Teine Majaomanike Päev Tapal

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lühiandmed
Pealkiri: Teine Majaomanike Päev Tapal
Allikas: Majaomanike Teataja, 5. juuni 1939, nr. 2 (616), lk. 1.
1 pilt: Päevast osavõtjaid.

Majaomanikud lähevad valimistele ühiselt. ― Väikelinnades nõutakse soodustusi loomapidamiseks. ― Järgmine Majaomanike Päev peetakse Narvas.[muuda]

2. Majaomanike Päev toimus 2. juunil Tapal, Noorsookasvatuse Seltsi ruumes, millest võttis osa ligi sajapealine majaomanike esindajate pere. Päeva avas kell 12 Majaom. Seltside Liidu esimees F. Kadak Tallinnast. Koosoleku juhataks valiti J. Ruuse Tapalt, protokollijaks Majaom. koja sekr. A. Rästas.

Tervitusi ütlesid J. Martov ― Tapalt, Õunapuu ― Tallinnast, J. Sepp ja O. Kangur ― Tartust, E. Pahla ― Narvast, J. Karu ― Pärnust, A. Grünberg ― Paidest, A. Kask ― Elvast, J. Kivi ― Otepäält ja S. Talmre ― Rakverest. Tervitustes toodi kuuldavale järgmisi mõtteid:

Tänu uuele Põhiseadusele, on majaomanike ülesehitav tegevus võinud jatkuda rahulikus meeleolus. Edasi märgiti, et majaomanikud linnades ja põllupidajad maal on olnud selleks kihiks, kelle mõtete tervel pinnal on võinud tekkida ja areneda Eesti riiklus ja kelle osatähtsust Eesti ühiskondliku elu rajamisel ning arendamisel tuleks alla kriipsutada, ja kes tulevikuski peavad valvel olema terve ja hästikorraldatud ühiskonna olemasolu ning riikliku mõtlemisviisi eest.

See usk, julgus, tugev tahe, eesti visadus ja hakkaja vaim, mis on tiivustanud maju püstitama, jäägu meisse tulevikuski. Leidub selliste omadustega isikuid ― kerkib ka maju. Viimaste arvu kasvust on aga tingitud linnade areng. Ikka sipelgausinusega edasi! Sama vaimu peaksid majaomanikud sisendama oma poegadesse ja tütardesse. Samuti leidis allakriipsutamist tiheda kontakti pidamise ja ühtehoidumise vajadus, nii et majaomanikud oma organite näol saaksid mõjuvõimsalt kaasa rääkida majaomanikesse puutuvais küsimusis.

Telegraafi teel tervitasid Majaomanike koja esimees dr. J. Masing, Tall. Majaomanikkude Seltsi esimees J. Mürk ja Eesti Majaoman. Selts.

Päev otsustas saata tervitustelegrammi presidendile, kes riigis kindla korra loomisega on võimaldanud jatkata majaomanike ülesehitavat tööd.

Järgnevalt asuti referaatide kuulamisele. Ülevaate 1. juunist s. a. kehtima pandud

Ehitusseadusest

esitas koja sekr. A. Rästas, kes mainis järgmist: ― Ehitssseadus, mis asendab vananenud veneaegset seadust, paneb ehitajaile peale suuremaid kohustusi, kuid reguleerib ehitustegevust terviklikumalt. Ehitustegevuses suuna andmine ja põhimõtteliste küsimuste otsustamine kuulub Rahvuslikule Ehituskomiteele ja Ehitusnõukogule, kuna ehitustegevuse üldine korraldamine ja järelevalve allub teedeministrile. Linnavolikogu mõjuvõim on vähenenud. Ehitusalal kuulub tema kompetentsi asula maa-ala liigituskava ja asulaplaani määramine ning asula ehitusmääruse andmine.

Uute, rajatavate liiklemisteede ehitamise kulude osaliseks katteks võidakse panna rahalisi koormatusi, kusjuures koormatuse kogusumma ei või ületada liiklemistee (tänava) poole laiuse ehitamise kulusid. Seadusest endast ei selgu, kas rahalist koormatust võib krundiomanikele panna ka olemasolevate tänavate ümberehitamisel ja remontimisel. Ehituste juures, mida läbistab punane joon või mis asetsevad väljaspool seda, võidakse lubada teostada kapitaalremonti. Ehituste ja ehituseosade lammutamist, mis on püstitatud eeskirjade vastaselt, võidakse nõuda 1 aasta jooksul seaduse rikkumise avastamise momendist arvates.

Teiseks refereeris A. Rästas

Linnavolikogude valimisseadusest,

mille kohaselt valijaiks võivad olla 22 a. vanused isikud, kes olnud 3 a. Eesti kodakondsuses ja kes 2 a. jooksul omanud linnas püsivat töö- või elukohta. Hääleõigust ei oma hoolealused ja ajateenijad sõjaväes. Volikogusse võib valida isikuid, kes vähemalt 25 a. vanad.

Rühmitused eraldi nimekirjadega valimistele minna ei saa, nagu seni. Valimisseadus tuleb rakendamisele esmakordselt eelolevail valimisil, kus peab selguma selle seaduse otstarbekus. Üks on aga kindel, et majaomanikud peavad eelolevaile omavalitsuste valimistele minema organiseeritult ja täielikus üksmeeles, et mitte asjatult jõudu killustada.

Ettekannetele järgnenud läbiääkimistel võeti vastu järgmised resolutsioonid:

1) Tunnistada tarvilikuks, et majaomanikud oma majanduslike huvide kaitseks oma otseste esindajate kaudu linnaomavalitsustes läheksid valimistele iseseisvalt, sõltumatult igasugustest poliitilistest koonudustest.

2) Selleks tuleb linnavolikogude valimistel linnades, kus enam kui üks majaomanike organisatsioon, kõigil organisatsioonidel kui ka väljaspool-seisvail majaomanike ringkondadel valimistele minna ühiselt, leppides seks aegsasti kokku koostöö aluste suhtes ja töötades ühiselt välja koostöö moodused.

3) Kandidaatide ülesseadmisel ja valimiste ettevalmistamistuste teostamisel tuleb võimalust-mööda kontakti luua ka teiste kodanlike ja eraomandust pooldavate ringkondadega.

4) Häälte killunemisest hoidumiseks tuleb ühiste kandidaatide ülesseadmisel nende arvu suhtes kindlasti piirduda selle ülemmääraga, kellele valimisseaduse § 59. põhjal valimisõiguslikud isikud võivad anda oma hääled.

5) Valimispropagandal tuleb pearõhk asetada sellele, et majaomanikud ja teised kodanlikud ringkonnad oma hääled annaksid kõikidele ühise kokkuleppe alusel ülesseatud kandidaatidele.

J. Ruuse oma ettekandes ―

loomapidamise võimalusist väikelinnades ―

mainis, et tuleks pooldada lehmade, kitsede, lammaste ja hanede pidamist väikelinnades, kus seks eeltingimused olemas rohtunud tänavate ja looduslike karjamaade näol. See aitab tõsta väikelinnade kodanike elustandardi. Kuigi meile välismaa linnu eeskujuks seatakse, ei olda seal nii karmid loomade pidamise suhtes.

Referaadi suhtes võeti vastu järgmised resolutsioonid:

1) Tunnistada tarvilikuks, et heakorra ja ehitus-sundmäärustega väikelinnades jäetaks küllaldased võimalused loomade pidamiseks, ja

2) et linnavalitsused astuksid vastavate võimude ees samme väikelinnade varustamiseks karjamaadega senisest suuremal määral, kusjuures peaks leitama seaduslikke võimaluisi vähekäidavamatel tänavatel kasvava rohu ärakasutamiseks loomatoiduna.

Üldläbirääkimistel avaldati soovi, et

järgmine Majaom. Päev tuleks pidamisele Narvas.

Pärast pildistamist siirduti einele tuletõrje aeda. Õhtused rongid viisid Päevast osavõtjad kodulinnadesse tagasi.