Riiginõukogu kujundamise seadus

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Riiginõukogu kujundamise seadus



Riiginõukogu kujundamise seadus.
Eesti rahva otsuse Rahvuskogu kokkukutsumiseks 23., 24. ja 25. veebruarist 1936 p. 3 põhjal on Rahvuskogu vastu võtnud oma Esimese Koja poolt 10. augustil 1937, 11. augustil 1937 ja 12. augustil 1937, oma Teise Koja poolt 11. augustil 1937 ja 12. augustil 1937 ja oma üldkoosoleku poolt 12. augustil 1937 alljärgneva seaduse, mille käesolevaga Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 53 esimese lõike alusel kuulutan välja.

1. peatükk.
Riiginõukogu liikmete valimise või nimetamise alused.

§ 1. Riiginõukogu liikmeks võib valida või nimetada iga hääleõiguslikku kodanikku, kes vastab Põhiseaduse § 84 kolmanda lõike ja § 85 esimese lõike nõudeile ning peale selle vähemalt ühele alljärgnevaist tingimustest:

1) on Vabadusristi kavaler;

2) on olnud Vabariigi Valitsuse liikmeks vähemalt kaks aastat;

3) on olnud Maanõukogu, Asutava Kogu, Riigikogu, Rahvuskogu, Riigivolikogu või Riiginõukogu liikmeks üldise kestusega mitte alla kuue aasta;

4) on teeninud Vabariigi Presidendi nimetamisele või kinnitamisele kuuluvail riigi kõrgemail ametikohtadel vähemalt kuus aastat;

5) on teotsenud kohtunikuna vähemalt kuus aastat;

6) on olnud väeosa ülema või sellele vastaval või kõrgemal teenistuskohal vähemalt kolm aastat;

7) on teotsenud Eesti autonoomse kõrgema teadusliku õppeasutise professorina või dotsendina vähemalt kuus aastat;

8) on teotsenud maa- või linnavalitsuse juhina või liikmena või valla- või alevivanemana vähemalt kuus aastat või kohaliku omavalitsuse esinduskogu liikmena vähemalt kümme aastat;

9) on teotsenud: a) Kaitseliidu Vanematekogu, Keskjuhatuse või maleva juhatuse liikmena vähemalt viis aastat ja kui ta on seejuures vähemalt kaheksa aasta kestel kuulunud Kaitseliitu, või b) Naiskodukaitse liikmena vähemalt kaheksa aastat ja seejuures olnud keskjuhatuse või ringkonna juhatuse liikmeks vähemalt viis aastat;

10) on kõrgema õppeasutise lõpetajana teotsenud omal erialal vähemalt kümme aastat;

11) on olnud avalikõiguslikul alusel teotseva kiriku valitsuse liikmeks või vaimulikuks vähemalt kümme aastat;

12) on peremehena tegelikult juhtinud põllumajanduslikku käitist vähemalt kümme aastat;

13) on omanikuna juhtinud tööstuslikku või kaubanduslikku käitist vähemalt kümme aastat;

14) on laevaomanikuna juhtinud laeva või laevandusettevõtet omanikuna või kaasomanikuna vähemalt kümme aastat;

15) on vähemalt kümme aastat olnud juhtimisel Eestis olevas tööstuslikus, kaubanduslikus või laevanduslikus aktsiaseltsis või osaühingus;

16) on vähemalt kümme aastat olnud juhtimisel Eestis olevas ühistegelikus ühingus, kelle liikmete arv viie aasta kestel on olnud vähemalt sada liiget;

17) on vähemalt kümme aastat omanikuna juhtinud käsitööstuslikku käitist;

18) on olnud linna-kinnisvara omanikuks vähemalt kümme aastat;

19) on vähemalt kümme aastat isiklikult juhtinud kodumajandust lastega perekonnas või kodumajanduslikus asutises;

20) on põllumajanduslikus, tööstuslikus, käsitööstuslikus või kaubanduslikus käitises töötanud omal alal töölisena või ametnikuna vähemalt kümme aastat;

21) on vähemalt kümme aastat teotsenud hariduse, teaduse, kunsti, kirjanduse või ajakirjanduse alal;

22) on olnud juhatuse või valitsuse liikmeks vähemalt kuus aastat kutsealases või vähemusrahvuse omavalitsuses või muis avalik-õiguslikes asutistes;

23) on olnud vähemalt kümme aastat juhtival kohal seadusandlikus korras, Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse poolt antud põhikirja alusel üleriiklikult teotsevas üldkasulikus organisatsioonis.

§ 2. Valimiste alusel Riiginõukogusse kuuluvad liikmed peavad alade järgi, kus neid valitakse, vastama vähemalt ühele järgmistest § 1 tähendatud tingimustest:

1) maaomavalitsuste poolt valitavad liikmed peavad vastama § 1 p. 8, 9 lit. a, p. 22 või 23 tähendatud nõudeile;

2) linnaomavalitsuste poolt valitavad liikmed peavad vastama § 1 p. 8, 9 lit. a, p. 22 või 23 tähendatud nõudeile;

3) põllumajanduse alalt ühes kalandusega valitavad liikmed peavad vastama § 1 p. 8, 12, 16, 22 või 23 nõudeile, või p. 10 nõudeile selles, et nad mõne kõrgema õppeasutise põllumajandus- või loomaarsti-teaduskonna lõpetajaina on teotsenud omal erialal;

4) tööstuse, käsitöö, kaubanduse, laevanduse ja ühistegevuse alalt valitavad liikmed peavad vastama § 1 p. 13, 14, 15, 16 või 17 nõudeile, või p. 10 nõudeile selles, et nad mõne kõrgema õppeasutise majandusteaduskonna või tehnilise teaduskonna lõpetajaina on teotsenud omal erialal;

5) töövõtjaskonna poolt valitavad liikmed peavad vastama § 1 p. 8, 15, 16, 20, 22 või 23 ettenähtud nõudeile;

6) linna-kinnisomandi alalt valitavad liikmed peavad vastama § 1 p. 8, 13, 14, 15, 16, 17 või 18 ettenähtud nõudeile;

7) vabakutsete alalt valitavad liikmed peavad vastama § 1 p. 10, 21, 22 või 23 ettenähtud nõudeile;

8) kodumajanduse alalt valitavad liikmed peavad vastama § 1 p. 9 lit. b või p. 19 ettenähtud nõudeile;

9) Kaitseliidu alalt valitavad liikmed peavad vastama § 1 p. 9 ettenähtud nõudeile;

10) hariduse ja kultuuri alalt valitavad liikmed peavad vastama § 1 p. 10, 11, 21, 22 või 23 ettenähtud nõudeile;

11) vähemusrahvuste kultuuri alalt valitavad liikmed peavad vastama § 1 p. 10, 11, 21, 22 või 23 ettenähtud nõudeile;

12) rahvatervishoiu alalt valitavad liikmed peavad vastama § 1 p. 10 ettenähtud nõudeile selles, et nad on teotsenud arstidena või rohuteadlastena rahvatervishoiu ala juhtimisel ja korraldamisel.

Paragrahvis 1 p. 1–7 ettenähtud kodanikke võidakse valida Riiginõukogu liikmeiks kõigilt aladelt.

§ 3. Valimiste alusel Riiginõukogusse kuuluvad liikmed peavad omama valimisõigust valimistel järgmiste asutiste esinduskogudesse:

1) põllumajanduse alalt ühes kalandusega valitavad liikmed – Põllutöökoja, Agronoomide Koja, Meierite Koja, Loomaarstide Koja, Kalanduskoja või Maatööliste ja Väikemaapidajate Koja valimistel, – viimase valimistel need, kes omavad valimisõigust väikemaapidajatena;

2) tööstuse, kaubanduse ja laevanduse alalt valitavad liikmed – Kaubandus-tööstuskoja või Insenerikoja valimistel;

3) käsitöö alalt valitav liige – Käsitööstuskoja valimistel;

4) ühistegevuse alalt valitav liige – ühistegevuskoja valimistel;

5) töövõtjaskonna poolt valitavad liikmed – Tööliskoja, Eraettevõtete Ametnikkude Koja või Maatööliste ja Väikemaapidajate Koja valimistel, – viimase valimistel need, kes omavad valimisõigust maatöölistena;

6) linna-kinnisomandi alalt valitav liige – Majaomanikkude Koja valimistel;

7) vabakutsete alalt valitav liige – Vannutatud Advokaatide Nõukogu, Arstide Koja või Rohuteadlaste Koja valimistel.

Maavalitsuste poolt valitavad liikmed peavad olema maavalitsuse esimehe või valla- või alevivanema ametikohal ning linnaomavalitsuste poolt valitavad liikmed linnapea või abilinnapea ametikohal.

Samad eeskirjad on kehtivad ka 3. peatükis § 8–13 tähendatud valijameeste ja esindajate kohta.


2. peatükk.
Riiginõukogu liikmed ameti poolest ja nimetamise alusel.

§ 4. Riiginõukogu liikmeiks ameti poolest on Põhiseaduse § 84 p. 1 alusel:

1) Sõjavägede Ülemjuhataja või kui Sõjavägede Ülemjuhatajat ei ole nimetatud, siis Sõjavägede Juhataja;

2) Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku pea;

3) Eesti Apostlik-õigeusu Kiriku pea;

4) Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli rektor;

5) Eesti Vabariigi Tallinna Tehnikainstituudi rektor;

6) Eesti Panga president.

§ 5. Nimetamise alusel Riiginõukogusse kuuluvad liikmed nimetab Vabariigi President eriõigusel.

Vabaduseristi Vendade Ühenduse Keskjuhatusel on õigus esitada Vabariigi Presidendile kandidaate Vabadusristi kavaleride hulgast Riiginõukogu liikmeiks nimetamiseks.


3. peatükk.
Riiginõukogu liikmete valimine.

1. jagu.
Maaomavalitsuste poolt valitavad liikmed.

§ 6. Maaomavalitsuste poolt valitavate Riiginõukogu liikmete valimiseks kutsuvad ajutiste maavalitsuste esimehed kokku oma maakonna piirkonna vallavanemate ja alevivanemate koosoleku kolme valijamehe valimiseks. Koosolekut juhatab ajutise maavalitsuse esimees. Valijameesteks võidakse valida ajutise maavalitsuse esimeest ja valla- ning alevivanemaid.

Kutsed koosolekust osavõtmiseks saadetakse hiljemalt seitse päeva enne koosolekut. Koosolek on otsusevõimeline, kui koos on ajutise maavalitsuse esimees ja vähemalt pooled valla- ja alevivanemaist. Kui esimene koosolek nurjub, peetakse teiskordne koosolek mitte varem kui seitse päeva ja mitte hiljem kui kümme päeva pärast esimest koosolekut. Teiskordne koosolek on otsusevõimeline kokkutulnute igasuguse arvu juures.

Valimisi toimetatakse sedelitega hääletamisel. Valituks tunnustatakse kandidaadid, kes on saanud kõige suurema häälteenamuse, mis ei või olla vähem kui kõigi koosolijate absoluutne häälteenamus. Ei saa vajalik arv kandidaate seesugust häälteenamust, võetakse esimesel hääletamisel hääli saanud kandidaatide vahel, kes veel pole valitud, ette teiskordne hääletamine ning valituks loetakse kandidaadid, kes saanud kõige rohkem hääli. Ühesuguse häältearvu juures loetakse valituks see, kes on vanem.

Valitud isikuist teatavad ajutiste maavalitsuste esimehed Harju Ajutise Maavalitsuse esimehele. Hiljemalt kümne päeva jooksul arvates valijameeste valimisest kõigis maakondades kutsub Harju Ajutise Maavalitsuse esimees kokku valijamehed kolme Riiginõukogu liikme valimiseks, kelleks valitakse üks ajutiste maavalitsuste esimeeste ning kaks valla- ja alevivanemate hulgast. Valimised toimuvad eelmistes lõigetes ettenähtud korras.


2. jagu.
Linnaomavalitsuste poolt valitav liige.

§ 7. Linnaomavalitsuste poolt valitav liige valitakse linnapeade ühisel koosolekul linapeade või abilinnapeade hulgast. Koosoleku kutsub kokku ja juhatab seda Tallinna linnapea.

Kutsed koosolekust osavõtmiseks saadetakse hiljemalt seitse päeva enne koosolekut. Koosolek on otsusevõimeline, kui koos on Tallinna linnapea ja vähemalt pooled linnapeadest. Kui esimene koosolek nurjub, peetakse teiskordne koosolek mitte varem kui seitse päeva ja mitte hiljem kui kümme päeva pärast esimest koosolekut. Teiskordne koosolek on otsusevõimeline kokkutulnute igasuguse arvu juures.

Valimisi toimetatakse sedelitega hääletamisel. Valituks loetakse kandidaat, kes on saanud kõige suurema häälteenamuse, mis ei või olla vähem kui kõigi koosolijate absoluutne häälteenamus. Ei saa ükski kandidaat seda enamust, võetakse esimesel valimisel hääli saanud kandidaatide vahel ette teiskordne hääletamine ning valituks loetakse kandidaat, kes saanud kõige rohkem hääli. Ühesuguse häältearvu korral loetakse valituks see, kes on vanem.


3. jagu.
Kutsealaste omavalitsuste poolt valitavad liikmed.

§ 8. Põllumajanduse alalt ühes kalandusega valitavad liikmed valitakse Põllutöökoja nõukogu ja juhatuse ühisel koosolekul, millest valimiste puhul võtavad osa hääleõigusega üks Agronoomide Koja, üks Loomaarstide Koja, üks Meierite Koja, üks Kalanduskoja ja üks Maatööliste ja Väikemaapidajate Koja juhatuse poolt valitud esindaja. Maatööliste ja Väikemaapidajate Koja poolt valitav esindaja peab olema valitud väikemaapidajate hulgast.

§ 9. Tööstuse, käsitöö, kaubanduse, laevanduse ja ühistegevuse alalt valitavaist Riiginõukogu liikmeist valitakse: kolm liiget tööstuse, kaubanduse ja laevanduse alalt; üks liige käsitöö alalt ja üks liige ühistegevuse alalt.

Tööstuse, kaubanduse ja laevanduse alalt valitavad Riiginõukogu liikmed valitakse Kaubandus-tööstuskoja nõukogu ja juhatuse ühisel koosolekul, millest võtavad hääleõigusega osa kaks Insenerikoja juhatuse poolt valitud esindajat. Koosoleku kutsub kokku ja juhatab seda Kaubandus-tööstuskoja nõukogu esimees.

Käsitöö alalt valitav Riiginõukogu liige valitakse Käsitööstuskoja nõukogu ja juhatuse ühise koosoleku poolt.

Ühistegevuse alalt valitav Riiginõukogu liige valitakse Ühistegevuskoja nõukogu ja juhatuse ühise koosoleku poolt.

§ 10. Töövõtjaskonna poolt valitavaist liikmeist valitakse üks Tööliskoja juhatuse, üks Maatööliste ja Väikemaapidajate Koja juhatuse ja üks Eraettevõtete Ametnikkude Koja juhatuse poolt.

§ 11. Linna-kinnisomandi alalt valitav Riiginõukogu liige valitakse Majaomanikkude Koja juhatuse poolt.

§ 12. Vabakutsete alalt valitav Riiginõukogu liige valitakse Vannutatud Advokaatide Nõukogu poolt, millest valimiste puhul võtavad hääleõigusega osa kaks Arstide Koja juhatuse ja kaks Rohuteadlaste Koja juhatuse poolt valitud esindajat.

§ 13. Kodumajanduse alalt valitav Riiginõukogu liige valitakse Kodumajanduskoja juhatuse poolt.


4. jagu.
Kaitseliidu poolt valitav liige.

§ 14. Kaitseliidu poolt valitav liige valitakse Kaitseliidu Keskkogu poolt.


5. jagu.
Hariduse ja kultuuri alalt valitav liige.

§ 15. Hariduse ja kultuuri alalt valitav Riiginõukogu liige valitakse valijameeste poolt, kelleks on: 1) Õpetajate Koja nõukogu poolt valitud kuus esindajat, igast sektsioonist kaks; 2) Eesti Kultuurkapitali iga Sihtkapitali valitsuse poolt valitud üks esindaja.

Koosoleku kutsub kokku ja juhatab Haridusministeeriumi Teaduse ja Kunsti Osakonna direktor või tema asetäitja.


6. jagu.
Vähemusrahvuste kultuuri alalt valitav liige.

§ 16. Vähemusrahvuste kultuuri alalt valitav Riiginõukogu liige valitakse vähemusrahvuste kultuurvalitsuste esindajate ühise koosoleku poolt, kusjuures need vähemusrahvuste kultuurvalitsused, kelle kultuuromavalitsuste rahvusnimekirjadesse kantud liikmete arv on üle 10000, vahvad igaüks kolm esindajat, ja teised kultuurvalitsused igaüks kaks esindajat. Valimiskoosoleku kokkukutsuja ja juhataja määrab Siseminister.


7. jagu.
Rahvatervishoiu alalt valitav liige.

§ 17. Rahvatervishoiu alalt valitav liige valitakse valijameeste koosolekul, kuhu kuuluvad: 1) iga ajutise maavalitsuse poolt määratud üks ajutise maavalitsuse liige; 2) nende linnavalitsuste määramisel, kus linna elanikkude arv ületab 10000, üks linnavalitsuse liige; 3) Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli arstiteaduskonna poolt valitud kaks liiget; 4) Arstide Koja juhatuse poolt valitud kaks liiget; 5) Rohuteadlaste Koja juhatuse poolt valitud üks liige; 6) Loomaarstide Koja juhatuse poolt valitud üks liige; 7) Eesti Punase Risti president; 8) Eesti Haigekassade Liidu juhatuse poolt valitud kaks liiget.

Koosoleku kutsub kokku ja juhatab seda Sotsiaalministeeriumi Tervishoiu ja Hoolekandevalitsuse direktor.


8. jagu.
Üldeeskirjad.

§ 18. Käesoleva peatüki 3.–7. jaos tähendatud esindajate valimisel kohaldatakse vastavalt § 6 teise ja kolmanda lõike eeskirju või kui valida tuleb üks Riiginõukogu liige, siis § 7 teise ja kolmanda lõike eeskirju. Samadel alustel toimub ka neis jagudes ettenähtud valijameeste või teiste asutiste esindajate valimine, kusjuures valitud valijameestest või esindajaist teatatakse valijameeste koosoleku kokkukutsujate või selle asutise juhatusele, kes toimetab Riiginõukogu liikme valimisi.

Kutsealase koja nõukogu ja juhatuse ühise koosoleku esindajate või Riiginõukogu liikmete valimiseks kutsub kokku ja juhatab seda vastava koja nõukogu esimees.

§ 19. Kui seatud tähtajaks ei valita mõnda Riiginõukogu liiget, jääb koht täitmata kuni liikme valimiseni.

§ 20. Kui Riiginõukogu liikme volitused lõpevad Põhiseaduse § 91 ettenähtud juhtudel ja kui Riiginõukogu liikme valimine toimub valijameeste kaudu, on valijameesteks § 6, 15 ja 17 tähendatud valijamehed. Kui aga mõni neist valijameestest on välja langenud, võetakse samade paragrahvide korras ette lahkunu asemele uue valijamehe valimine või määramine. Sama on kehtiv ka teiste asutiste esindajate kohta, kes võtavad osa valimisi toimetava asutise koosolekust.


4. peatükk.
Valimisi korraldavad asutised ja järelevalve.

§ 21. Riiginõukogu valimisi korraldavaiks asutisteks on Valimiste Peakomitee, ajutiste maavalitsuste esimehed, linnapead ning linnavanemad ja vastavate asutiste ja organisatsioonide juhatused ning nõukogud.

Valimiste Peakomiteeks on Riigivolikogu Valimiste Peakomitee.

§ 22. Valimiste Peakomitee ülesandeks Riiginõukogu liikmete valimiste korraldamisel on:

1) valimisteks tähtaegade määramine;

2) juhtnööride ja seletuste andmine valimisi toimetavaile asutistele;

3) järelevalve valimiste toimetamise seaduspärasuse üle;

4) tarbe korral oma liikme kaudu osavõtmine valimiste korraldamisest;

5) valimiste asjus tekkinud kaebuste otsustamine ja ühenduses valimistega tekkinud arusaamatuste lahendamine;

6) valimiste tagajärgede õigeks-tunnustamine ja nende väljakuulutamine ning Riiginõukogu liikmeile vastavate tunnistuste andmine;

§ 23. Valimisi toimetavad asutised koostavad valimiste toimetamise kohta täieliku protokolli Valimiste Peakomitee poolt määratud vormi kohaselt ja esitavad selle koos kogu valimismaterjaliga viivitamatult Valimiste Peakomiteele.

§ 24. Kaebusi seaduste rikkumiste kohta valimistel võivad asjasthuvitatud isikud ja asutised esitada Valimiste Peakomiteele valimisi toimetava asutise kaudu kolme päeva jooksul pärast valimiste lõppu.

Kaebuse saanud asutis esitab selle kahe päeva jooksul Valimiste Peakomiteele, kes on kohustatud selle kaebuse läbi vaatama kolme päeva jooksul arvates kaebuse saamisest.

Valimiste Peakomitee otsuste peale valimiste kohta võidakse esitada kaebusi Riigikohtule administratiivkohtu korras kahe päeva jooksul arvates otsuse tegemisest. Riigikohus vaatab kaebused läbi kolme päeva jooksul arvates kaebuse saamisest.

Selles paragrahvis määratud tähtaegadesse arvatakse kaasa pühapäevad, riiklikud pühad ja puhkepäevad.

§ 25. Pärast edasikaebe-tähtaegade möödumist või esitatud kaebuste tagajärgedeta jätmist ning valimiste tagajärgede õigeks-tunnustamist koostab Valimiste Peakomitee Riiginõukogu liikmeiks valitud, Vabariigi Presidendi poolt nimetatud, ameti poolest ja isikliku õiguse alusel Riiginõukogu üldisse koosseisu kuuluvate isikute nimekirja ja esitab selle Vabariigi Presidendile avaldamiseks Riigi Teatajas.

§ 26. Valimiste toimetamise kulud kannavad need asutised, kelledele pandud valimiste korraldamine.

Tallinn, 17. augustil 1937.

K. Päts
Peaminister
Riigivanema ülesannetes.
Joh. Müller
Kohtuminister.