Riigiteenistuse seadus
| ||||||||
I. Üldmäärused.
§ 1. Riigiteenijad jagunevad: 1) ametnikkudeks, kes teenivad riigiasutuste koosseisudes ette nähtud ametkohtadel, ja 2) vabateenijateks, kes teenivad riigiasutuste koosseisudes ette nähtud vabateenistuskohtadel või ajutiselt täidavad ametniku kohuseid.
Amet- ja vabateenistuskohad määratakse kindlaks koosseisu seadusega, kuni selle seaduse maksmahakkamiseni aga eelarve korras.
§ 2. Teenistusvahekord riigi ja ametnikkude vahel määratakse kindlaks käesoleva seaduse alusel kõigil juhtumistel, mis ei ole eriteenistusseadustes teisiti korraldatud.
Teenistusvahekord riigi ja vabateenijate vahel määratakse kindlaks käesoleva seaduse alusel kõigil juhtumistel, mis ei ole eriteenistusseadustes teisiti korraldatud.
Ajutisele ametniku kohusetäitmisele võib määrata kauemalt kuueks kuuks.
§ 3. Ametnikud võetakse teenistusse määramata ajaks, – vabateenijad aga määramata või teatavaks ajaks.
II. Riigiteenistusse astumine.
§ 4. Ametnik peab vastama järgmistele nõuetele:
1) peab olema Eesti vabariigi kodanik ja oskama riigi keelt.
2) peab olema vähemalt algkooli 6-aastasele kursusele vastava haridusega;
3) peab olema vähemalt 20 aastat vana;
4) peab olema tervislikult töövõimne selle teenistuse jaoks, kuhu ta soovib astuda.
Juhtumised, mil riigiteenistusse astumisel nõutakse suuremat haridust või vastava eksami tegemist, on ette nähtud vastavates eri- või korraldusseadustes.
Erandit võib teha igal üksikul juhtumisel Vabariigi Valitsus.
§ 5. Ametisse võtta ei või neid:
1) kes seadusjõusse astunud kohtuotsuse läbi on kaotanud õiguse ametis olla;
2) kes seisavad eeluurimise või kohtu all süütegude pärast, mille eest seaduses ette nähtud vangimaja või raskem karistus, välja arvatud süüteoasjad, mis võidakse lõpetada poolte leppimisel.
§ 6. Isik, kes soovib ametisse astuda, peab vastavale võimule esitama sellekohase kirjaliku sooviavaldusega lühikese elulookirjelduse, allkirja selle kohta, et ei ole seaduses ettenähtud takistusi ametisseastumiseks, ja teised seaduse järgi nõutavad dokumendid.
§ 61. Riigiteenijad esimeses kuues palgaastmes nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi President. Samuti nimetab Vabariigi President ametisse need riigiteenijad, kelle kohta see on ette nähtud vastavais seadustes, ja Siseministeeriumis politseiprefektid ja politseiinspektorid.
Kõik teised riigiteenijad nimetab ametisse ja vabastab ametist vastav minister talituse või osakonna direktori või ametkonna juhataja ettepanekul, kuivõrd see ülesanne pole pandud talituse või osakonna direktorile või mõnele alluvale ametnikule.
Käesoleva paragrahvi eeskirju ei kohaldata Riigivolikogu, Riiginõukogu ja Riigikontrolli teenistuses seisvaile isikuile ega Vabariigi Presidendi juures olevaile ametkondadele.
RT 1938, 37, 332 III.
§ 62. Puhkusele mineku ja muudel ajutistelt ülesannete täitmisest vabastamise korral tähtajaga mitte üle kahe kuu nimetab riigiteenijale asetäitja see ülemus, kellele riigiteenija otseslt allub. Tähtajaga üle kahe kuu puhkusele mineku või ajutiselt ülesannete täitmisest vabastamise korral nimetatakse riigiteenijale asetäitja selle ülemuse poolt, kelle võimkonda kuulub samale ametkohale ametisse nimetamine.
RT 1936, 31, 208 II.
§ 7. Teenistusvahekord vabariigi ja ametniku vahel hakkab maksma päevast, mil ametnik vastava kirjaliku otsusega ametisse määrati, kui otsuses selleks teist tähtaega ei ole tähendatud.
§ 8. Isik, kes peale ametisse määramist ametkohuste täitmisele ei ilmu kahe nädala jooksul ametisse määramise otsuses tähendatud päevast arvates, ilma et tal selleks mõjuvaid põhjusi oleks (§ 28), või kes ametkohuste täitmisele asumise ajaks enam § 4 pp. 1 ja 4 ja § 5 nõuetele ei vasta, loetakse ametisse mitteastunuks.
§ 9. Ametnikud annavad ametisse astudes sellekohase vormeli järgi pühaliku tõotuse ametikohuseid ausasti täita.
III. Teenistuskäik.
§ 10. Ametnikku võidakse ametis kõrgendada laitmata teenistuse ja vastavate võimiste ülesnäitamisel.
§ 11. Ametisse määrav ülemus võib teenistuse huvides ametnikku üle viia teise sama- või kõrgemapalgalisse ametisse. Kui üleviimine toimub vastu üleviidava tahtmist, otsustab juhtudel, kui ametnik määratud ametisse ministri poolt, üleviimise Vabariigi Valitsus, muudel juhtudel järgmine kõrgem ülemus. Enne asja otsustamist nõutakse ametnikult kirjalik seletus.
Vabariigi Presidendi polt ametisse määratud ametnikkude üleviimise otsustab Vabariigi President. Enne otsustamist nõutakse ametnikult kirjalik seletus.
RT 1934, 5, 36 VII (1938, 37, 332 II).
§ 12. Ümberpaigutatav loetakse uuele kohale astunuks arvates vanast kohast vabanemise päevast, mis kindlaks määratakse vastavas kirjalikus otsuses. Ümberkolimise korral määratakse samas otsuses kindlaks uude teenistusse ilmumise tähtaeg vastavalt kaugusele ja tõelisele tarvidusele, kuid mitte üle 10 päeva; ilma mõjuva põhjuseta (§ 28) tähtajaks teenistusse mitteilmumisel loetakse ametnik ametist lahkunuks.
§ 13. Ametnik, kelle ametikoht kaotatakse, viiakse üle uuele kohale samas ametkonnas, vaba koha puudumisel aga ametnike reservi, mis asub Sotsiaalministeeriumi juures ja mille korralduse määrab Vabariigi Valitsus.
RT 1934, 6, 44 (1938, 37, 332 II).
§ 14. Ametiasutustes vabanenud ametikohale kohasaamisel on eesõigus tegelikus sõjaväeteenistuses olevail (või tegelikust sõjaväeteenistusest vabastatud) elukutselistel sõjaväelastel, kui need isikud vastavad ametikohale määramise tingimustele, kui aga nimetatud sõjaväelaste hulgast ei leidu ametikohale määramiseks kõlblikku isikut, siis on eesõigus ametnike reservi üleviidud vastavail riigiteenijail.
Vabanenud ametikohale tööjõu leidmise, elukutselistele sõjaväelastele teistele ametialadele ametisse määramiseks vajaliku täiendava ettevalmistamise, samuti elukutselistele sõjaväelastele ja ametnike reservi üleviidud riigiteenijaile kohasaamisel eesõiguse andmise lähemad alused ja korra määrab Vabariigi Valitsus.
RT 1934, 6, 44 (1937, 15 116 III).
IV. Riigiteenijate õigused.
§ 15. Ametnik saab oma teenistuse eest seaduses kindlaks määratud tasu ametissemääramise päevast alates.
Ümberpaigutamistel makstakse teenistustasu vastavalt uuele kohale, arvates vanast ametist vabanemise päevast (§ 12).
§ 16. Rahatasu makstakse üks kord kuus või poole kuu viisi.
Erandid on ette nähtud eriteenistusseadustes.
Tasumaksmise korra ja tähtajad määrab kindlaks Vabariigi Valitsus.
§ 17. Reservi üle viidud ametnikud saavad endisest teenistuskohast kolme kuu jooksul edasi täie teenistustasu, välja arvatud varustustasu, järgmise kolme kuu jooksul pool rahatasu, ning nad vabastatakse peale selle lõpulikult riigiteenistusest, kui neile selle aja jooksul uut kohta leitud pole; reservi nimekirja võivad nad aga oma soovil edasi jääda.
Väljamail teenistuses olevate ametnikkude reservtasu määraks võetakse vastava ametastme teenistustasu määr siseriigis. Vastava ametastme määrab kindlaks Vabariigi Valitsus.
§ 18. Kui reservisolija ametnik vastu ei võta kolmandat temale pakutud kohta, mis teenistustasu suhtes mitte alla kahe astme madalamal ei seisa ta senisest kohast, kaotab ta eelmises paragrahvis tähendatud tasu edasisaamise õiguse.
§ 19. Käesoleva seaduse § 41 põhjal teenistusest ajutiselt tagandatud ametnikud, samuti ka vahi alla võetud ametnikud, kui vahi alla võtmise tagajärjeks ei ole teenistusest tagandamine, saavad rahatasu teenistusest äraoleku aja eest täies suuruses.
§ 20. Teenistustasu saamise õigus lõpeb tegelikult ametist vabanemise päevaga, välja arvatud käesoleva seaduse §§ 17 ja 18 ette nähtud juhtumised. Ametniku teenistusest lahkumisel ei nõuta temalt tagasi teenistustasu päevade eest, mis saadud teenistustasu eest teenida jäid.
§ 21. Riigiteenija surma korral saavad kadunu ülespidamisel olnud perekonnaliikmed ja ülenevad sugulased kolme kuu jooksul tema rahatasu edasi ning võivad tarvitada sama aja jooksul tema teenistuskorterit.
§ 22. Riigiteenija, keda vabastatakse ametist parandamata haiguse pärast, saab rahatasu kolme kuu jooksul peale vabastamise ja võib tarvitada sama aja jooksul teenistuskorterit.
§ 23. Riigiteenijatele ja nende perekonnaliigetele kindlustatakse arstiabi ja pension sellekohaste eriseaduste alusel.
§ 24. Riigiteenijate ümberpaigutamisest ja teenistussõitudest tekkinud kulud kannab riigikassa sellekohaste erimääruste järgi.
§ 25. Riigiteenijatel on õigus igal aastal saada puhkeaega: peale üheaastase teenistuse – 2 nädalat, peale kaheaastase teenistuse – üks kuu. Puhkeajal saab riigiteenija teenistustasu edasi.
Teenistushuvides ja riigiteenija nõusolekul võib kahte väljateenitud puhkust ühendada.
Puhkuse lähem korraldus on vastava asutuse juhataja võimkonnas.
Erandid on ette nähtud eriteenistusseadustes.
Pikemaajalised puhkeajad haiguse või muudel erakorralistel põhjustel antakse: ilma teenistustasuta – kuni 1 aastani vastava ministri loaga ja teenistustasuga – kuni 6 kuuni Vabariigi Valitsuse otsusel.
V. Riigiteenijate kohused.
§ 26. Riigiteenija on kohustatud riigi huvisid kaitsema, täitma kõik tema teenistusse puutuvad seadused ja määrused, samuti oma ülemuse käske ja korraldusi, mis ei ole otsekoheses vastuolus seadustega ja mis antud teenistusalal. Riigiteenija on oma teenistusalase tegevuse seaduslikkuse eest vastutav.
Käsus leiduvast vastuolust seadusega või seaduspäraste eeskirjadega peab käsusaaja teatama käsuandjale ülemusele ja niisugusest käsust, mis ettepanekut kuritegevuseks sisaldab, ka järgmisele kõrgemale ülemusele.
§ 27. Riigiteenija võib teenistusest puududa ja teenistusse hiljaks jääda ainult mõjuvatel põhjustel. Põhjustest, mis teenistusse ilmumist takistavad, tuleb ülemusele ajaviitmata teatada. Teenistusest ilma mõjuva põhjuseta puudumise aja eest palka ei makseta.
§ 28. Teenistusest puudumise, samuti teenistusse hiljaksjäämise mõjuvateks põhjusteks on:
1) haigus, sõjaline tegevus, tulekahju, veeuputus ja raudtee või laevasõidu seisak, kui need takistavad teenistusse ilmumist;
2) vahi all olemine;
3) vanemate, naise või laste surm või raske haigus.
Erandina võib ülemus oma äranägemisel ka muid põhjusi mõjuvaks tunnistada.
Haiguse pärast puudumise kestus konstateeritakse vastava usaldusarsti tunnistuse põhjal. Teiste mõjuvate põhjuste kestuse üle otsustab ülemus.
§ 29. Haiguse korral saab riigiteenija teenistustasu edasi kuni tervekssaamiseni, aga mitte kauem kui 26 nädalat järgimööda, korduvatel haigusjuhtumistel – kokku mitte enam kui kolmkümmend nädalat aastas:
a) esimese haiguskuu jooksul täiel määral;
b) järgmiste kuude jooksul 2/3 teenistustasust.
§ 30. § 28 tähendatud mõjuvatel põhjustel, välja arvatud haigus, makstakse ametistpuudumisel ametnikule palka kahe kuu jooksul. Üle kahe kuu puuduv ametnik arvatakse ametnikkude reservi ilma palgata.
§ 31. Teenistussaladused, mis riigiteenijale teatavaks saanud, peab tema salajas hoidma ka pärast teenistusvahekorra lõppu.
§ 32. Riigiteenijale on keelatud osta riigi varandust, mis tema kätte müümiseks usaldatud, samuti sõlmida varalisi lepinguid selle asutusega, kus ta ise teenib, ei enese või abikaasa nimel ega aseisiku kaudu, ei ka riigisutuse esitajana sõlmida ostu-müügi ja muid varalisi lepinguid oma esimese nelja astme sugulastega ja kahe astme hõimlastega.
§ 33. Riigiteenija võib otsustada asju, mis puutuvad seltsidesse, ühisustesse ja nende liitudesse, kus ta teenib või kus ta juhatuse ehk nõukogu liige, ainult oma otsekohese ülemuse teadmisel ja kinnitusel.
§ 34. Ametnikud võivad ametisse nimetava ülemuse loaga erakorraliselt täita ka teise ameti kohuseid, kui teenistushuvid selle all ei kannata. Vabariigi Valitsusel on õigus sel korral määrata ametnikule palgalisa kuni teise ametkoha poole palga suuruses, välja arvatud juhud, kui Vabariigi Presidendi otsusega 1) on pandud ministri abile talituse, osakonna, asutise või ametkoha juhtimine; 2) talituse või osakonna direktorile antud õigus otsustada küsimusi ja kirjutada alla ministri eest; 3) mõnele talituse või osakonna direktorile või muule ametnikule pandud üldosakonna direktori ülesanded.
RT 1936, 31, 208 (1938, 27, 332 II ja VII).
§ 35. Ametnik võib olla erateenistuses, samuti pidada isiklikult ärilisi ettevõtteid kas voliniku või oma perekonnaliigete kaudu ainult oma ülemuse teadmisel, kui sarnane ametniku erategevus ei takista ametikohuste täitmist ega riiva tema ametkoha väärilist lugupidamist ja au.
Ametnikku ametissemäärav ülemus võib eelpooltähendatud põhjustel erateenistust ja ettevõtete pidamist keelata.
Ärilisi ettevõtteid isiklikult juhtida või neis tegev olla võib ametnik ainult vastava ministri loaga.
§ 36. Ühes asutuses alluvuse vahekorras ei või teenida:
1) ülenevad ja alanevad sugulased;
2) mees ja naine;
3) vennad ja õed.
Nende ühte sattumisel paigutatakse alluv ametnik teisele samapalgalisele kohale, kui see aga võimalik ei ole, siis viiakse ametnik reservi, vabateenija aga vabastatakse teenistusest.
§ 37. Riigiteenija on kohustatud teenistuspuhkusele minnes oma käes olevad rahasummad, varandused ja asjaajamise asetäitjale üle andma ning tagasi tulles vastu võtma.
§ 38. Riigiteenija on kohustatud teenistusest lahkudes tema hoolde usaldatud varanduse, rahasummad ja aktid selleks määratud isikule üle andma.
VI. Ameti vahekorra lõppemine.
§ 39. Ameti vahekord lõpeb:
1) surma läbi;
2) distsiplinaarkorras vastavate seaduste järgi;
3) seadusjõusse astunud kohtuotsuse järgi;
4) ametissemäärava ülemuse kirjaliku otsusega:
a) oma soovil igal ajal peale ühekuulist ülesütlemist või ülemuse loaga ka varemalt;
b) parandamata haiguse pärast, kui see ametikohuste täitmist takistab;
c) §§ 12, 17, 40 ja 42 ettenähtud juhtudel;
d) Eesti kodakondsusest lahkumisel;
e) kui ametnik avaldab § 35 ettenähtud tegevust ilma ülemusele teatamata või ülemuse keelu vastu;
f) 65-aastase vanuse, notarite suhtes aga 70-aastase vanuse kättejõudmisel; Kohtuministril on õigus ära kuulates kohaliku Ringkonnakohtu arvamuse üksikuil juhtudel pikendada notaritel ametisolemise aega kuni 75-aastase vanuse kättejõudmiseni.
RT 1934, 42, 366 ja 1937, 4, 30 (p. 4 lit. f).
§ 40. Pensioni väljateeninud ametniku võib ametissemäärav ülemus teenistushuvides ametist vabastada.
§ 41. Ametissemäärav ülemus võib ajutiselt tagandada ametkohuste täitmisest kuni kohtuotsuse seadusjõusse astumiseni või süüdistusasja lõpetamiseni ametnikku, kes eeluurimise või kohtu alla on antud süüteo pärst, mille eest seaduses ette nähtud karistus on ühendatud ametisolemise õiguse kaotusega.
§ 42. Vabariigi President võib tema poolt ametisse nimetatud ametniku ametist vabastada, kui ta leiab, et ametniku tegevus on riigi huvidele kahjulik. Sama õigus on Vabariigi Valitsusel kõigi teiste ametnikkude kohta. Enne ettepaneku tegemist korraldab vastav minister sellekohase juurdluse ning nõuab ametnikult sellekohase kirjaliku seletuse
Käesoleva paragrahvi põhjal ametist vabastatud metnikke võib uuesti määrata riigiteenistusse Vabariigi Presidendi loal.
Eelmise lõike eeskiri on kehtiv ka sääraste omavalitsusteenijate riigiteenistusse määramise kohta, kes omavalitsuste järelevalve korras on vabastatud omavalitsusteenistusest.
RT 1937, 32, 310 VIII.
VII. Teenistuskirjad.
§ 43. Riigiteenijate üle peetakse teenistuskiri, kuhu märgitakse:
1) nimi ja perekonnanimi;
2) sündimisaeg ja -koht;
3) perekonnaseis;
4) haridus;
5) teenistuskäik;
6) puhkeajad.
Teenistuskirja vormi ja pidamiskorra määrab kindlaks Vabariigi Valitsus.
§ 44. Riigiteenistusest lahkujale antakse tema soovil teenistuskirjast ärakiri; ümberpaigutamisel saadetakse teenistuskiri uude teenistuskohta.