valitsusehoone poole. Soal lõppes parajasti uue vabariigi valitsuse koosolek ning valitsus ei liikmed eesotsas peaminister dr. Joh. Vares-Barbarusega väljusid, istusid autodesse ja sõitsid Kadrioru poole. Toompea lossihoones aga askeldasid Eesti sõdurid, kes said tagasi vahepeal ärakorjatud relvi. Pärnu mnt. oli koos õige ohtrasti töölisrahvast ning seal arutati elavalt päevakorral olevaid küsimusi.
Kordnikud, kes vahepeal olid tänavailt kadunud, ilmusid jälle täitma oma ametikohuseid. Linnaelu tõmbus oma igapäevasesse rööpasse tagasi.