Rahaseadus

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lühiandmed
Pealkiri: Rahaseadus
Lühikirjeldus: Riigi Teataja 1927, 48, 42.

§ 1. Eesti rahaüksus on kroon, mille väärtus võrdub 100/248 grammi puhaskulla väätusele. Kroon jaguneb 100 sendiks. Seni liikveloleva marga väärtus võrdub ühele käesoleva seadusega maksmapandavale sendile.

§ 2. Seaduslikuks maksuvahendiks igas summas on Eesti Panga poolt väljaantavad tähed.

§ 3. Krooni kindlustamiseks käesoleva seaduse § 1. ettenähtud väärtuses on Eesti Pank kohustatud oma tähti välisraha vastu nõudmisel ümber vahetama § 3. ettenähtud korras.

§ 4. Majandusministeeriumi Rahandusosakonnal on õigus müntida ja lasta liikvele vahetusraha Rahaseaduses ettenähtud korras ja ulatuses.

Vahetusraha münditakse hõbedast, vasest, niklist või muist metallidest või nende sulatistest. Vahetusrahad on kahekroonised, ühekroonised, viiekümnesendilised, kahekümnesendilised, kümnesendilised, viiesendilised, kahesendilised ja ühesendilised.

RT 1933, 30, 208 (1938, 37, 332 VII).

§ 5. Kõigi vahetusrahade metallide koostise, raskuse, mõõdud ja väliskuju määrab Vabariigi Valitsus Majandusministri ettepanekul. Kahe- ja ühekroonised vahetusrahad münditakse hõbedast, mida need peavad sisaldama vähemalt viissada tuhandikku, või muust metallist.

Rahade kirjeldus avaldatakse Riigi Teatajas.

RT 1933, 30, 208 (1938, 37, 332 VII).

§ 6. Kuni kahe- ja ühekroonilist ning viiekümne- ja kahekümneviiesendilist vahetusraha ei ole löödud tarvilikul määral, võib Riigikassa välja lasta paberist vahetusraha samades nimiväärtustes, silmas pidades, et liikvelelastud metall- ja käesolevad paragrahvis tähendatud paberist vahetusraha kogusumma ei tohi ületada käesoleva seaduse § 7-das tähendatud määra, ja et mõlema liigi vahetusraha liikvelelaskmine sünniks sama paragrahvi tingimustel.

Paberist vahetusraha tuleb liikvelt ära korjata, niipea kui löödud metallraha vastavates nimiväärtustes tarvilikul määral.

§ 7. Kahe- ja ühekroonilist vahetusraha ei tohi riigikassa rohkem liikvele lasta kui kuus krooni elaniku kohta viimase rahvalugemise andmetel. Vähema nimiväärtusega vahetusraha ei tohi rohkem liikvele lasta kui kolm krooni elaniku kohta.

Riigikassa laseb liikvele uut metall- (§ 4) ja paberist (§ 6) vahetusraha ainult Eesti Panga nõudmisel ja tema kaudu ning on kohustatud Eesti Pangalt tagasi võtma mõlemat liiki vahetusraha igas summas.

§ 8. Kui kahe- või ühekroonised vahetusrahad münditakse hõbedast, siis nende proovi kõrvalekaldumine võib olla kõige rohkem kümme tuhandikku puhashõbedast ja kaalus mitte üle seitsme tuhandiku.

Muist metallidest münditavate vahetusrahade kaalu ja metallide koostise lubatud kõrvalekaldumised määrab Vabariigi Valitsus Majandusministri ettepanekul.

RT 1933, 30, 208 (1938, 37, 332 VII).

§ 9. Metallvahetusraha (§ 4) ei võta Eesti Pank ja selle osakonnad vastu seadusliku maksuvahendina, kui selle väärtuse numbrid on ära kustunud ja võimatu on kindlaks teha selle löömise aega. Üldläbikäimises kaob kohustus vastu võtta vahetusraha, kui selle väärtuse numbrid on ebaselged. Paberist vahetusrahade (§ 6) kohta annab sellekohased määrused Majandusminister.

(1938, 37, 332 VII.)

§ 10. Vahetusraha liikvelt kõrvaldamise korral peab Majandusministri poolt määratud ümbervahetamise tähtaeg olema vähemalt üks aasta. Selle aja jooksul peavad ümbervahetamist toimetama kõik Eesti Panga kassad. Ühe aasta jooksul pärast ümbervahetuse tähtaja lõppu võetakse liikvelt kõrvaldatud raha vastu Eesti Panga peakassas. Peale selle kaotab liikvelt kõrvaldatud raha täielikult maksvuse ja seda ei võeta vastu ei maksmiseks ega vahetamiseks.

(1938, 37, 332 VII.)

§ 11. Metallvahetusraha, mis rikutud viilimise, kaapimise, keemilisel või muul teel, kaotab omaduse olla seaduslikuks maksuvahendiks. Eesti Pank maksab selle eest täishinna, kui raha ei ole kaotanud oma kaalust üle 5% ja ei ole tõestatud, et rahavahetaja seda ise pahatahtlikult rikkunud.

§ 12. Kahe- ja ühekroonilist vahetusraha on eraisikud ja ametiasutused kohustatud vastu võtma kuni viiekümne kroonini, viiekümne- ja kahekümneviiesendilist vahetusraha kuni kümne kroonini ja vähemanimetuslikku vahetusraha kuni kahe kroonini.

Eesti Pank ja tema osakonnad on kohustatud vastu võtma igasugust käesolevas seaduses nimetatud raha igas summas, välja arvatud käesoleva seaduse §§ 9. ja 11. ettenähud juhtumised.

§ 13. Raha, mis mis üldläbikäimises on kaotanud seadusliku maksujõu (§§ 9 ja 11), Eesti Pangast enam liikvele ei lasta. Riigikassa on kohustatud seda panga nõudmisel uue vastu vahetama.

§ 14. Käesoleva seaduse maksmahakkamisega kaotatakse seni liikvelolnud marga alljaotus pennidesse. Kohustused üldsummas alla ühe marga arvatakse üheks sendiks, kuna kohustustes üldsummaga üle ühe marga ei tule tasumisele summad kuni 50 pennini, ja summad üle 50 penni arvatakse üheks sendiks, välja arvatud riigikassatähtede ja vahetustähtede emissiooni lõpetamise seaduse § 3. ettenähtud erand.

§ 15. Kinnistusraamatutes senistes markades või kuldkroonides ingrosseeritud hüpoteegid loetakse maksvaks käesoleva seadusega maksmapandud kroonides (§ 1), kusjuures üks kroon arvatakse võrdseks senisele sajale margale ehk ühele kuldkroonile.