Riigivolikogu valimise seadus

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Riigivolikogu valimise seadus
Kogumikust "Põhiseadus ja rahvuskogu"




RIIGIVOLIKOGU VALIMISE SEADUS.
Eesti rahva otsuse Rahvuskogu kokkukutsumiseks 23., 24. ja 25. veebruarist 1936 p. 3 põhjal on Rahvuskogu vastu võtnud oma Esimese Koja poolt 4. augustil 1937, 9. augustil 1937 ja 12. augustil 1937 ja oma Teise Koja poolt 6. augustil 1937 ja 12. augustil 1937 alljärgneva seaduse, mille käesolevaga Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 53 esimese lõike alusel kuulutan välja.

1. peatükk.

Valimisringkonnad.

§ 1. Riigivolikogu valimiseks moodustab Eesti Vabariik 80 iseseisvat valimisringkonda.

Valimisringkonnad on loendatud käesoleva paragrahvi lisas.

§ 2. Iga valimisringkond valib ühe Riigivolikogu liikme.


2. peatükk.

Valimisjaoskonnad.

§ 3. Häälte andmiseks jagatakse iga valimisringkond jaoskondadesse.

§ 4. Jaoskonnad ja jaoskondade valimisruumide asukohad määrab Valimiste Peakomitee nii, et ükski valija ei asuks valimisruumist eemal võimalikult mitte üle viie kilomeetri.


3. peatükk.

Hääleõigus.

§ 5. Riigivolikogu valimistel on igal hääleõiguslikul kodanikul üks hääl.

§ 6. Hääleõiguslik on iga kodanik, kes on saanud valijate nimekirjade parandamise ja täiendamise ajaks kakskümmend kaks aastat vanaks ja on olnud vahetpidamata vähemalt kolm aastat Eesti kodakondsuses.

§ 7. Hääleõiguslikud ei ole kodanikud:

1) kes on tunnustatud nõdra- või hullumeelseiks;

2) kes pimedatena, kurttummadena või pillajatena on hooldamise all;

3) kes seaduse alusel hoolealustena saavad riigi või omavalitsuste hoolekandeasutistest või muul teel hoolekande korras isiklikku alalist ülalpidamist;

4) kes on võetud sundhooldamisele sellekohase seaduse alusel.

§ 8. Hääleõigusest jäävad ilma kodanikud, kes seadusjõusse astunud kohtuotsusega on mõistetud:

1) sunnitööle — kümne aasta jooksul pärast karistuse kandmise lõppu;

2) vangimajja üle ühe aasta — viie aasta jooksul pärast karistuse kandmise lõppu, või

3) vangimajja mitte üle ühe aasta või kergemale karistusele süütegude eest, mis ette nähtud Kriminaalseadustiku § 98—105, 239, 240, 397—419, 487—493, § 540 esimeses ja kolmandas lõikes, § 542, 543—545, § 548 esimeses, kolmandas, neljandas ja kuuendas lõikes, § 549—556, § 557 esimeses, kolmandas ja viiendas lõikes, § 558—564, 573—580 ja 582, — kolme aasta jooksul pärast karistuse kandmise lõppu.

§ 9. Valimistest ei võta osa:

1) kodanikud, kes hääletamise ajal on vahistatud kohtu poolt määratud karistuse kandmiseks või kohtuvõimude poolt määratud tõkkevahendite teostamiseks;

2) kodanikud, kes nakkushaigetena seaduslikus korras on eraldatud vastavatesse raviasutistesse;

3) hääletamise ajal sõjaväes ajateenistuses olevad kodanikud.


4. peatükk.

Valimisi toimetavad asutised.

1. jagu.

Üldeeskirjad.

§ 10. Valimisi toimetavad:

1) Valimiste Peakomitee;

2) ringkondade-komiteed;

3) jaoskonnakomisjonid.

§ 11. Kohalikud valitsus- ja omavalitsusasutised peavad olema abiks Valimiste Peakomiteele, ringkondade-komiteedele ja jaoskonnakomisjonidele viimaste peale pandud kohuste täitmisel.

§ 12. Igasugused aktid ja paberid, mis koostatakse valimiste asjus, olgu need valitsus-, kohtu- või omavalitsusasutistele või ametnikele antavad või nende asutiste või ametnike poolt väljaantavad, on vabad tempelmaksust ja kantseleilõivust.


2. jagu.

Valimiste Peakomitee.

§ 13. Valimiste Peakomitee on kuueliikmeline. Ta koosneb:

Õiguskantslerist;

Riigisekretärist;

Tallinna Ringkonnakohtu esimehest või abiesimehest Ringkonnakohtu üldkoosoleku määramisel;

Tallinna linnapeast;

Harju Ajutise Maavalitsuse esimehest; ühest Siseministri poolt nimetatud liikmest.

Kuni Õiguskantsleri ameti täitmiseni nimetab õiguskantsleri asemele Valimiste Peakomitee koosseisu ühe liikme Vabariigi President.

Valimiste Peakomitee esimeheks on Õiguskantsler, kuni selle ameti täitmiseni Vabariigi Presidendi poolt nimetatud liige. Abiesimehe valib Valimiste Peakomitee oma liikmete hulgast.

Valimiste Peakomitee on otsusevõimeline, kui ta istungist võtab osa peale esimehe või abiesimehe vähemalt kolm liiget.

Valimiste Peakomitee asjaajamine toimub Riigikantselei kaudu.

§ 14. Valimiste Peakomitee ülesandeks on:

1) valimiste üldise käigu ja selle seaduspärasuse järele valvamine ja valimiste hõlbustamiseks ning kiirendamiseks vastavate abinõude tarvitusele võtmine;

2) valvamine selle järele, et käesoleva seaduse § 21 ettenähtud hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjad oleksid korras;

3) juhatuskirjade andmine käesoleva seaduse seletamiseks valimiste asjus;

4) kandidaatide esitamiskirjade vastuvõtmine, nende seaduslikuks tunnustamine ja kandidaatide avaldamine üldiseks teadmiseks;

5) ringkondade-komiteede koosseisu määramine ja valvamine selle järele, et ringkondade-komiteed algaksid tegevust õigel ajal;

6) korralduste tegemine valimissedelite ja -ümbrikkude, protokolli- ja nimeliste tunnistuste plankide ning muude vajaliste materjalide valmistamiseks ja nende edasitoimetamiseks linna-, alevi- ja vallavalitsustele;

7) valimiste tagajärgede lõplik kokkuvõtmine, Riigivolikogu liikmeks valitud isikute nimekirja koostamine ning selle väljakuulutamine üldiseks teadmiseks ja Riigivolikogu liikmeile liikmetunnistuse andmine;

8) korralduste tegemine valimisteks määratud krediidi asjus.

§ 15. Valimiste Peakomiteel on õigus tema otsustamisele kuuluvate asjade lahendamiseks üle kuulata tunnistajaid, määrata eksperte ja nõuda teateid vastavailt asutistelt.

§ 16. Valimiste Peakomitee otsuste peale kandidaatide esitamiskirjade tühistamise ja valimiste tagajärgede kokkuvõtmise asjus võivad vastavate kandidaatide esitamiskirjade esindajad (§ 32) kaevata Riigikohtu Administratiiv-osakonnale kahe päeva jooksul arvates kaebuseks põhjust andva otsuse tegemise päevast. Kaebus kirjutatakse Riigikohtu Administratiiv-osakonna nimele ja esitatakse Valimiste Peakomiteele, kes selle ühes asjatoimetusega saadab viivitamata edasi Riigikohtu Administratiiv-osakonnale.

Eelmises lõikes tähendatud kaebused otsustab Riigikohtu Administratiiv-osakond hiljemalt kahe päeva jooksul arvates kaebuse kättesaamise päevast, pühapäevad, riiklikud pühad ja puhkepäevad kaasa arvatud, kusjuures asjaosalistele kutseid ei saadeta.

Muis asjus on Valimiste Peakomitee otsused lõplikud ja nende peale ei ole edasikaebust.


3. jagu.

Ringkondade-komiteed.

§ 17. Ringkondade-komiteed moodustatakse:

1) Tallinna ja Nõmme linnades kokku üks ja Tartu linnas üks nende linnade administratiivpiires asetsevate valimisringkondade kohta;

2) igas maakonnalinnas maakonna ja maakonna piires asetsevate linnade, välja arvatud p. 1 tähendatud linnad, administratiivpiires asetsevate valimisringkondade kohta.

Ringkondade-komiteed on neljaliikmelised ja koosnevad Valimiste Peakomitee poolt määratud juhatajast, juhataja asetäitjast ja kahest liikmest. Liikmetele määratakse vähemalt üks asetäitja.

Ringkondade-komitee on otsusevõimeline, kui ta istungist võtab osa vähemalt kolm liiget, nende hulgas juhataja või ta asetäitja. Häälte poolnemisel otsustab koosoleku juhataja hääl.

Ringkondade-komitee istungeil võivad seletusi anda valimistel võistlevate kandidaatide esitamiskirjade esindajad (§ 33) nende poolt esindatud kandidaatidesse puutuvais küsimusis.

Ringkondade-komitee liikmeiks ei või olla samas ringkonnas valimistel esinev kandidaat.

Ringkondade-komiteede asukohad määrab Valimiste Peakomitee.

§ 18. Ringkondade-komitee ülesandeks on:

1) jaoskonnakomisjonide juhatajate määramine ja liikmete kinnitamine ning valvamine selle järele, et jaoskonnakomisjonid algaksid tegevust õigel ajal;

2) linna-, alevi- ja vallavalitsuste korravastase tegevuse kohta antud kaebuste ja protestide läbivaatamine ning otsustamine;

3) kandidaatide nimekirja ärakirja (§ 39) väljapanemine avalikuks tutvumiseks;

4) abinõude tarvitusele võtmine, et kodanikud saaksid tutvuda kandidaatide nimekirjaga;

5) oma tegevuspiirkonda kuuluvate valimisringkondade piires käesoleva seaduse § 21 tähendatud hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjadesse võetud kodanikkude arvu teatamine Valimiste Peakomiteele;

6) oma tegevuspiirkonda kuuluvate valimisringkondade piires valimistel antud häälte kehtivaiks ja kehtetuiks tunnustamine ja igale kandidaadile antud häälte arvu kokkuvõtmine;

7) valimismaterjalide edasisaatmine Valimiste Peakomiteele.


4. jagu.

Jaoskonnakomisjonid.

§ 19. Jaoskonnakomisjonid koosnevad ringkondade-komitee poolt määratud juhatajast ja vastava linna-, alevi- või vallavalitsuse poolt esitatud kahest liikmest ning kahest liikmest ning kahest liikme asetäitjast, keda kinnitab ringkondade-komitee.

Jaoskonnakomisjon valib oma liikmete keskelt sekretäri, kes on juhataja äraolekul tema asetäitja.

Jaoskonnakomisjonist võivad sõnaõigusega osa võtta ka § 33 teise lõike korras määratud valimistel võistlevate kandidaatide esitamiskirjade esindajad, kuid sõnaõigus on neil ainult nende poolt esindatud kandidaatidesse puutuvais küsimusis.

Jaoskonnakomisjoni istungid on otsusevõimelised, kui on koos vähemalt kaks liiget, nende hulgas juhataja või sekretär.

Valimistel esinev kandidaat ei või olla jaoskonnakomisjoni liikmeks oma valimisringkonnas.

§ 20. Jaoskonnakomisjoni ülesandeks on:

1) hääletamissedelite vastuvõtmine;

2) valimisel antud häälte arvu esialgne kindlakstegemine;

3) kehtivaiks ja kehtetuiks tunnustatud häälte arvu esialgne kindlakstegemine ühes kehtetuks tunnustamise põhjuste tähendamisega;

4) igale kandidaadile antud häälte arvu esialgne kindlakstegemine;

5) kõigi ülelugemisel ja kokkuvõtmisel saadud andmete viivitamatu edasitoimetamine vastavale ringkondade-komiteele.


5. peatükk.

Hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjad.

§ 21. Riigivolikogu valimiste toimetamiseks peab linna-, alevi- ja vallavalitsus iga hääletamisjaoskonna jaoks alalisi hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirju. Iga aasta toimetatakse kaks korda järjekorralist nimekirjade parandamist ja täiendamist, nimelt 10. kuni 25. maini ja 30. oktoobrist kuni 15. novembrini, Tallinna, Tartu ja Narva linnas aga 1. kuni 15. veebruarini ja 30. oktoobrist kuni 15. novembrini.

§ 22. Riigivolikogu valimisteks hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirja kantakse hääleõiguslikud kodanikud, kelledel on nimekirjade täiendamise ja parandamise ajal elukoht või töökoht vastavas hääletamisjaoskonnas ja kui nad on omanud kas elukohta või töökohta sama valimisringkonna piires või vastava omavalitsuse administratiiv-piirkonnas vähemalt ühe aasta kestel enne hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjade täiendamise ja parandamise algust. Kodanik, kes ühe omavalitsuse administratiivpiires ühest valimisringkonnast asunud teise, kantakse selle elukoha või töökoha valimisringkonna jaoskonna hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirja, kus ta viimase aasta kestel kõige kauem elukohta või töökohta omanud.

Eelmise lõike nõuetele vastavad kodanikud, kellede elukoht ja töökoht on ühes ja samas valimisringkonnas, kantakse hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjadesse nende elukoha järgi. Kodanikud, kellede elukoht ja töökoht ei ole ühes ja samas valimisringkonnas, kantakse hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjadesse nende elukoha järgi, kui nad ei nõua endi hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirja võtmist töökoha järgi kümne päeva jooksu] arvates nimekirja parandamiseks ja täiendamiseks määratud tähtaja lõpust.

Kodanikud, kes omavad elukohta või töökohta hääletamisjaoskonnas, kuid kes pole omanud samas valimisringkonnas või sama omavalitsuse administratiivpiires ei elukohta ega töökohta vähemalt ühe aasta jooksul enne nimekirjade parandamise ja täiendamise algust, jäetakse nimekirjadesse kandmata. Kui aga eelnimetatud asjaolu on tingitud elukutselisest tööst, mis ei võimalda kodanikul omada elukohta või töökohta aasta jooksul ühes ja samas valimisringkonnas või omavalitsuse administratiivpiirkonnas, kantakse kodanik tema sellekohasel nõudmisel, mis peab olema tõestatud, selle ringkonna ja jaoskonna hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirja, kus tal on elukoht või töökoht nimekirjade koostamise ajal.

Hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjast kustutatakse kodanikud, kes üks aasta või rohkem enne nimekirjade parandamise ja täiendamise algust lahkunud samast jaoskonnast, samuti kodanikud, kes kaotanud hääleõiguse. Kodanikud, kes lahkunud alalisest elukohast ajutise äraoleku tõttu, ei kuulu nimekirjast kustutamisele.

Keegi ei või olla nimekirjas rohkem kui ühes jaoskonnas.

§ 23. Nimekirja märgitakse hääleõigusliku kodaniku perekonnanimi ja nimi, vanus ja elukoht. Nimekiri koostatakse tähestikulises järjestuses perekonnanimede järgi.

§ 24. Nimekirjad pannakse välja järgmisel päeval pärast nende parandamise ja täiendamise tähtaja lõppu linna-, alevi- või vallavalitsuse ruumes üldiseks tutvumiseks.

§ 25. Iga hääleõiguslik kodanik võib nõuda nimekirja koostavalt asutiselt nimekirjas leiduvate eksimuste ja puuduste kõrvaldamist kümne päeva jooksul arvates hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirja parandamiseks ja täiendamiseks määratud tähtaja lõpust. Nimekirja koostavate asutiste otsuste peale võidakse esitada kaebusi jaoskonnakohtunikule viie päeva jooksul arvates nimekirja koostava asutise otsuse tegemisest. Jaoskonnakohtunik teeb kaebuste kohta lõpliku otsuse hiljemalt kolme päeva jooksul. Linnades, kus mitu jaoskonnakohtunikku, määrab vastav ringkonnakohus selle jaoskonnakohtuniku, kes otsustab käesolevas paragrahvis tähendatud asjad.

§ 26. Iga hääleõiguslik kodanik, kel õigus nimekirjas olla (§ 22), kuid kes on sealt välja jäetud, on igal ajal õigustatud nõudma nimekirja koostavalt asutiselt enda viivitamatut nimekirja võtmist. Seda õigust ei ole kodanikel, kes nõudnud enda nimekirja võtmist eelmise (25) paragrahvi korras ja kelle nõudmine või kaebus jäetud rahuldamata.

Õigus nõuda valimiste ajaks nimekirja võtmist lõpeb kaks päeva enne valimiste esimest päeva.


6. peatükk.

Valimiste väljakuulutamine.

§ 27. Riigivolikogu valimised kuulutatakse välja hiljemalt 35 päeva enne valimiste esimest päeva.


7. peatükk.

Kandidaatide ülesseadmine.

§ 28. Riigivolikogu valimisi toimetatakse häälte andmisega käesolevas peatükis ettenähtud korras ülesseatud kandidaatidele.

§ 29. Kandidaadiks võib üles seada iga Eesti Vabariigi kodanikku, kes kandidaatide ülesseadmise tähtajaks (§ 31) on saanud kakskümmend viis aastat vanaks, on hääleõiguslik käesoleva seaduse järgi ja kes vähemalt ühe aasta jooksul enne valimisi, arvates valimiste esimesest päevast, on omanud alalist elukohta Eesti Vabariigi maa-alal.

§ 30. Kandidaate võivad valimisringkonnas üles seada ainult sama valimisringkonna hääleõiguslikud kodanikud.

Iga kandidaat võib kandideerida ainult ühes valimisringkonnas.

§ 31. Iga kandidaat esitatakse kirjalikult Valimiste Peakomiteele hiljemalt 28 päeva enne valimiste esimest päeva käesolevale paragrahvile lisandatud üldise vormi kohaselt ja selles märgitud andmetega. Muid andmeid, pealkirju ja loosungeid kandidaatide esitamiskiri ei tohi sisaldada.

Kandidaadi esitamiskiri, mis võib olla koostatud iga kandidaadi kohta ka mitmel ühesugust teksti sisaldaval lehel, peab olema alla kirjutatud vähemalt 150 hääleõigusliku kodaniku poolt sellest valimisringkonnast, kust kandidaadi esitamiskiri esitatakse. Linna-, alevi- või vallavalitsused keelduvad esitamiskirjale alla kirjutatud allkirjade tõestamisest, kui allkirjade arv ületab 300.

Kandidaadi esitamiskirjale allakirjutajate allkirjad antakse linna-, alevi- või vallavalitsuste poolt määratud ruumes vastavalt Valimiste Peakomitee poolt antud juhtnööridele ja peavad olema tõestatud linna-, alevi- või vallavalitsuse poolt, kus allakirjutajad on hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjas. Linna-, alevi- või vallavalitsuse nimel võib kandidaadi esitamiskirjale allakirjutajate allkirju tõestada ka tähendatud valitsuste poolt volitatud ametnik.

Allkirjade tõestamiseks peab esitaja kodanik esitama linna-, alevi- või vallavalitsusele kviitungi või selle tõestatud ärakirja, et ta on esitanud Valimiste Peakomitee nimele kautsjoniks 250 krooni. Kautsjon võib olla makstud Valimiste Peakomiteele või Valimiste Peakomitee nimele mõnda Eesti rahasutisse või linna-, alevi- või vallavalitsusse.

Esitamiskirjadele antavate allkirjade tõestamiseks linna-, alevi- ja vallavalitsused peavad olema avatud alates valimiste väljakuulutamise päevast kuni esitamiskirjade esitamise viimase päevani iga päev, juurde arvatud püha- ja puhkepäevad, Valimiste Peakomitee poolt määratud ajal, kuid mitte vähem kui seitsme tunni jooksul päevas. Allakirjutamiseks esitatud esitamiskirja kava antakse linna-, alevi- või vallavalitsuse poolt ühes tõestatud allkirjadega välja kodanikule, kes selle linna-, alevi- või vallavalitsusele esitas, või kandidaadi esitamiskirja esindajale või tema volinikule (§ 32).

Kandidaadi esitamiskirjale allakirjutajaks ei või olla kandidaat ise või sama valimisringkonna teised kandidaadid.

Iga hääleõiguslik kodanik võib alla kirjutada ainult ühele kandidaadi esitamiskirjale. Juhul, kui üks ning sama hääleõiguslik kodanik on alla kirjutanud mitmele kandidaadi esitamiskirjale, loetakse tema allkiri kehtivaks ainult esimesena Valimiste Peakomiteele esitatud kandidaadi esitamiskirjal.

§ 32. Kandidaadi esitamiskirjale allakirjutajad peavad nimetama oma esindaja, kes on nende poolt volitatud asju ajama Valimiste Peakomitees.

Esindaja peab olema hääleõiguslik kodanik ja ei või olla ise kandidaadiks.

Kui kandidaadi esitamiskiri on kirjutatud mitmel lehel ja neis nimetatud mitu esindajat, loetakse esindajaks see, kelle nimega on ühinenud kõige rohkem allakirjutajaid, kuna võrdse arvu korral otsustab liisk.

Kui kandidaadi esitamiskirjas ei ole nimetatud esindajat, tunnustatakse selleks esimene kandidaadi esitamiskirjale allakirjutaja; kui esitamiskiri on kirjutatud mitmele lehele, siis esimene allakirjutaja sellelt lehelt, kus kõige rohkem allkirju. Kui osutub võimatuks kindlaks teha esindajat, määrab esindajaks Valimiste Peakomitee ühe allakirjutanuist.

Kandidaadi esitamiskirja esindaja võib volitada enda eest asju ajama mõne teise hääleõigusliku kodaniku. Ühele isikule ei või anda volitust mitme ühes ja samas ringkonnas ülesseatud kandidaadi esitamiskirja esindaja poolt. Sellekohane volikiri peab olema tõestatud linna-, alevi- või vallavalitsuse poolt. Volikirja teksti määrab Valimiste Peakomitee.

§ 33. Eelmises (32) paragrahvis tähendatud kandidaadi esitamiskirja esindaja või tema volinik on esitamiskirja esindajaks ringkondade-komitees.

Temal on õigus määrata esitamiskirja esindajaks ühte esindajat igasse sama valimisringkonna jaoskonnakomisjonisse (§ 19).

§ 34. Iga esitatud kandidaadi esitamiskiri varustatakse Valimiste Peakomitee poolt järjekorranumbriga vastavalt nende esitamisajale. Postiga saadetud esitamiskirjad loetakse õigel ajal esitatuiks, kui nad jõuavad Valimiste Peakomiteesse mitte hiljem kui 28-dal päeval enne valimiste esimest päeva. Postilt ühelajal saabunud esitamiskirjade järjekorranumber määratakse ümbrikkude avamise järjekorras.

§ 35. Kandidaadi esitamiskirjale lisandatakse kandidaadi teadustus, et ta on selles valimisringkonnas nõus kandideerima ning tõendus sellelt omavalitsuselt, kus kandidaat seisab hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjas, et kandidaat on hääleõiguslik kodanik, ühes tema sünniaasta ja -kuupäeva märkimisega.

Kandidaadi teadustus peab sisaldama käesoleva paragrahvi lisana avaldatud teadustuse vormis ettenähtud andmed.

§ 36. Kandidaadi esitamiskiri ja kandidaadi teadustus ei ole tagasivõetavad.

§ 37. Käesoleva seaduse § 31 korras esitatud kautsjon jääb kuni valimiste tagajärgede väljakuulutamiseni Valimiste Peakomitee käsutada. Valimiste Peakomitee nimele linna-, alevi- või vallavalitsustesse esitatud kautsjonid saadavad viimased viivitamatult edasi Valimiste Peakomiteele. Kautsjon makstakse kandidaadi esitamiskirja esindajale tagasi: 1) kui esitatud kandidaadi surma tõttu valimiste toimetus selles valimisringkonnas katkestatakse § 73 korras; 2) kui kandidaat loobub kandideerimast täiendavatel valimistel (§ 73); 3) kui kandidaat on valitud või 4) kui kandidaat on saanud valimistel vähemalt ühe neljandiku valimisringkonnas kehtivaiks tunnustatud häältest. Vastasel juhul läheb kautsjon riigi kasuks.

§ 38. Käesoleva peatüki nõuetele mittevastavad kandidaatide esitamiskirjad tühistab Valimiste Peakomitee.

§ 39. Valimiste Peakomitee või Riigikohtu poolt käesoleva seaduse § 16 korras tunnustatud kandidaatide esitamiskirjades ülesseatud kandidaatidest koostab Valimiste Peakomitee Riigivolikogu liikmete kandidaatide nimekirja valimisringkondade järgi kandidaatide perekonnanimede tähestikulises järjekorras. Ärakirja kandidaatide nimekirjast saadab Valimiste Peakomitee vastava ringkonna linna-, alevi- ja vallavalitsustele.

Eelmise lõike korras saadetud ärakirjad pannakse nähtavale kohale üles linna-, alevi- ja vallavalitsustes viivitamata pärast nende kättesaamist.


8. peatükk.

Häälte andmine ja lugemine.

§ 40. Riigivolikogu valimised toimuvad hääletamissedelite isikliku andmise teel hääleõiguslikkude kodanikkude poolt, kes võetud hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjadesse (§ 21).

Valimisi ei toimetata neis valimisringkondades, kus on üles seatud ainult üks kandidaat. Sel juhul teeb Valimiste Peakomitee sellekohase märkuse § 39 korras saadetavale kandidaatide nimekirja ärakirjale.

§ 41. Õigus hääletada on hääleõiguslikul kodanikul ainult selles valimisjaoskonnas, kus ta on võetud valimisteks hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirja.

Mõjuvail põhjusil võib hääleõiguslik kodanik hääletada ka mujal sama valimisringkonna jaoskonnas. Sellekohase märkuse, et kodanikul on õigus hääletada igas sama valimisringkonna jaoskonnas omal valikul, teeb kodaniku nimelisele tunnistusele see linna-, alevi- või vallavalitsus, kus kodanik on nimekirjas. Jaoskonna hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjas teeb sellekohase märkuse enne valimist linna-, alevi- või vallavalitsus, valimiste ajal aga jaoskonnakomisjon eeltähendatud asutise teadaandel.

§ 42. Valimissedelid peavad olema välise kuju poolest ühesugused. Valimissedelite kuju määrab Valimiste Peakomitee.

Eraviisil valmistatud valimissedeleid ei või tarvitada valimistel.

§ 43. Iga valimissedel sisaldab horisontaalses asendis kõik Riigivolikogu liikmete vastava valimisringkonna kandidaadid nende perekonnanimede tähestikulises järjestuses.

§ 44. Valija annab hääle ainult ühele valimissedelil trükitud kandidaadile ja selleks lõikab valimissedelist välja hääletamissedeli selle kandidaadi nimega, kellele ta hääle annab.

Hääletamissedeliga toimib valija käesoleva seaduse § 59 ettenähtud korras.

§ 45. Valimisümbrikud peavad olema ühesugused, läbipaistmatud ja ilma mingi märkuseta ning märgitud Valimiste Peakomitee poolt selleks määratud templiga.

§ 46. Valimissedelid ja -ümbrikud ning nimeliste tunnistuste plangid valmistatakse aegsasti Valimiste Peakomitee korraldusel.

§ 47. Valimissedelite arvu määramisel võetakse aluseks valimisringkonna hääleõiguslikkude kodanikkude arv. Viimaste nimekirju koostavad asutised teatavad nende poolt nimekirja võetud kodanikkude arvu hiljemalt 28 päeva enne valimiste esimest päeva ringkondade-komiteele, kes teatab Valimiste Peakomiteele ringkonna hääleõiguslikkude kodanikkude arvu hiljemalt kahe päeva jooksul.

§ 48. Nimeliste tunnistuste plangid ja valimissedelid saadetakse Valimiste Peakomitee korraldusel vastavaile linna-, alevi- ja vallavalitsustele, kes valmistavad kõigile valimiste nimekirja võetud hääleõiguslikele kodanikele nimelised tunnistused.

Neile tunnistustele märgitakse kodaniku perekonnanimi ja nimi, elukoht, valimisringkond, valimisjaoskond ja number, mille all kodanik on nimekirjas, samuti valimisaeg ja -koht.

Valimisümbrikud, protokolliplangid ja muud tarvilikud valimismaterjalid saadetakse Valimiste Peakomitee korraldusel vastavaile linna-, alevi- ja vallavalitsustele edasitoimetamiseks jaoskonnakomisjonidele.

§ 49. Linna-, alevi- ja vallavalitsused saadavad hiljemalt kolm päeva enne valimiste esimest päeva igale nende poolt koostatud hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjas olevale kodanikule kätte eelmises (48) paragrahvis nimetatud nimelised tunnistused ühes valimissedelitega.

Kodanikele, kelledel on õigus saada nimelist tunnistust ja valimissedeleid, kes aga neid ei ole saanud, antakse need linna-, alevi- ja vallavalitsusest enne esimest valimispäeva. Valimissedeleid saab jaoskonnakomisjonist ka valimiste ajal.

§ 50. Linna-, alevi- ja vallavalitsused valmistavad hääletamissedelite sisselaskmise jaoks ühe avausega kastid ja annavad need jaoskonnakomisjonidele tarvitada.

§ 51. Linna-, alevi- ja vallavalitsused annavad jaoskonnakomisjonidele igas jaoskonnas tarvitada sellekohased ruumid.

Igas säärases ruumis korraldatakse hääletamissaladuse kindlustamiseks üks või mitu eraldatud kohta, kus hääletaja teiste kodanikkude juuresolekuta võib panna ümbrikku hääletamissedeli.

§ 52. Häälte andmiseks määratud päeval kuulutab komisjoni juhataja komisjoni liikmete ja selleks ajaks kokkutulnud kodanikkude juuresolekul komisjoni istungi avatuks. Juhataja vaatab järele, et valimiskastid oleksid terved ja tühjad ning et kõik oleksid ühe avausega, pitseerib kastid kinni ja kutsub kodanikke hääli andma. Kogu hääletamise ajal on tarvilik, et komisjoni istungist võtaks osa vähemalt kaks liiget.

§ 53. Valimisruumes toimetatakse ainult hääletamist. Üleskutsete väljapanemine, lendlehtede ja kuulutuste jagamine, sedelite levitamine, kõnede pidamine ja üldse igasugune valimiseelne kihutustöö on keelatud niihästi neis ruumes, kus toimetatakse hääletamist, kui ka neisse ruumesse viivail treppidel, läbikäikudel ja koridorides ning nende välistel sissepääsukohtadel.

Jaoskonnakomisjoni juhataja valvab selle järele, et kogu hääletamise ajal valitseks täielik kord, ja kõrvaldab viivitamata selle rikkujad.

§ 54. Valimisruumesse ei lasta relvastatud ega joobnud isikuid.

§ 55. Juhatajal on tarbe korral õigus nõuda sellekohastelt kodanikelt ja sõjaväelistelt võimudelt politseiametnikkude ja sõjaväeosade kohalesaatmist. Need politseiametnikud või sõjaväeosad on tegevad ainult komisjoni juhataja korraldusel.

§ 56. Korrarikkumiste puhul või juhul, kui ei painduta komisjoni või selle juhataja korralduste alla, võib komisjoni juhataja valimisruumesse tuua politseiametnikke või sõjaväeosasid.

Valimisruumesse ei või juhataja nõudmiseta tuua ühtki relvastatud võimu.

§ 57. Hääletamine toimub kahe päeva jooksul, kusjuures esimeseks päevaks on kas pühapäev, riiklik püha või puhkepäev.

Jaoskonnakomisjonid peavad olema avatud sedelite vastuvõtmiseks esimesel päeval kella 9—21 ja teisel päeval kella 9—16.

§ 58. Kodaniku ilmumise kohta tehakse hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirja märkus ning antakse temale valimisümbrik. Kahtluse korral on komisjonil õigus nõuda enne ümbriku andmist hääleõiguslikult kodanikult isiku tõestust.

Käesoleva seaduse § 21 ettenähtud hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjad on valimispäevadel jaoskonnakomisjonide tarvitada.

§ 59. Pärast ümbriku saamist paneb valija hääletamissedeli valimisümbrikku, mille ta annab jaoskonnakomisjoni liikmele, kes laseb ümbriku tema nähes kasti ning võtab valijalt nimelise tunnistuse ära.

§ 60. Esimesel päeval suletakse valimisruumide uksed kell 21; pärast seda võetakse vastu hääletamissedel ainult neilt kodanikelt, kes ilmunud valimisruumesse enne tähendatud aega. Kui sedelite andmine lõppenud, kuulutab juhataja hääletamissedelite vastuvõtmise selleks päevaks lõpetatuks ja pitseerib kasti avause kinni. Pärast seda lahkuvad koosolijad hääletamisruumist ja see ruum pannakse juhataja korraldusel pitseriga kinni kuni järgmise päevani ning asetatakse ustele vahid.

§ 61. Teisel päeval lõpetatakse kodanikkude sisselaskmine valimisruumesse kell 16 valimisruumide uste sulgemisega; pärast seda võetakse hääletamissedel vastu ainult neilt kodanikelt, kes ilmunud valimisruumesse enne tähendatud aega. Kui hääletamissedelite vastuvõtmine ka neilt kodanikelt on lõppenud, kuulutab juhataja hääletamise lõppenuks ning tema korraldusel avatakse valimisruumide uksed uuesti.

Seejärel loeb komisjon ümbrikud üle, jättes need avamata. Kui ümbrikkude arv ei ühtu nimeliste tunnistuste arvuga, tehakse protokolli sellekohane märkus. Pärast seda avatakse ümbrikud ning asutakse nende andmete kindlakstegemisele, millede märkimised komisjoni protokollis on nõutavad § 64 põhjal.

§ 62. Kehtetuiks tunnustatakse hääletamissedelid:

1) mis ei vasta § 42—44 nõuetele;

2) mis ei anna selgust, missuguse kandidaadi poolt valija on hääletanud;

3) millele kodanik kirjutanud alla või milles leidub otseseid tunnuseid, millede järgi võib otsustada, kes valija olnud;

4) mida ühest rohkemal arvul pandud ümbrikku, kui nende sisu ei ole sama; kui nende sisu on sama, loetakse kehtivaks ainult üks neist.

§ 63. Hääletamissedelite kehtivuse küsimuse otsustab kahtluse korral jaoskonna komisjon häälteenamusega. Häälte poolnemisel otsustab juhataja hääl.

§ 64. Kõige selle kohta, mis toimub jaoskonnakomisjonis istungi avamisest kuni lõpuni, koostatakse protokoll, kuhu tähendatakse eraldi kõik juhataja korraldused, komisjoni otsused kui ka teadaanded, mis tehtud komisjoni ruumes kodanikkude poolt, samuti ka kodanikkude nimed, kes hääletasid jaoskonnas käesoleva seaduse § 41 teises lõikes ettenähtud nimeliste tunnistuste põhjal. Edasi protokollitakse:

1) komisjonis kehtivaiks tunnustatud hääletamissedelite üldarv;

2) komisjonis ühel häälel kehtivaiks tunnustatud hääletamissedelite arv;

3) komisjonis mõne liikme arvamuse vastu kehtivaiks tunnustatud hääletamissedelite arv;

4) igale kandidaadile antud häälte arv;

5) komisjonis kehtetuiks tunnustatud hääletamissedelite üldarv ühes kehtetuks tunnustamise põhjuste märkimisega;

6) komisjonis mõne liikme arvamuse vastu kehtetuiks tunnustatud hääletamissedelid;

7) komisjonis ühel häälel kehtetuiks tunnustatud sedelite arv.

§ 65. Jaoskonnakomisjoni protokoll saadetakse viivitamata ringkondade-komiteele. Protokollile lisandatakse ühises pakis, kuid eraldi pakitult ja liigitatult kandidaatide häälte järgi:

1) komisjonis ühel häälel kehtivaiks tunnustatud hääletamissedelid;

2) komisjonis mõne liikme arvamuse vastu kehtivaiks tunnustatud hääletamissedelid;

3) komisjonis mõne liikme arvamuse vastu kehtetuiks tunnustatud hääletamissedelid;

4) komisjonis ühel häälel kehtetuiks tunnustatud hääletamissedelid.

Nimelised tunnistused hoitakse vastavas linna-, alevi- ja vallavalitsuses alal kuni valimiste tagajärgede väljakuulutamiseni.

§ 66. Ringkondade-komitee määrab jaoskonnakomisjonide protokollide ja neile lisandatud hääletamissedelite läbivaatamise järel iga jaoskonna, samuti iga valimisringkonna kohta:

1) kehtivate häälte üldarvu;

2) igale kandidaadile antud häälte arvu;

3) kehtetuiks tunnustatud häälte arvu.

§ 67. Ringkondade-komitee istungite protokoll, mille komitee liikmed oma allkirjadega on kinnitanud, saadetakse ühes jaoskonnakomisjonide protokollidega ja kõigi hääletamissedelitega Valimiste Peakomiteele, kusjuures iga ringkonna ja selle ringkonna iga jaoskonna hääletamissedelid peavad olema eraldi pakkides nõnda, et käesoleva seaduse § 65 punktides 1—4 tähendatud sedelid on eraldi pakikestes. Jaoskonnakomisjoni materjalidest eraldatakse need hääletamissedelid, millede suhtes ringkondade-komitee on jaoskonnakomisjoni otsust muutnud, ja need pannakse iga jaoskonna kohta eraldi ümbrikus ühisesse eri pakki.

§ 68. Kui valimised määratud tähtpäevaks mõnes valimisringkonnas ühes või mitmes jaoskonnas nurjuvad ja kui selle tagajärjel selles ringkonnas käesoleva seaduse § 21 ettenähtud nimekirjadesse võetud valimistest mitteosavõtnud hääleõiguslikkude kodanikkude arv neis jaoskondades moodustab mitte vähem kui ⅕ selle valimisringkonna hääleõiguslikkude kodanikkude üldarvust (§ 21), siis määrab Valimiste Peakomitee neis jaoskondades viivitamata uued valimised. Kui aga säärane hääleõiguslikkude kodanikkude arv neis jaoskondades ei tõuse eeltähendatud arvuni või kui ka teiskordsete valimiste määramisel need nurjuvad, siis Valimiste Peakomitee ei arvesta häälte kokkuvõtmisel neid jaoskondi, kus valimised nurjusid.


9. peatükk.

Valimiste tagajärgede kokkuvõtmine.

§ 69. Valimiste Peakomitee kontrollib jaoskonnakomisjonides ja ringkondade-komiteede poolt määratud valimiste tulemused ja määrab need lõplikult kindlaks.

§ 70. Valituks tunnustatakse see kandidaat, kes saanud valimisringkonnas kõige rohkem hääli. Võrdse häältearvu juures otsustab Valimiste Peakomitee küsimuse liisuga.

§ 71. Kui valimisringkonnas käesoleva seaduse 7. peatüki korras on kandidaadiks üles seatud ainult üks kandidaat, tunnustab Valimiste Peakomitee selle kandidaadi valituks.

§ 72. Pärast valimiste tagajärgede kokkuvõtmist ja edasikaebetähtaegade möödumist või esitatud kaebuste tagajärjeta jätmist (§ 16) koostab Valimiste Peakomitee Riigivolikogu liikmeiks valitud kodanikkude nimekirja ja avaldab selle Riigi Teatajas.


10. peatükk.

Täiendavad valimised.

§ 73. Kui mõni ülesseatud Riigivolikogu liikmekandidaat pärast kandidaatide esitamiskirjade sisseandmise tähtpäeva ja enne valimiste lõppu sureb või kaotab õiguse olla valitud Riigivolikogu liikmeks, katkestatakse valimiste toimetus Valimiste Peakomitee otsusel selles valimisringkonnas, kus kandidaat oli üles seatud, ja Valimiste Peakomitee kuulutab selles valimisringkonnas välja uued valimised, kusjuures teised ülesseatud kandidaadid jäävad ülesseatuiks ka uutel valimistel, kui nad kandidaatide ülesseadmise tähtaja lõpuks ei esita Valimiste Peakomiteele kirjalikku linna-, alevi- või vallavalitsuse poolt tõestatud avaldust loobumise kohta.

§ 74. Kui Riigivolikogu liige lahkub enne volituste lõppemist kas surma läbi või omal soovil või kaotab õiguse olla Riigivolikogu liige, kuulutab Valimiste Peakomitee selles valimisringkonnas, kust lahkunud liige oli valitud, uued valimised välja, kui Riigivolikogu volituste lõppemiseni on jäänud vähemalt kolm kuud aega; vastasel korral jääb lahkunud Riigivolikogu liikme koht täitmata.

§ 75. Eelmistes (73 ja 74) paragrahvides tähendatud valimistele kohaldatakse käesoleva seaduse eeskirju, kusjuures need valimised viiakse läbi 20 päeva jooksul arvates valimiste väljakuulutamise päevast. Valimispäeva määrab Valimiste Peakomitee valimiste väljakuulutamise otsuses, lühendades samas otsuses vastavalt käesolevas seaduses ettenähtud tähtaega.


11. peatükk.

Valimiste kulud.

§ 76. Hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjade pidamise, samuti nimeliste tunnistuste plankide täitmise ning valimissedelite hääleõiguslikele kodanikele kättetoimetamise kulud kannavad vastavad linna-, alevi- ja vallaomavalitsused.

§ 77. Valimiste Peakomitee, ringkondade-komiteede ja jaoskonnakomisjonide asjaajamise kuludeks antakse erisummad riigi eelarves valimisteks määratud krediitide alusel, kusjuures peakomitee ja ringkondade-komitee liikmeile võib määrata tasu Valimiste Peakomitee otsusel, kuna jaoskonnakomisjonide liikmeile võidakse määrata tasu linna, alevi, valla või riigi eelarve summadest.

Käesoleva paragrahvi eeskirjad ei ole kehtivad § 32 ja 33 tähendatud isikute kohta.

§ 78. Ringkondade-komiteede ja jaoskonnakomisjonide tarvitamiseks antavate ruumide kütmis- ja valgustuskulud kannavad vastavad omavalitsused.


Lisa § 1 juurde.

Riigivolikogu valimisringkonnad.
1. ringkond.
Tallinna linna tänavad: Aia, Aida, Apteegi, Suur-Batarei, Väike-Batarei, Girgensoni — üksiknumbrid 1—15 ja paarisnumbrid, Graniidi — n-rid 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 11, 13, Gümnaasiumi, Hobuse, Inseneri, Jahu, Kalamaja kalmistu, Uus-Kalamaja, Vana-Kalamaja, Kesk-Kalamaja, Kalda — n-rid 1, 2, 4, 6, 8, 10, 12, 14, 16, Kalevi — paarisnumbrid 2—26, üksiknumbrid 1—15, Kalju, Keskvangla, Kinga — paarisnumbrid, Suur-Kloostri, Väike-Kloostri, Kopli — paarisnumbrid 2—20 ja üksiknumbrid 1—7, Kotsebue, Köie, Küti, Suur-Laagri, Väike-Laagri, Laboratooriumi, Lai, Linda — paarisnumbrid, Malmi — üksiknumbrid, Merepuiestee — nr. 1 ja paarisnumbrid 2—14, Mundi, Munga, Müürivahe — paarisnumbrid 40-st ja üksiknumbrid 29-st alates, Niine, Noole, Nunne — paarisnumbrid, Olevi mägi, Oleviste, Pagari, Pikk — paarisnumbrid 10-st alates ja üksiknumbrid, Prii, Põhja puiestee — üksiknumbrid 1—27 ja paarisnumbrid, Püha Vaimu, Raekoja plats — üksiknumbrid, Rannamäe tee, Suur-Rannavärava, Väike-Rannavärava, Raudtee majad, Saiakang, Soo — paarisnumbrid 2—22 ja üksiknumbrid 1—19, Sulevi mägi, Suurtüki, Sõja — paarisnumbrid 30-st ja üksiknumbrid 21-st alates, Teenri, Telliskivi — paarisnumbrid 60-st alates, Tolli, Uus, Vabriku — üksiknumbrid 1—13 ja paarisnumbrid 2—8d, Vaimu, Valgevase, Veelennu jaama plats, Vene, Vana-Viru, Viru — üksiknumbrid, Võrgu.
2. ringkond.
Tallinna linna tänavad: Aia o.-ü. „Kodu“, Balti Puuvillavabrik, Bekkeri tehas, Eerika, Eerika-Väike, Girgensoni — üksiknumbrid 17-st alates, Graniidi — paarisnumbrid 8-st ja üksiknumbrid 15-st alates, Kalevi — paarisnumbrid 28-st ja üksiknumbrid 17-st alates, Kalevi pataljon, Kanepi, Suur-Karjamaa, Väike-Karjamaa, Kopli — paarisnumbrid 22-st ja üksiknumbrid 9-st alates, Kopli rand, Kungla, Laevaehituse-Suur, Laevaehituse-Väike, Leigri, Lina, Linda — üksiknumbrid, Lõime, Maleva, Malmi — paarisnumbrid, Miini sadam, Neeme, Niidi, Paavli, Paljassaar, Piiri, Polaari, Puuvilla, Põhja, Sitsi, Soo — paarisnumbrid 24-st ja üksiknumbrid 21-st alates, Sõja — paarisnumbrid 2—28 ja üksiknumbrid 1—19, Telliskivi — üksiknumbrid 57-st alates, Tõllu, Uus sadam, Vabriku — paarisnumbrid 10-st ja üksiknumbrid 15-st alates, Vene Balti tehas, Volta.
3. ringkond.
Tallinna linna tänavad: Aiavilja, Baikovi kallas, Estonia puiestee — üksiknumbrid 1—29, Gonsiori, Väike-Gonsiori, Hollandi, Hollandi põik, Uus Hollandi, Imanta — paarisnumbrid 2—34 ja üksiknumbrid 1—31, Jaama, Jahtklubid, Jannseni — n-rid 1 ja 2, Jõe, Jõe Ülem, Kaasani — üksiknumbrid, Kalda — paarisnumbrid 18—26, Kana, Karu, Klaasingi — paarisnumbrid, Kompassi Kesk, Kompassi Suur — paarisnumbrid 32-st ja üksiknumbrid 23-st alates, Kompassi Väike, Kreutzvaldi — paarisnumbrid 2—4 ja üksiknumbrid 1—5, Kuke, Laeva, Lembitu — üksiknumbrid, Lennuki — paarisnumbrid 2—28 ja üksiknumbrid 1—15, Maakri, Maneesi, Merepuiestee — üksiknumbrid 3-st alates, Nafta, Narva maantee — üksiknumbrid 1—79, paarisnumbrid 2—64, Paadi, Palli — üksiknumbrid, Petrooleumi, Pronksi, Põhja kants, Pääsukese Suur, Pääsukese Väike, Raua — üksiknumbrid ja 2, Reimanni, Sadam, Sadama, Sadama politsei jsk., Uus-Sadama, Sakala — paarisnumbrid 2—28 ja üksiknumbrid 1—23, Seltersi, Siimoni, Tartu maantee — paarisnumbrid 2—28 ja üksiknumbrid 1—43, Tornimäe, Vambola, Vene turg, Vilmsi — paarisnumbrid 2—8, Õuna.
4. ringkond.
Tallinna linna tänavad: Aspe, Drevingi, Fählmanni, Gilde — üksiknumbrid, Heeringa, Hermani — paarisnumbrid 4-st ja üksiknumbrid 3-st alates, Imanta — paarisnumbrid 36-st alates ja üksiknumbrid 33-st alates, Israeli, Jakobi — üksiknumbrid 1—13 ja paarisnumbrid 2—12, Jakobsoni — paarisnumbrid 2—44 ja üksiknumbrid 1—33, Jannseni — paarisnumbrid 4-st ja üksiknumbrid 3-st alates, Kaasani — paarisnumbrid, Kappeli — paarisnumbrid 4-st ja üksiknumbrid 3-st alates, Klaasingi — üksiknumbrid, Kollane, Kreutzvaldi — paarisnumbrid 6-st ja üksiknumbrid 7—31, Kuhlbarsi, Kunderi, Laulupeo — paarisnumbrid 4-st ja üksiknumbrid 3-st alates, Lennuki — paarisnumbrid 30-st ja üksiknumbrid 17-st alates, Liivalaia — üksiknumbrid 51—83, Liivamäe, Lubja — üksiknumbrid 3—11, Lutheri — paarisnumbrid 2—18, Poska — n-rid 1, 2, 3, 4, 5, Pärna, Raua — paarisnumbrid 4—42, Reinvaldi, Saali, Septembri, Tartu maantee — paarisnumbrid 30—50 ja üksiknumbrid 45—57, Terase — paarisnumbrid, Tina — paarisnumbrid 24-st ja üksiknumbrid 21-st alates, Tobiase, Türnpuu, Veski, Vilmsi — paarisnumbrid 26-st.
5. ringkond.
Tallinna linna tänavad: Asunduse, Ballasti, Hommiku, Hõbe, Jakobsoni — paarisnumbrid 46-st ja üksiknumbrid 35-st alates, Joa, Jüri, Kaare tee — Ülemiste järve nurgast kuni Tartu maanteeni, Kadri tee, Kantsi, Kase, Katusepapi, Kiive, Kivimurru, Koidula, Kose tee, Kure, Kuristiku, Kuuli, Kuuse, Köhleri, Künka, Lahe, Lasnamäe Suur, Lasnamäe Väike, Lepa, Majaka, Mäe, Mäekalda, Männi, Narva maantee — paarisnumbrid 66-st ja üksiknumbrid 81-st alates, Oru, Paala Suur, Paala, Paala Väike, Paekivi, Palli — paarisnumbrid, Pihlaka, Pirita tee, Poska — paarisnumbrid 6-st ja üksiknumbrid 7-st alates, Punane, Põllu, Raevalla Suur, Raevalla Väike, Raua — paarisnumbrid 44—62, Roheline aas, Saare, Sootaga, Sõjamäe Suur, Sõjamäe Väike, Sõjamäe Kesk, Tamme, Tartu maantee — paarisnumbrid 90-st ja üksiknumbrid 97-st alates, Tasuja, Terase — üksiknumbrid, Tina — paarisnumbrid kuni 22-ni ja üksiknumbrid kuni 19-ni, Tominga, Tormi, Turba, Valge, Vase, Veizenbergi, Vesivärava, Viedemanni, Vilmsi — paarisnumbrid 10—24, üksiknumbrid 1—39, Voolu, Võidujooksu, Väo tee, Ülemiste jaam, Ülemiste tee.
6. ringkond.
Tallinna linna tänavad: Aafrika, Gildi — paarisnumbrid, Hermanni — nr-d 1 ja 2, Herne — paarisnumbrid kuni 20-ni ja üksiknumbrid kuni 15-ni, Hospidali, Invaliidi, Jakobi — paarisnumbrid 14-st ja üksiknumbrid 15-st alates, Kaare tee — Veerenni tänavast kuni Ülemiste järve nurgani, Kalmistu, Kappeli — 1 ja 2, Kasarmu, Kauna, Kesk-Liiva, Kodu, Laada plats, Laulupeo — n-rid 1 ja 2, Liiva, Liivaaugu tee, Liivalaia — paarisnumbrid 8-st alates ja üksiknumbrid 85-st alates, Lubja — n-rid 1, 2 ja 4, Lutheri — paarisnumbrid 20-st alates ja kõik üksiknumbrid, Magasini, Masina, Naeri, Oa, Odra, Puhke, Püssirohu, Roosi, Tatari — paarisnumbrid 40—52 ja üksiknumbrid 33—45, Uus-Tatari, Tartu maantee — paarisnumbrid 52—88 ja üksiknumbrid 59—95, Tugi, Vaikne, Veerenni — üksiknumbrid, Õie, Õnne, Õpetajate.
7. ringkond.
Tallinna linna tänavad: Ahju, Allika, Börsi käik, Dunkri, Estonia puiestee — paarisnumbrid, Falgi tee, Harju, Hariduse, Kaarli, Kaarli puiestee — paarisnumbrid ja üksiknumbrid 1—13, Suur-Karja, Väike-Karja, Kaupmehe, Kentmanni, Kentmanni põik, Kinga — üksiknumbrid, Kiriku, Kiriku plats, Kiriku põik, Kohtu, Komendandi, Kooli (Kloostri), Kullasepa, Kuninga, Lembitu — paarisnumbrid, Liivalaia põik, Liivalaia — üksiknumbrid 3—49, Lossi plats, Lätte, Lühike jalg, Müürivahe — paarisnumbrid 2—38 ja üksiknumbrid 1—27, Niguliste, Nunne — üksiknumbrid, Piiskopi, Pikk jalg, Pikk — paarisnumbrid 2—8, Vana-Posti, Pärnu maantee — paarisnumbrid 2—46 ja üksiknumbrid 1—41, Raekoja, Raekoja plats — paarisnumbrid, Rahukohtu, Rataskaevu, Roosikrantsi, Rutu, Rüütli, Sakala — paarisnumbrid 28a-st ja üksiknumbrid 25-st alates, Sauna, Süda, Tatari — paarisnumbrid 2—38 ja üksiknumbrid 1—31, Toom-Kooli, Toom-park, Toompuiestee — paarisnumbrid, Toom-Rüütli, Trepi, Uus-Turg, Vana-Turg, Tõnismägi — üksiknumbrid, Vabaduse plats, Vabaduse puiestee — paarisnumbrid ja üksiknumbrid 1—7, Vaestepatuste — üksiknumbrid, Valli, Viru — paarisnumbrid, Vismari — üksiknumbrid 1—11 ja paarisnumbrid 2 ja 4, Voorimehe.
8. ringkond.
Tallinna linna tänavad: Alenderi, Suur-Ameerika — paarisnumbrid kõik ja üksiknumbrid 1—13, Väike-Ameerika — paarisnumbrid 2—12 ja üksiknumbrid kõik, Endla — paarisnumbrid 2—40 ja üksiknumbrid 1—33, Erbe, Falkpargi — paarisnumbrid 2—10 ja üksiknumbrid 1—7, Herne — paarisnumbrid 22-st ja üksiknumbrid 17-st alates, Kiire, Kivi, Koidu — paarisnumbrid 76-st alates ja üksiknumbrid 1—45 ja 65-st alates, Kordese, Kristiine, Liivalaia — n-rid 1, 2, 4 ja 6, Luha — paarisnumbrid 8-st ja üksiknumbrid 13-st alates, Kesk-Luha, Ülem-Luha, Luise, Lõuna, Paldiski maantee — paarisnumbrid 2—12 ja üksiknumbrid 1—11, Planeedi, Pärnu maantee — paarisnumbrid 48—100 ja üksiknumbrid 43—89, Raudtee tänav — Väike-Ameerika tänavalt Pärnu maanteeni, Rulkoviuse, Suur-Söörensi, Väike-Söörensi — paarisnumbrid, Tatari — paarisnumbrid 54-st ja üksiknumbrid 47-st alates, Tehnika, Toom-Kuninga — paarisnumbrid 2—20 ja üksiknumbrid 1—13, Toompuiestee — üksiknumbrid 1—23, Tui, Tõnismägi — paarisnumbrid, Udu, Uue-Maailma, Varblase, Vaestepatuste — paarisnumbrid, Veerenni — paarisnumbrid, Videviku, Vismari — paarisnumbrid 6—14 ja üksiknumbrid 13—23, Õllepruuli.
9. ringkond.
Tallinna linna tänavad: Aasa, Astri, Kesk-Ameerika, Suur-Ameerika — üksiknumbrid 15-st alates, Väike-Ameerika — paarisnumbrid 14-st alates, Endla — paarisnumbrid 56-st ja üksiknumbrid 35-st alates, Juure, Kadaka tee, Kanarbiku, Kannikese, Keemia, Kiili, Kirsi, Koidu — paarisnumbrid 58—74 ja üksiknumbrid 47—63, Kuldnoka, Kuu, Kullerkupu, Lehe, Lille, Linnu — paarisnumbrid alates Nõmme tänavalt kuni Kadaka teeni ja üksiknumbrid alates Vilja t. kuni Kadaka teeni, Luha — paarisnumbrid 2—6 ja üksiknumbrid 1—11, Maasika, Madara, Mehaanika, Metalli, Metsa, Mineraali, Mooni, Muraka, Mustamäe tee, Mõtuse, Nelgi, Nõmme — paarisnumbrid, Paldiski maantee — üksiknumbrid 25-st alates, Paluka, Parmu, Pilve, Päikese, Raudtee — Endla tänavalt kuni V.-Ameerika tänavani, Räägu — Nõmme tänavalt kuni Kadaka teeni, Räästa, Sarlotte, Siili, Sinika, Sireli, Sipelga, Sääse, Sõstra, Tedre — paarisnumbrid 16-st ja üksiknumbrid 27-st alates, Tihase — Nõmme tänavalt kuni Juure tänavani, Toom-Kuninga — paarisnumbrid 22-st ja üksiknumbrid 15-st alates, Tulbi, Tulika, Tähe, Vaarika, Vilja — paarisnumbrid, Villardi — paarisnumbrid 26-st ja üksiknumbrid 25-st alates, Välja, Ülase.
10. ringkond.
Tallinna linna tänavad: Aarde, Alberti, Ao, Aru, Endla — paarisnumbrid 42—54, Eha, Flakpargi — paarisnumbrid 12-st ja üksiknumbrid 9-st alates, Heina, Härjapea, Koidu — paarisnumbrid 2—56, Kolde, Kolde puiestee, Kruusa, Kõrre, Lessingi, Loode, Merimetsa, Mulla, Muru, Nurme, Olga, Orase, Oskari, Paldiski maantee — paarisnumbrid 14-st alates ja üksiknumbrid 13—23, Preesi, Pärja, Raudtee tän. — 45-st alates, Rohu, Roopa, Russovi, Saani, Sambla, Saue, Sõle, Sõmera, Söödi, Söörensi-Väike — üksiknumbrid, Taime, Tarabella, Telliskivi — paarisnumbrid 2—48 ja üksiknumbrid 1—55, Vainu, Villardi — üksiknumbrid 1—23 ja paarisnumbrid 2—24, Vismari — paarisnumbrid 16-st ja üksiknumbrid 25-st alates, Õle.
11. ringkond.
Tallinna linna tänavad: Alevi, Auru, Juurdeveo, Järve, Kaitseliidu lasketiir, Kaarna, Kauba, Kotka, Käo, Laane, Laine, Leete, Linnu — paarisnumbrid Tondi teelt kuni Nõmme tänavani ja üksiknumbrid Tondi teelt kuni Vilja tänavam, Luite, Lõokese, Magdaleena, Marta, Nõmme — üksiknumbrid, Oksa, Pardi, Pärnu maantee — paarisnumbrid 102-st ja üksiknumbrid 91-st alates, Püü, Rahumäe tee, Rähni, Räägu — Käo tänavalt kuni Nõmme tänavani, Salu, Seebi, Side, Siiversi, Suitsu, Tedre — paarisnumbrid 2—14 ja üksiknumbrid 1—25, Tihase — Raudtee äärest kuni Nõmme tänavani, Tondi tee, Tüve, Tsemendi, Tuisu, Tuule, Vilja — üksiknumbrid, Viljandi, Virve, Västriku, Ööpiku ja
Nõmme linnast: Nõmme linna põhjapoolne osa, mille piiriks idas on Tallinna linna administratiiv-piirist alates Kurna valla administratiiv-piir kuni Tallinn-Pärnu kitsaroopalise raudteeni ja sama raudteed mööda kuni Liiva raudteejaamani, viimane kaasa arvatud, sealt mööda Tallinn-Vääna kitsaroopalist raudteed kuni ristlemiseni Tallinn-Haapsalu laiaroopalise raudteega, edasi mööda Tallinn-Haapsalu laiaroopalist raudteed kuni Hiiu jaamani ja sealt laiaroopalise raudtee haru mööda kuni Nõmme-Väikse jaamani; sealt Tallinn-Vääna kitsaroopalist raudteed mööda kuni Harku valla rajani ja mööda Harku valla rada kuni Tallinna linna administratiiv-piirini.
12. ringkond.
Nõmme linna osa, mis ei kuulu 11. ringkonda.
13. ringkond.
Harjumaa vallad: Nõva, Vihterpalu, Pakri, Kloostri, Riisepere, Laitse, Varbola, Kernu, Paldiski linn.
14. ringkond.
Harjumaa vallad: Harku, Vääna, Keila, Saue, Saku, Hageri, Keila alev.
15. ringkond.
Harjumaa vallad: Rapla, Kabala, Raiküla, Kehtna, Järvakandi, Ingliste, Juuru.
16. ringkond.
Harjumaa vallad: Ravila, Kuimetsa, Peningi, Kuivajõe, Alavere, Raasiku, Triigi, Kaiu, Tuhala.
17. ringkond.
Harjumaa vallad: Kõnnu, Kolga, Kiiu, Kodasuu, Anija, Pranglisaarte.
18. ringkond.
Harjumaa vallad: Naissaare, Viimsi, Nehatu, Rae, Kurna, Nabala, Kohila, Jõelehtme.
19. ringkond.
Järvamaa vallad: Lehtse, Ambla, Albu, Nõmküla ja Tapa linn.
20. ringkond.
Järvamaa vallad: Väinjärve, Rakke, Kapu, Koigi, Vajangu.
21. ringkond.
Järvamaa vallad: Esna, Kuksema, Mäo, Anna, Võhmuta ja Paide linn.
22. ringkond.
Järvamaa vallad: Käru, Särevere, Alliku, Kirna, Vahastu, Väätsa ja Türi linn.
23. ringkond.
Läänemaa vallad: Kõrgesaare, Pühalepa, Keina, Emmaste ja Kärdla alev.
24. ringkond.
Läänemaa vallad: Saulepi, Paatsalu, Paadremaa, Veltsa, Massu, Lihula, Kirbla.
25. ringkond.
Läänemaa vallad: Vigala, Velise, Haimre, Märjamaa, Luiste, Sooniste.
26. ringkond.
Läänemaa vallad: Kolovere-Kalju, Vaikna, Jõgisoo, Lähtru, Martna, Võnnu, Sinalepa, Asuküla, Vormsi.
27. ringkond.
Läänemaa vallad: Taebla, Palivere, Piirsalu, Oru, Passlepa, Sutlepa, Rikholdi ja Haapsalu linn.
28. ringkond.
Petserimaa vallad: Mäe, Järvesuu, Satserinna, Kulje.
29. ringkond.
Petserimaa vallad: Senno, Irboska.
30. ringkond.
Petserimaa vallad: Laura, Rootova, Petseri.
31. ringkond.
Petserimaa vallad: Meremäe, Vilo ja Petseri linn.
32. ringkond.
Pärnu linna Pärnu jõe vasakul kaldal olev linnaosa, välja arvatud Raeküla alates Raja tänavast.
33. ringkond.
Pärnu linna osa, mis ei kuulu 32. ringkonda ja Sindi ning Mõisaküla alev.
34. ringkond.
Pärnumaa vallad: Kihnu, Seliste, Tõstamaa, Võlla, Audru, Koonga, Jõõpre, Sauga.
35. ringkond.
Pärnumaa vallad: Lelle, Vana-Vändra, Uue-Vändra, Kaisma, Viluvere, Tori, Suigu.
36. ringkond.
Pärnumaa vallad: Kaelase, Hallingu, Vee, Are, Taali, Reiu, Uulu, Kilingi, Enge, Tahkuranna.
37. ringkond.
Pärnumaa vallad: Orajõe, Häädemeeste, Laiksaare, Talli, Jäärja, Pati, Voltveti ja Kilingi-Nõmme alev.
38. ringkond.
Pärnumaa vallad: Polli, Karksi, Pöögle, Penuja, Pornuse, Abja, Laatre, Uue-Kariste, Vana-Kariste.
39. ringkond.
Saaremaa vallad: Muhu-Suure, Hellamaa, Maasi, Uuemõisa, Laimjala.
40. ringkond.
Saaremaa vallad: Leisi, Pärsamaa, Valjala, Loona, Pihtla.
41. ringkond.
Saaremaa vallad: Mustjala, Kihelkonna, Kärla, Lümanda.
42. ringkond.
Saaremaa vallad: Torgu, Salme, Kaarma-Suure, Ruhnu ja Kuressaare linn.
43. ringkond.
Tartu linna tänavad: Anne, Jaama, Jänese, Kalda, Kasarmu, Kivi, Liiva, Lubja, Kalmistu, Maarjaturg, Meltsiveski, Mäe, Narva 21—175 ja 16—126, Nurme, Paju 11 — lõpuni ja 12 — lõpuni, Peetri, Peetriturg, Pikk 1—27, 2—30, Puiestee, Pärna 15 — lõpuni ja 12 — lõpuni, Raekoja 85 — lõpuni ja paaris nr. kõik, Risti, Roosi, Sauna, Tallinna, Tuule, Uus — paarisnumbrid, Vene, Väike, H. Treffneri.
44. ringkond.
Tartu linna tänavad: Aida — paarisnumbrid, Aleksandri 1—61 ja 2—78-a, Allika, Auriku, Botaanika 7—37 ja 20—76, Emajõe, Herne, Fortuna, Gildi, Gustav Adolfi 1—59 ja 2—10, Holmi, Hiie, K. A. Hermanni, Ilmatari, J. Hurda, C. R. Jakobsoni, J. V. Jannseni, Kaluri, Kalaturg, Kalevi 2—34, Kartuli, Fr. R. Kreutzvaldi, Kauba, Kloostri, Kompanii, L. Koidula, Lai 5—41 ja 4—40, Lao, Lepiku, Luba, Lutsu, Magasini, Marja, Meloni, Narva 1—19 ja 2—14, Oa, Paju 1—9 ja 2—10, Peeter Põllu, Poe, Puu, Põik, Pikk 29 — lõpuni ja 32 — lõpuni, Pärna 1—13 ja 2—10, Raekoja 1—83, Riia 1—13 ja 2—28, Rüütli, Soola, Suurturg, Söögiturg, Taara puiestee, Tähtvere, Tööstuse (Tähtvere linnaosas), Turu 1—89 ja 2—92, Uusturg, Uus — paaritud numbrid, Vabaduse puiestik, Vikerkaare, V.-Emajõe, Võidu 2—34 ja 1—17, Ülikooli 1—35 ja 42—66.
45. ringkond.
Tartu linna tänavad: Aia, Botaanika 1—5 ja 2—18, Elva, Era, Filosoofi, Gustav Adolfi 12—74, Hommiku, Juhan Liivi, Ilmatsalu, Jul. Kuperjanovi, Kastani, Kase, Katoliku, Kesk-Kaar, Kitsas, Kooli, Kungla, Käo, Lai 1, 2, 3, Lembitu, Lossi, Lõo, Lõuna, Näituse, Kindral Põdra, Pääsukese, Raja, Raudtee, Riia 15—129 ja 60—100, Riia mnt., Sakala, Soinaste, Suur-Kaar, Tasuja, Tiigi, Toomemägi, Tähe 1—15 ja 2—14, Tööstuse (kuni Näituse tänavani), Tamme puiestee, Tammekuru, Vabriku, Vaksali, Vallikraavi, Vambola, Vapramäe, Veeriku, Veski, Viljandi, Väike-Kaar, Väike-Maarjamõisa, Västriku, Võidu 19—39, Võru 1—95, Äri, Õpetaja, Ülikooli 2—40, Räni, Tamme, Õhtu.
46. ringkond.
Tartu linna tänavad: Aardla, Aida — paaritud numbrid, Aleksandri 80—134 ja 63—131, Alevi, Eha, Forseliuse, Ilmarise, Jõe, Kalevi 1—117 ja 36—122, Kesk, Kevade, Kuu, Lille, Lina, Linda, Lootuse, Marta, Nigula, Nõva, Odra, Pargi, Piiskopi, Purde, Päeva, Raua, Rebase, Riia 30—58, Ropka, Rõõmu, Saekoja, Salme, Side, Sõbra, Teguri, Tolstoi, Turu 94—100-a ja 91—95, Tähe 17—147 ja 16—148, Vaba, Vase, Väike-Tähe, Võru 2—174, Õnne, Kuru.
47. ringkond.
Tartumaa vallad: Vaimastvere, Laius-Tähkvere, Laiuse, Jõgeva, Härjanurme, Puurmanni ja Jõgeva alev.
48. ringkond.
Tartumaa vallad: Avinurme, Lohusuu, Torma, Kasepää ja Mustvee alev.
49. ringkond.
Tartumaa vallad: Roela, Saare, Ranna, Pala, Kokora, Alatskivi, Peipsiääre ja Kallaste alev.
50. ringkond.
Tartumaa vallad: Kudina, Kaarepere, Elistvere, Saadjärve, Sootaga, Laeva, Kuremaa.
51. ringkond.
Tartumaa vallad: Vara, Kavastu, Tammistu, Vesneri, Luunja, Raadi, Tähtvere, Vorbuse.
52. ringkond.
Tartumaa vallad: Meeksi, Rasina, Ahja, Kastre-Võnnu, Mäksa, Vastse-Kuuste.
53. ringkond.
Tartumaa vallad: Haaslava, Vana-Kuuste, Krüüdneri, Kambja, Kodijärve, Luke, Meeri, Ropka.
54. ringkond.
Tartumaa vallad: Aakre, Hellenurme, Rõngu, Pilkuse, Pühajärve, Vastse-Otepää, Vana-Otepää, Palupera, Päidla ja Otepää linn.
55. ringkond.
Tartumaa vallad: Uderna, Pangodi, Valguta, Rannu, Konguta, Aru, Kavilda, Ulila, Kirepi ja Elva alev.
56. ringkond.
Valga ja Tõrva linn.
57. ringkond.
Valgamaa vallad: Taagepere, Holdre, Koorküla, Helme, Lõve, Leebiku, Patküla, Jõgeveste, Hummuli, Kuigatsi, Tõlliste.
58. ringkond.
Valgamaa vallad: Keeni, Sangaste, Laatre, Karula, Laanemetsa, Taheva, Kaagjärve, Sooru.
59. ringkond.
Viljandi linn.
60. ringkond.
Viljandimaa vallad: Pajusi, Kurista, Lustivere, Vana-Põltsamaa, Uue-Põltsamaa ja Põltsamaa linn.
61. ringkond.
Viljandimaa vallad: Imavere, Kabala, Kõo, Rutikvere, Adavere.
62. ringkond.
Viljandimaa vallad: Taevere, Sürgavere, Vastsemõisa, Olustvere, Suure-Kõpu ja Suure-Jaani alev.
63. ringkond.
Viljandimaa vallad: Võisiku, Soosaare, Vana-Tänasilma, Uusna, Vana-Võidu, Uue-Võidu, Viljandi, Pärsti, Päri, Heimtali, Kaarli, Puiatu.
64. ringkond.
Viljandimaa vallad: Kärstna, Riidaja, Suislepa, Tarvastu, Holstre, Tuhalaane, Paistu ja Mustla alev.
65. ringkond.
Narva linn: Narva linna Narva-Jõesuu linnaosa ja Väikesaar ning Narva linna osa, mis piiratud järgmise joonega: Narva linna ja Peetri valla piirikraavi suubumise kohalt Narva jõkke Narva jõe läänepoolset kallast mööda kuni raudtee maa-ala ja Kreenholmi piirini, raudtee maa-ala piiri mööda läände kuni Heleda tänava äärse kraavini; Heleda tänava äärest kraavi mööda kuni linna läänepoolse pnrini; linna läänepoolset piiri mööda kuni raudteeni; raudtee liini mööda kuni linna läänepoolse piiri ja raudtee joone nurgani; linna läänepoolset piiri mööda kuni Narva linna ja Peetri valla piirikraavi suubumise kohani Narva jõkke.
66. ringkond.
Narva linnaosa, mis ei kuulu 65. ringkonda ning Virumaa vallad: Skarjatina, Kose, Vasknarva.
67. ringkond.
Virumaa vallad: Palmse, Aaspere, Vihula, Vohnja, Undla.
68. ringkond.
Virumaa vallad: Pada, Kalvi, Kunda-Malla, Sõmeru, Haljala, Varangu.
69. ringkond.
Virumaa vallad: Salla, Avanduse, Venevere, Paasvere, Vao.
70. ringkond.
Virumaa vallad: Roela, Küti, Porkuni, Rägavere, Saksi, Rakvere.
71. ringkond.
Virumaa vallad: Erra, Püssi, Maidla, Kohtla.
72. ringkond.
Virumaa vallad: Jõhvi, Mäetaguse, Illuka, Iisaku, Tudulinna, Järve.
73. ringkond.
Virumaa vallad: Voka, Vaivara, Auvere-Joala, Peetri, Narva ja Jõhvi alev.
74. ringkond.
Rakvere linn ja Kunda alev.
75. ringkond.
Võrumaa vallad: Kasaritsa, Lasva, Loosi, Pindi, Orava ja Võru linn.
76. ringkond.
Võrumaa vallad: Misso, Vastseliina, Saaluse, Haanja, Laitsna-Rogosi, Viitina, Krabi.
77. ringkond.
Võrumaa vallad: Vana-Antsla, Vastse-Antsla, Vaabina, Linnamäe, Urvaste, Kooraste, Valgjärve, ja Antsla alev.
78. ringkond.
Võrumaa vallad: Räpina, Toolamaa, Mooste, Koiola, Kahkva, Veriora ja Võõpsu alev.
79. ringkond.
Võrumaa vallad: Mõniste, Saru, Vana-Roosa, Tsooru, Sõmerpalu, Kärgula, Erastvere, Nursi, Rõuge.
80. ringkond.
Võrumaa vallad: Võru, Aleksandri, Põlgaste, Kioma, Kõlleste, Karilatsi, Peri, Timo.


Lisa § 31 juurde.
Kandidaatide esitamiskirja vorm.

(ringkonna number) valimisringkond.


Valimiste Peakomiteele.

Meie, allakirjutajad Riigivolikogu hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirja võetud Eesti Vabariigi kodanikud (valimisringkonna number) valimisringkonnas, teatame käesolevaga, et seame üles Riigivolikogu liikme kandidaadiks oma valimisringkonnas Eesti Vabariigi kodaniku, (kandidaadi perekonnanimi ja nimi), (vanus) aastat vana, kelle elukoht on (kandidaadi täpne aadress) ning palume eeltähendatud kandidaadi võtta (valimisringkonna number) valimisringkonna valimissedelile.

Käesoleva kandidaadi esitamiskirja esindajaks määrame, (esindaja perekonnanimi ja nimi), kes seisab (linna, alevi, valla) hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjas ja kelle elukoht on (esindaja täpne elukoht).

Jrk. nr. Allakirjutaja perekonnanimi ja nimi Vanus Kus hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjas (linna, alevi või valla nimetus) Elukoht Allkirja andmise päev Allkiri
1
2

100
101
102

valitsuse nimel tõestan käesolevaga, et selle kandidaadi esitamiskirjal allakirjutanud on oma allkirja andnud minu juuresolekul isiklikult ja et nad kõik on Riigivolikogu valimiste hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjas.

(koht, kuupäev ja aasta)

(tõestaja allkiri ja amet) Pitser.


Lisa § 35 juurde.
Kandidaadi teadustusallkirja vorm.

Kandidaadi teadustusallkiri.

Käesolevaga teatan, et mina (kandidaadi perekonnanimi ja nimi), (vanus) aastat vana, elukoht (täpne elukoht) olen nõus Riigivolikogu valimistel kandideerima ja valida laskma (valimisringkonna number) valimisringkonnas.

(kandidaadi allkiri) (koht, kuupäev ja aasta)


Tallinnas, 17. augustil 1937. K. Päts
Peaminister
Riigivanema ülesannetes.
Joh. Müller
Kohtuminister.