Riigi Teataja seadus
| ||
SK I 1938, 3, 8.
§ 1. Riigi Teataja on ametlik väljaanne, kus avaldatakse seadused ja rahvusvahelised aktid, seadlused, riigiasutiste määrused, korraldused ning muud otsused, milledel on üldkohuslik iseloom, kui ka tähendatud asutiste igasugused muud korraldused, teadaanded ja kuulutused, samuti eraasutiste ja -isikute teadaanded ning kuulutused, mis vastavate seaduste järgi kuuluvad avaldamisele üldiseks teadmiseks.
Peale selle võib Riigi Teatajas avaldada ka riigi- ja omavalitsusasutiste ning -ettevõtete, samuti eraasutiste ja -isikute eneste äranägemisel tehtavaid teadaandeid ja kuulutusi.
§ 2. Riigikaitsesse ja relvastatud jõududesse puutuvad Vabariigi Presidendi otsused ning tema poolt antud seadlused ja määrused avaldatakse Riigi Teatajas Vabariigi Presidendi sellekohasel korraldusel.
§ 3. Riigi Teatajas ei avaldata akte, mille avaldamine on eriseadustes ette nähtud mõnes teises ametlikus väljaandes.
§ 4. Riigi Teataja ilmub Kohtuministri järelevalve all Kohtuministeeriumi väljaandel.
§ 5. Riigi Teataja jaguneb vastavalt sisule kolme ossa.
Esimene osa jaguneb kahte jakku. Esimeses jaos avaldatakse seadused, seadlused ning riigiasutiste määrused, milledel on üldkohuslik iseloom. Teises jaos avaldatakse avaldamisele kuuluvad Vabariigi Presidendi otsused ja otsused ning teadaanded Vabariigi Presidendi ja Riigivolikogu valimiste ja Riiginõukogu kujundamise kohta.
Teises osas avaldatakse Eesti Vabariigi ja välisriikide vahel sõlmitud lepingud. Samuti avaldatakse selles osas teadaanded välislepingute ratuifitseerimise ja jõustumise kui ka välislepingute uuendamise ja pikendamise ning kehtivuse kaotamise kohta.
Kolmandas osas avaldatakse kõik muud teadaanded, mis ei kuulu avaldamisele esimeses ega teises osas.
§ 6. Riigi Teataja esimesse ja teise ossa kuuluvad aktid avaldatakse artiklite järjekorranumbri all, alates igal kalendriaastal algusest peale.
Riigi Teataja osad ilmuvad üksteisest eraldi.
§ 7. Kõik Riigi Teatajas avaldamisele kuuluvad aktid peavad vastama vormilistele ja tehnilistele nõuetele.
Riigi Teataja esimese osa esimeses jaos avaldatavais aktides, peale seaduste, tuleb ära näidata alus, mille põhjal akt tehtud.
§ 8. Kohtuminister valvab selle järele, et Riigi Teataja esimeses ja teises osas avaldamisele kuuluvad riigikeskasutiste ja neile alluvate asutiste aktid:
1) tuleksid selleks õigustatud asutiselt,
2) vastaksid välistele ning sisemistele tehnilistele nõuetele ja
3) omaksid vastavat seaduslikku alust.
Samuti teostab Kohtuminister järelevalvet Riigi Teataja kolmandas osas avaldatavate kuulutuste ja teadaannete avaldamise üle.
Kui Kohtuminister leiab, et avaldamisele saadetud akt ei vasta esimeses lõikes tähendatud nõudeile, jätab ta akti avaldamata, teatades sellest saatjale asutisele ja ära tähendades mitteavaldamise põhjused.
Kohtuministri keeldumisotsuse korral võidakse küsimus esitada Vabariigi Valitsusele, kes teeb lõpliku otsuse.
§ 9. Kui seaduses, seadluses või määruses eneses ei ole ette nähtud teist tähtaega või avaldamisviisi, jõustub ta kümnendal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.
Erandid on ette nähtud vastavais seadustes.
§ 10. Niisuguste seaduste alusel, mis seatud korras välja kuulutatud, kuid veel pole jõustunud, võidakse Riigi Teatajas avaldamisele kuuluvaid määrusi ja korraldusi anda ning otsuseid teha ja neid avaldada ka enne seaduse jõustumist. Seesugused määrused, korraldused ja otsused jõustuvad ühel ajal vastava seaduse jõustumisega, kui määruses, korralduses või otsuses pole ette nähtud hilisemat tähtaega, või kui see seadusega pole korraldatud teisiti.
§ 11. Riigi Teataja kaasannetena antakse:
1) üldiseks teadmiseks avaldatavad Riigikohtu otsused ja seletused ja
2) Kohtuministeeriumi korraldusel tarviduse järgi koostatavad süstemaatilised sisujuhid kehtivate seaduste, seadluste ja määruste kohta.
§ 12. Riigi Teataja esimesse ja teise ossa kuuluvad aktid avaldatakse tasuta.
Riigi Teataja kolmandas osas avaldamise eest võetakse maksu: kohtuasjades tehtavate kuulutuste ja teadaannete, samuti kõigi teiste, nii riigi- kui ka omavalitsusasutiste ja -ettevõtete ning eraasutiste ja -isikute kuulutuste ja teadaannete eest Kohtuministri poolt kehtimapandavate tasumäärade kohaselt.
§ 13. Kohtuministril on õigus määrata riigiasutiste teadaannete ja kuulutuste liike, mida võib avaldada võlgu.
Kohtuministril on õigus eraisikute poolt Riigi Teataja kolmandas osas avaldamiseks saadetud teadaande või kuulutuse avaldamise maksu ära jätta, kui asjaomane isik esitab vaesustunnistuse, mis välja antud jaoskonnakohtuniku, kohaliku omavalitsuse või politseikomissari poolt.
§ 14. Maksuta avaldatakse kohtu, politsei ja hoolekandeasutiste teadaanded ja kuulutused:
1) Riigikohtus arutatavais kriminaalasjades;
2) kriminaalasjades: isikute ülekuulamisele ning otsuste kuulamisele kutsumise kohta ja leitud tundmata surnute kohta;
3) hoolekandeasutiste asjus, eestkoste ja hoolekande määramise asjus, samuti ka eestkoste ja hoolekande lõpetamise kohta, ja
4) Riigikohtu istungite päevakorra kohta.
§ 15. Riigi Teataja esimese osa vihiku esimesel leheküljel on ülal keskel suure riigivapi kujtis, selle all pealkiri "Riigi Teataja" ning selle all vihiku järjekorranumber, ilmumisaasta ja -kuupäev ning sisukord.
Riigi Teataja teise osa vihiku esimesel leheküljel on ülal keskel suure riigivapi kujutis, selle all pealkiri "Riigi Teataja. Eesti Vabariigi lepingud välisriikidega" ning selle all vihiku järjekorranumber, ilmumisaasta ja -kuupäev ning selle all sisukord.
Riigi Teataja kõigi osade vihikute järjekorranumber algab igal kalendriaastal algusest peale.
Riigi Teataja kõigi osade vihikute järjekorranumber algab igal kalendriaastal algusest peale.
Riigi Teataja esimese osa lühendiks on RT, teise osa lühendiks RT II ja kolmanda osa lühendiks RTL.
§ 16. Riigi Teataja ilmub tarviduse järgi.
§ 17. Igal esimesel poolaastal ilminud Riigi Teataja kohta avaldatakse tähestikulised sisujuhid – üks Riigi Teataja esimese osa, teine teise osa ja kolmas Riigi Teataja Lisa kohta. Iga aasta lõpul avaldatakse sisujuhid kogu aastakäigu kohta.
§ 18. Riigi Teataja osasid ja kaasandeid võib tellida ja osta üksteisest lahus.
§ 19. Riigi Teataja tellimise ja üksiku numbri kui ka eraldi müüdavate osade ning kaasannete hinna määrab Kohtuminister, arvesse võttes tegelikke kulusid.
§ 20. Riigi Teataja kohta ei ole kehtivad trükitoodete kohta kehtivate seaduste eeskirjad.
§ 21. Kohalikkude omavalitsuste ja vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste määrused, korraldused ning muud otsused, milledel on üldkohuslik iseloom, samuti kutsealaste omavalitsuste kohuslikud korraldused kui ka kõigi eeltähendatud omavalitsuste igasugused muud korraldused, teadaanded ja kuulutused, mis vastavate seaduste järgi kuuluvad avaldamisele üldiseks teadmiseks, avaldatakse kuni Omavalitsuste Teataja seaduse kehtimahakkamiseni Riigi Teatajas vastavalt esimeses või kolmandas osas.
RT 1939, 4, 12 II.