Rahvuskogu kokkukutsumiseks rahvahääletamise seadus

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Rahvuskogu kokkukutsumiseks rahvahääletamise seadus
Jõustunud avaldamisega 9. jaanuaril 1936.
Peatükid1 · 2 · 3 · 4 · 5 · 6 · 7 · 8 · 9




Rahvuskogu kokkukutsumiseks rahvahääletamise seadus.

Antud Riigivanema poolt dekreedina 8. jaanuaril 1936.


1. peatükk.
Üldeeskiri.

§ 1. Käesolev seadus kohaldatakse Rahvuskogu kokkukutsumiseks Riigivanema poolt algatatud rahvahääletamise toimetamisele.


2. peatükk.
Rahvahääletamise ringkonnad ja jaoskonnad.

§ 2. Rahvahääletamiseks moodustab Eesti neliteistkümmend valimisringkonda, mis häälte äraandmiseks jagatakse jaoskondadesse.

Iseseisva valimisringkonna moodustavad:

1) Tallinna, Tartu ja Narva linnad nende administratiiv-piires;

2) iga maakond ühes selle administratiiv-piiridesse kuuluvate linnadega, välja arvatud linnad, mis moodustavad iseseisva valimisringkonna.

§ 3. Jaoskonnad määrab rahvahääletamise peakomitee nii, et ükski hääletaja ei asuks hääletamisruumist eemal võimalikult üle viie kilomeetri.

Kaitseväelased hääletavad koos kõigi teiste kodanikega; kui nad alaliselt elavad kaitseväeosadele määratud ruumes, siis vastava väeosa asukohale kõige lähemas jaoskonnas, vastasel korral aga oma elukoha asukoha jaoskonnas.


3. peatükk.
Hääleõigus.

§ 4. Rahvahääletamisel on igal hääleõiguslikul kodanikul üks hääl.

§ 5. Hääleõigusest jäävad ilma kodanikud:

1) kes seadusjõusse astunud kohtuotsusega on mõistetud:

a) sunnitööle, - kümne aasta jooksul pärast karistuse kandmise lõppu;

b) vangimajja üle ühe aasta - viie aasta jooksul pärast karistuse kandmise lõppu;

2) kes seadusjõusse astunud kohtuotsusega mõistetud süüdi Kriminaalseadustiku § 98-105, 239, 240, 397-419, 487-493, § 540 esimeses ja kolmandas lõikes, § 542, 543-545, § 548 esimeses, kolmandas, neljandas ja kuuendas lõikes, § 549-556, § 557 esimeses, kolmandas ja viiendas lõikes, § 558-564, 573-580 ja 582 ettenähtud süütegudes ka sel juhul, kui karistus on määratud kergem käesoleva paragrahvi punkt esimeses tähendatud karistustest - viie aasta jooksul pärast kohtuotsuse seadusjõusse astumist;

3) kellel puudub Riigikogu valimise, rahvahääletamise ja rahvaalgatamise seaduse (RT 5 - 1934) § 4 järgi hääleõigus.

§ 6. Rahvahääletamisest ei võta osa kodanikud, kes on rahvahääletamise ajal vahistatud sellekohaste seaduste alusel.


4. peatükk.
Rahvahääletamist toimetavad asutised.

§ 7. Rahvahääletamist toimetavad:

1) rahvahääletamise peakomitee;

2) ringkonnakomiteed;

3) jaoskonnakomisjonid.

§ 8. Rahvahääletamise peakomitee ülesandeks on:

1) rahvahääletamise üldise käigu järele valvamine ning selle hõlbustamiseks ja kiirendamiseks vastavate abinõude tarvitusele võtmine;

2) valvamine selle järele, et käesoleva seaduse § 18 ettenähtud hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjad oleksid korras;

3) juhatuskirjade andmine käesoleva seaduse seletamiseks rahvahääletamise asjus;

4) valvamine selle järele, et ringkonnakomiteed õigel ajal algaksid tegevust;

5) korralduste tegemine rahvahääletamisümbrikkude ja -sedelite, protokolli- ja nimeliste tunnistuste plankide ja muude vajalikkude materjalide valmistamiseks ja nende edasitoimetamiseks ringkonnakomiteedele, jaoskonnakomisjonidele, linna-, alevi- ja vallavalitsustele ning vastavaile kaitseväeosadele;

6) korralduste tegemine rahvahääletamisele tuleva esitise teksti paljundamiseks ja edasitoimetamiseks ringkonnakomiteedele ja jaoskonnakomisjonidele ning linna-, alevi- ja vallavalitsustele ja vastavaile kaitseväeosadele;

7) rahvahääletamise tagajärgede lõplik kokkuvõtmine ja väljakuulutamine;

8) korralduste tegemine krediidi asjus, mis rahvahääletamise toimetamiseks määratud.

§ 9. Rahvahääletamise peakomiteel on õigus tema otsustamisele kuuluvate asjade lahendamiseks kuulata üle tunnistajaid, määrata eksperte ja nõuda teateid vastavailt asutustelt.

§ 10. Rahvahääletamise peakomitee koosneb:

Riigivanema poolt määratud esimehest;

Kohtuministrist abiesimehena;

Tallinna linnapeast;

Harju ajutise maavalitsuse esimehest;

ühest Kohtuministri poolt määratud liikmest;

ühest Siseministri poolt määratud liikmest.

Peakomitee on otsusvõimeline, kui ta istungist võtab osa peale esimehe või abiesimehe vähemalt kolm liiget.

Rahvahääletamise peakomitee asjaajamine toimub Riigikantselei kaudu.

§ 11. Ringkonnakomiteed on vähemalt kolmeliikmelised ja koosnevad rahvahääletamise peakomitee poolt määratud juhatajast, juhataja asetäitjast ning vähemalt ühest liikmest.

Ringkonnakomiteede asukohad määrab rahvahääletamise peakomitee.

Ringkonnakomitee on otsusvõimeline, kui ta istungist võtab osa juhataja või ta asetäitja ja vähemalt kaks liiget.

§ 12. Ringkonnakomitee ülesandeks on:

1) jaoskonnakomisjonide koosseisu määramine ning valvamine selle järgi, et nad õigel ajal algaksid tegevust;

2) linna-, alevi- ning vallavalitsuste korravastase tegevuse kohta antud kaebuste ja protestide läbivaatamine ning otsustamine;

3) abinõude tarvitusele võtmine, et kodanikud saaksid tutvuda rahvahääletamisele tuleva esitisega;

4) ringkonna piires käesoleva seaduse § 18 tähendatud hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjadesse võetud kodanikkude arvu teatamine rahvahääletamise peakomiteele;

5) ringkonna piires rahvahääletamisel antud häälte arvu kokkuvõtmine;

6) rahvahääletamise materjalide edasisaatmine rahvahääletamise peakomiteele.

§ 13. Jaoskonnakomisjonid koosnevad ringkonnakomitee poolt määratud juhatajast ja vähemalt kahest liikmest, kes eneste keskelt valivad sekretäri. Liikmeile määratakse vähemalt üks asetäitja.

§ 14. Jaoskonnakomisjoni ülesandeks on:

1) hääletamissedelite vastuvõtmine ja esialgne ülelugemine oma jaoskonnas;

2) maksvusetuks tunnustatud hääletamissedelite arvu kindlakstegemine ühes maksvusetuks tunnustamise põhjuste tähendamisega;

3) kõige ülelugemisel ja kokkuvõtmisel saadud andmete viivitamata edasitoimetamine oma ringkonnakomiteele.

Jaoskonnakomisjoni istungid on otsusvõimelised, kui koos vähemalt kaks liiget, nende hulgas juhataja või sekretär.

§ 15. Kohalikud valitsus- ja omavalitsusasutused peavad olema abiks ringkonnakomiteedele ja jaoskonnakomisjonidele seadusega viimastele pandud kohuste täitmisel.

§ 16. Igasugused aktid ja paberid, mis koostatakse rahvahääletamise asjus, olgu need valitsus- või omavalitsusasutustele või ametnikkudele antavad või nende asutuste või ametnikkude poolt väljaantavad, on vabad tempelmaksust ja kantseleilõivust.


5. peatükk.
Hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjad.

§ 17. Hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjadeks tarvitatakse Riigikogu valimise, rahvahääletamise ja rahvaalgatamise toimetamiseks linna-, alevi- ja vallavalitsuste ning kaitseväeosade poolt peetavaid alalisi hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirju, mis täiendatakse ja parandatakse rahvahääletamise peakomitee poolt määratud tähtajaks.

§ 18. Alalistesse hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjadesse kantakse need kodanikud, kes nimekirjade täiendamise ja parandamise ajaks asunud elama vastavasse hääletamisjaoskonda, paigutatud vastavasse kaitseväeossa või saanud hääleõiguslikuks.

Alalistest nimekirjadest kustutatakse kodanikud, kes lahkunud nimekirjade täiendamise ja parandamise ajaks hääletamisjaoskonnast või vastavast kaitseväeosast või kaotanud hääleõiguse.

Keegi ei või olla nimekirjas rohkem kui ühes jaoskonnas.

§ 19. Nimekirja tähendatakse hääleõigusliku kodaniku perekonnanimi ja nimi, vanus ja elukoht. Nimekiri koostatakse tähestiku järjekorras perekonnanime järgi.

§ 20. Nimekirjad pannakse välja järgmisel päeval pärast nende parandamise ja täiendamise tähtaja lõppu linna-, alevi- või vallavalitsuse või vastava kaitseväeosa staabi ruumes üldiseks järelevaatamiseks.

§ 21. Iga hääleõiguslik kodanik võib esitada kaebusi nimekirjas leiduvate eksimuste ja puuduste kohta nimekirja koostavale asutusele. Viimane on kohustatud kaebused läbi vaatama seitsme päeva jooksul ja need rahuldama, kui need põhjendatud, vastasel korral aga ühes oma seletusega saatma ringkonnakomiteele, kes hiljemalt seitsme päeva jooksul teeb lõpliku otsuse.

§ 22. Iga hääleõiguslik kodanik, kel õigus nimekirjas olla, kuid sealt jäetud välja, on õigustatud igal ajal nõudma nimekirja koostavalt asutuselt enda viivitamata võtmist nimekirja. Hääleõigus tuleb sellisel korral tõestada dokumendiga.

Õigus nõuda rahvahääletamise ajaks nimekirja võtmist lõpeb kaks päeva enne rahvahääletamise esimest päeva.


6. peatükk.
Rahvahääletamise toimetamine.

§ 23. Rahvahääletamisele tuleva esildise tekst avaldatakse ühes Riigivanema otsusega teksti rahvahääletamisele panemise kohta ning rahvahääletamise aja äratähendamisega Riigi Teatajas hiljemalt kolmkümmend päeva enne hääletamise esimest päeva.

Rahvahääletamisele tuleva esildise ametliku teksti saadab rahvahääletamise peakomitee linna-, alevi- ja vallavalitsustele ning vastavaile kaitseväeosadele, kes teksti hiljemalt kakskümmend päeva enne esimest hääletamise päeva asetavad oma ruumi üldiseks nägemiseks.

§ 24. Rahvahääletamine toimub hääletamissedelite isikliku äraandmise teel hääleõiguslikkude kodanikkude poolt, kes võetud alalistesse hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjadesse (§ 17).

§ 25. Õigus hääletada on hääleõiguslikul kodanikul ainult selles hääletamisjaoskonnas, kus ta on võetud hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirja.

Mõjuvail põhjusil võib hääleõiguslik kodanik hääletada ka mujal sama ringkonna jaoskonnas. Sellekohase märkuse, et kodanikul on õigus hääletada igas sama ringkonna jaoskonnas omal valikul, teeb kodaniku nimelisele tunnistusele see linna-, alevi- või vallavalitsus või vastav kaitseväeosa, kus kodanik nimekirjas. Jaoskonna hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjas teeb selle kohta märkuse enne rahvahääletamist linna-, alevi- või vallavalitsus või kaitseväeosa, rahvahääletamise ajal aga jaoskonnakomisjon eeltähendatud asutuse teadaandel.

§ 26. Hääletamissedelid peavad olema välise kuju poolest ühesarnased. Hääletamissedelite kuju määrab rahvahääletamise peakomitee. Eraviisil valmistatud sedeleid ei või tarvitada rahvahääletamisel.

§ 27. Hääletamissedelid sisaldavad rahvahääletamisele tuleva esildise teksti ning selle all kaks ruudukest sõnadega „poolt“ ja „vastu“. Kriipsutades alla sõna „poolt“, tähendab hääletaja, et ta on rahvahääletamisel oleva esildise poolt, kriipsutades alla sõna „vastu“, tähendab hääletaja, et ta esildise tagasilükkamise poolt.

§ 28. Ümbrikud peavad olema ühesugused, läbipaistmatud ja ilma mingi märkuseta ning märgitud rahvahääletamise peakomitee templiga.

§ 29. Hääletamissedelid ja -ümbrikud valmistatakse aegsasti rahvahääletamise peakomitee korraldusel.

§ 30. Hääletamissedelite arvu määramisel võetakse aluseks ringkonna hääleõiguslikkude kodanikkude arv. Viimaste nimekirju koostavad asutised teatavad nende poolt nimekirja võetud kodanikkude arvu hiljemalt kolmkümmend viis päeva enne rahvahääletamise esimest päeva ringkonnakomiteele, kes teatab rahvahääletamise peakomiteele ringkonna hääleõiguslikkude kodanikkude arvu hiljemalt kolme päeva jooksul.

§ 31. Nimeliste tunnistuste plangid ja hääletamissedelid saadetakse rahvahääletamise peakomitee korraldusel vastavaile linna-, alevi- ja vallavalitsustele ning kaitseväeosadele, kes valmistavad kõigi hääleõiguslikkude kodanikkude tarvis nimelised tunnistused.

Neile tunnistustele märgitakse kodaniku perekonnanimi ja nimi, elukoht, valimisjaoskond ja number, mille all kodanik seisab nimekirjas, samuti valimise või hääletamise aeg ja koht.

Ümbrikud, protokollide plangid ja muud tarvilikud hääletamismaterjalid saadetakse rahvahääletamise peakomitee korraldusel vastavaile linna-, alevi- ja vallavalitsustele edasitoimetamiseks jaoskonnakomisjonidele.

§ 32. Linna-, alevi- ja vallavalitsused ning vastavad kaitseväeosad saadavad mitte hiljem kui kolm päeva enne esimest hääletamise päeva igale nende poolt koostatud hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjas olevale kodanikule kätte eelmises paragrahvis nimetatud nimelised tunnistused ühes hääletamissedelitega.

Kodanikkudele, kel õigus saada nimelisi tunnistusi ja hääletamissedeleid, kes aga neid ei ole saanud, antakse need linna-, alevi- ja vallavalitsusest ning vastavast kaitseväeosast enne esimest hääletamispäeva. Hääletamissedelid on saada jaoskonnakomisjonist hääletamise ajal.

§ 33. Linna-, alevi- ja vallavalitsused valmistavad hääletamissedelite sisselaskmise jaoks ühe avausega kastid ja annavad need jaoskonnakomisjonidele tarvitada.

§ 34. Linna-, alevi- ja vallavalitsused annavad jaoskonnakomisjonidele igas jaoskonnas tarvitada sellekohased ruumid.

Igas säärases ruumis korraldatakse hääletamise saladuse kindlustamiseks üks või mitu eraldatud kohta, kus hääletaja teiste kodanikkude juuresolekuta võib panna ümbrikku oma hääletamissedeli.

§ 35. Jaoskonnakomisjoni istungid on avalikud. Häälte andmiseks määratud päeval kuulutab komisjoni juhataja komisjoni istungi avatuks ta liikmete ja selleks ajaks kokkutulnud kodanikkude juuresolekul. Juhataja vaatab järele, et hääletamiskastid oleksid terved ja tühjad ning et nad kõik oleksid ühe avausega, paneb kastid pitseriga kinni ja kutsub kodanikke hääli andma. Kogu hääletamise ajal on tarvilik, et komisjoni istungist võtaks osa vähemalt kaks liiget.

§ 36. Hääletamisruumes toimetatakse ainult hääletamist. Üleskutsete väljapanemine, lendlehtede ja kuulutuste jagamine, sedelite levitamine, kõnede pidamine ja üldse igasugune hääletamiseelne kihutustöö on keelatud niihästi neis majades, kus toimetatakse hääletamist, kui ka neisse majadesse viivail treppidel, läbikäikudel ja koridorides ning nende välistel sissekäigukohtadel.

Jaoskonnakomisjoni juhataja valvab selle järele, et hääletamisruumes kogu hääletamise ajal hoitaks täielik kord, ja kõrvaldab viivitamata selle rikkujad.

§ 37. Hääletamisruumesse ei lasta:

1) relvastatud isikuid;

2) joobnuid.

§ 38. Juhatajal on tarbekorral õigus nõuda sellekohastelt kodanlikkudelt ja kaitseväelistelt võimudelt politseiametnikkude või kaitseväeosade kohalesaatmist. Tähendatud politseiametnikud või kaitseväeosad on tegevad ainult komisjoni juhataja korraldusel.

§ 39. Korrarikkumiste puhul või juhul, kui ei painduta komisjoni või selle juhataja määruste alla, võib komisjoni juhataja hääletamisruumesse sisse tuua politseiametnikke või kaitseväeosasid.

Hääletamisruumesse ei või juhataja nõudmiseta tuua ühtki relvastatud võimu.

§ 40. Hääletamine algab Riigivanema poolt määratud ajal (§ 23) ja toimub kolme päeva jooksul, mille esimeseks päevaks on kas pühapäev, riiklik püha või puhkepäev.

Jaoskonnakomisjonid peavad olema avatud sedelite vastuvõtmiseks kahel esimesel päeval kella 9-st hommikul kuni kella 9-ni õhtul, kolmandal päeval kella 9-st hommikul kuni kella 4-ni päeval.

§ 41. Kodaniku ilmumise kohta tehakse hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirja märkus ja antakse temale tembeldatud ümbrik. Kahtluse korral on komisjonil õigus nõuda enne ümbriku andmist hääleõiguslikult kodanikult isikutõestust.

Käesoleva seaduse § 17 ettenähtud hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjad on valimiste ja rahvahääletamise päevadel jaoskonnakomisjonide tarvitada.

§ 42. Pärast ümbriku saamist läheb hääleõiguslik kodanik eraldatud kohta, kus ta paneb hääletamissedeli ümbrikku. Tagasi tulles annab ta ümbriku kinnikleebitult jaoskonnakomisjoni liikmele, kes laseb selle tema nähes kasti.

§ 43. Esimesel ja teisel päeval suletakse hääletamisruumide uksed õhtul kell 9; pärast seda võetakse vastu sedelid ainult neilt kodanikkudelt, kes ilmunud hääletamisruumesse enne tähendatud aega. Kui sedelite äraandmine lõppenud, kuulutab juhataja sedelite vastuvõtmise seks päevaks lõpetatuks ja pitseerib kastide avaused kinni. Pärast seda lahkuvad koosolijad ruumist, kus hääletamine toimus, ja see ruum pannakse juhataja korraldusel pitseriga kinni kuni järgmise päevani ning asetatakse ustele vahid.

§ 44. Kolmandal päeval lõpetatakse kodanikkude sisselaskmine hääletamisruumesse kell 4 pärast lõunat hääletamisruumide uste sulgemisega; pärast seda võetakse vastu sedelid ainult neilt kodanikkudelt, kes ilmunud hääletamisruumesse enne tähendatud aega. Kui sedelite vastuvõtmine ka neilt kodanikkudelt lõppenud, kuulutab juhataja hääletamise lõppenuks ning tema korraldusel avatakse hääletamisruumide uksed uuesti.

Selle järele loeb komisjon ümbrikud üle, jättes need avamata. Kui ümbrikkude arv ei ühtu kodanikkude arvuga, kelle ilmumiste kohta tehtud märkus hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjas, tehakse protokolli sellekohane märkus. Pärast seda avatakse ümbrikud ning asutakse nende andmete kindlakstegemisele, mille märkimised komisjoni protokollis on nõutavad § 47 põhjal.

§ 45. Maksvusetuks tunnustatakse hääletamissedelid:

1) mis ei vasta § 26 nõuetele;

2) millele kodanik kirjutanud alla või milles leidub otseseid tunnuseid, mille järgi võib otsustada, kes hääletaja olnud;

3) mida pandud ümbrikku ühest rohkemal arvul, kui nende sisu ei ole sama; kui nende sisu on sama, loetakse maksvaks ainult üks neist.

§ 46. Hääletamissedelite maksvuse küsimuse otsustab kahtluse korral jaoskonnakomisjon häälteenamusega. Häälte poolenemisel otsustab juhataja hääl.

§ 47. Kõige selle kohta, mis jaoskonnakomisjonis istungi avamisest kuni lõpuni toimub, koostatakse protokoll, kuhu tähendatakse eraldi kõik juhataja korraldused, komisjoni otsused kui ka teadaanded, mis tehtud komisjoni ruumes kodanikkude poolt, samuti ka kodanikkude nimed, kes hääletasid jaoskonnas käesoleva seaduse § 25 teises lõikes ettenähtud nimeliste tunnistuste põhjal. Edasi tähendatakse protokolli:

a) „poolt“ ja „vastu“ allakriipsutatud sedelite arv;

b) maksvusetuks tunnustatud sedelite arv ühes maksvusetuks tunnustamise põhjuste märkimisega.

Protokollile kirjutavad alla juhataja, komisjoni liikmed ja kõik koosolijad, kes seda soovivad.

§ 48. Jaoskonnakomisjoni protokoll saadetakse viivitamata ringkonnakomiteele. Protokollile lisandatakse eraldi pakkides:

1) komisjonis maksvaks tunnustatud hääletamissedelid;

2) need komisjonis maksvaks tunnustatud sedelid, mille maksvuse vastu mõni komisjoni liige oli vaielnud ja

3) sedelid, mis komisjon ta üksikute liikmete arvamuse vastu tunnustanud maksvusetuks;

4) komisjonis ühel häälel maksvusetuks tunnustatud sedelid.

§ 49. Ringkonnakomitee määrab jaoskonnakomisjoni protokollide ja neile lisandatud sedelite läbivaatamise järele lõplikult iga jaoskonna, samuti kogu ringkonna kohta:

a) maksvate sedelite üldarvu;

b) poolt antud sedelite arvu;

c) vastu antud sedelite arvu.

§ 50. Ringkonnakomitee istungite protokoll, mille komitee liikmed oma allkirjadega kinnitavad, saadetakse ühes jaoskonnakomisjoni protokolliga ja kõigi hääletamissedelitega rahvahääletamise peakomiteele, kusjuures eraldi pakkidena lisandatakse käesoleva seaduse § 48 p. 2-4 tähendatud sedelid.


7. peatükk.
Rahvahääletamise tagajärgede kokkuvõtmine.

§ 51. Rahvahääletamise peakomitee teeb üldkokkuvõtted üle riigi ringkonnakomiteede istungite protokollide põhjal rahvahääletamisel antud poolt ja vastu sedelite arvu kohta.

§ 52. Riigivanema esildis, mis pannakse rahvahääletamisele, loetakse rahva poolt vastuvõetuks, kui esildise poolt on sellest rahvahääletamisest osavõtjate enamus.

§ 53. Rahvahääletamise peakomitee kuulutab rahvahääletamise tagajärgedest Riigi Teatajas, millise kuulutuse avaldamisega lõpevad peakomitee volitused.


8. peatükk.
Rahvahääletamise kulud.

§ 54. Hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjade pidamise, samuti nimeliste tunnistuste valmistamise ning hääletamissedelite saatmise kulud kannavad vastavad linna-, alevi- ja vallavalitsused ning kaitseväeosad.

§ 55. Rahvahääletamise peakomitee, ringkonnakomiteede ja jaoskonnakomisjonide asjaajamise kuludeks antakse erisummad riigi eelarves rahvahääletamiseks määratud krediitide alusel.

§ 56. Jaoskonnakomisjonidele tarvitamiseks antavate ruumide kütmise ja valgustamise kulud kannavad vastavad linna-, alevi- ja vallavalitsused.


9. peatükk.
Süüteod rahvahääletamise vastu.

§ 57. Süüdlast avalikult ülespandud rahvahääletamise teadaannete või rahvahääletamisele tuleva esildise teksti omavolilises mahavõtmises, katkirebimises, kinnikatmises või muutmises karistatakse:

arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle viiesaja krooni.

§ 58. Süüdlast hääleõigusliku kodaniku rahvahääletamise õiguse vaba teostamise takistamises vägivallaga isiku kallal, karistatava ähvardusega, võimu kuritarvitusega või majandusliku surve kaudu, karistatakse:

vangimajaga mitte üle kolme aasta.

Katse on karistatav.

§ 59. Süüdlast pettuse abil hääleõigusliku kodaniku kallutamises rahvahääletamisel hääletama oma õige tahtmise vastu või tühiselt, karistatakse:

vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 60. Süüdlast hääleõiguslikule kodanikule või ta perekonnaliikmele ainelise või isikliku kasu pakkumises, lubamises või andmises mõju avaldamiseks rahvahääletamisest keeldumiseks või neist osavõtmiseks teataval viisil, karistatakse:

vangimajaga mitte üle ühe aasta.

Sama karistuse alla langeb süüdlane käesolevas paragrahvis tähendatud kasu vastuvõtmises, kui ta on hääleõiguslik kodanik.

§ 61. Süüdlast rahvahääletamise seaduspärase kihutustöö takistamises vägivallaga isiku kallal, karistatava ähvardusega, võimu kuritarvitusega või majandusliku surve kaudu, karistatakse:

vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 62. Süüdlast rahvahääletamise korraldamise või läbiviimise takistamises vägivallaga isiku kallal, karistatava ähvardusega või võimu kuritarvitusega, karistatakse:

vangimajaga mitte üle kolme aasta.

Kui sama tegu saadeti korda mitme relvastatud isiku poolt, karistatakse süüdlast:

sunnitööga mitte üle kuue aasta.

§ 63. Süüdlast korduvalt või valenime all rahvahääletamisest osavõtmises või muul viisil rahvahääletamise moonutamises, karistatakse:

vangimajaga mitte üle ühe aasta.

§ 64. Paragrahvis 57–63 ettenähtud süütegude kohta kohaldatakse Kriminaalseadustiku üldosa.

§ 65. Paragrahvis 57, 59, 60, 61 ja 63 ettenähtud süüteod alluvad jaoskonnakohtunikule, § 58 ja 62 ettenähtud süüteod aga ringkonnakohtule.


II.

Käesolev seadus hakkab maksma avaldamisega.

Tallinn, 8. jaanuaril 1936.


K. Päts
Peaminister
Riigivanema ülesannetes.
Joh. Müller
Kohtuminister.