Välismaa huvi eesti uue põhiseaduse kujunemise puhul
| ||||||
Taanis jälgitakse Rahvuskogu tööd. ― Kanadast küsitakse, millist teed on Eesti tarvitanud uue põhiseaduse loomiseks.
[muuda]Eesti Rahvuskogu tööde vastu tuntakse rohket huvi ka väljaspool eesti riigi piire. Kõnelemata meie lähematest naabermaadest, mille ajakirjanduses järjekindlalt ilmub jooksvat informatsiooni Rahvuskogu põhiseadusevaieluste kohta, meie konstitutsiooni uuendamisele pühendatakse erilist tähelepanu ka kaugemates riikides.
Nii on Taani suurima ja mõjukama lehe „Berlingske Tidende” õhtuväljaanne „Berlingske Aftenavis” pühendanud Eestile pikema artikli, milles muuseas mainitakse, kuidas Taani seaduseandjad huviga jälgivad Eesti olukordade kujunemist. Artikli autoriks on Eesti kindralkonsul Taanis Ernst Carlssen. Tema umbes 400-realine kirjutus on avaldatud lehes silmapaistval kohal pealkirja all „Eesti tänapäeval”. Artikli juurde on paigutatud riigivanem K. Pätsi suur pilt üle kahe veeru.
Kirjutus algab ajaloolise ülevaatega eestluse võitluse kohta võõraste survete vastu, mille järele kirjeldatakse Eesti kujunemist iseseisvaks vabariigiks. Artikli autor pühendab rohkesti tähelepanu K. Pätsile kui rahvusliku võitluse juhile. Tuuakse pikemalt tema elulugu, milles muuseas öeldakse: „Sajandi vahetusel ole Eesti ainult sisemiselt eestipärane. Ta oli siis Vene provints, ning kohalikel ametkohtadel istusid kas sakslased või venelased. Kui mõni eestlane oli jõudnud kaugemale ning tahtis saada edasi, pidi ta end tunnistama kas venelaseks või sakslaseks. Õnneks leidus mehi, kes, vaatamata vastuseisule, hoidsid alal armastust oma isamaale. Nende seas oli praegune president Konstantin Päts.“
Edasi öeldakse: „Päts pole tüübiline parteijuht. Ta on riigimees ning organisaator suuremas ulatuses, millega liitub tähelepandav isiksus. See avaldub eriti, kui lähemalt vaadelda praegust iselaadilist poliitilist olukorda eestis, kus on õnnestunud rahvas hoida demokraatiale teatud liiki korra läbi, mida teostab mees, kes ise on diktatuuri vastane.“ Järgneb olukordade kirjeldus majanduskriisi raskematel aegadel, millal tekkis vapside liikumine.
Praegusele ajale üle minnes artiklis öeldakse järgmist: „Majanduslik kriis eestis on täielikult ületatud. Praegu ei leidu tööta olekut, vastupidi, kaalutakse koguni tööliste kaadri suurendamist.
Põllumajandus, tööstus, kaubandus ning laevandus on õnnelikult edenemas, rahva ja riigi tulud on rahuldavad, elustandard tõuseb ja hinnad hoitakse mõitlikul tasemel. Ehitatakse palju ning asutatakse hulk uusi tööstusi.
Kuna õnnestus majanduslikku elu juhtida uutesse rööbastesse ning seega rahustada rahvast, hakkas president töötama uue ülesande kallal: asendada autoritaarset juhtimist demokraatliku ideaalsusega. See töö on praegu täies hoos.
Rahvuskogu valimised teostusid detsembris 1936 isikuvalimise põhimõttel. Teine koda valiti kutseliste organisatsioonide poolt. Kutsekojad on tähtsaks teguriks Eesti majanduslikus ja poliitilises elus.
Ka Taanis on juttu olnud maapäeva muutmisest sääraseks kutseliste organisatsioonide poolt valitavaks esinduseks. Võib-olla tehaksegi seda. Igatahes jälgitakse huviga Eesti olukordi Taani seaduseandjate poolt.
19. veebruaril s. a. astus kokku Rahvuskogu. Oodatakse huviga uut põhiseadust. Loodetakse uuelt rahvaesinduselt viljakamat tööd kui vanalt parlamendilt, mis vahest oli killustatud ligi 20-ks parteiks.
K. Pätsi valitsus on saavutanud suuri tagajärgi. Rahvas, mis sajandeid on elanud surve all, on nüüd iseseisev ja vaba ning majanduslikult rippumatu. Provintsist on saanud 24 aasta jooksul riik. On kõrvaldatud sisemisi tülisid ning hävitatud poliitilisi vastuolusid. President on teostanud tagajärjeks ülesehitustöö ning võitnud sellega oma kaasmaalaste armastuse ning võõraste austuse. Ta on muutnud allapoole minevad kriisiajad majanduslikus õitsenguks.
Uue Rahvuskogu ülesandeks on nüüd kujundada ja vastu võtta uus põhiseadus riigipea vaimus, nagu seda eesti rahvas soovib. See kujuneb demokraatlikuks ja ühtlasi moodsaks. Usaldades seda riigimehe tarkust, mis seni on juhtinud maad,on põhjust loota, et uus põhiseadus päästab maa võitlustest, mis valitsesid enne kui loodi kindel alus, millele riik ja rahvas nüüd ehitavad edasi järjekindlas rahulikus arengus.“
Eesti uue
põhiseaduse loomise vastu tuntakse huvi ka kauges Kanadas.
Ülemkohtunik T. Allen Winnipegist, Kanadast, on saatnud riigivanem K. Pätsile isikliku kirja, dateeritud 8. märtsist 1937, milles see härra muuseas jutustab, et ta on „New York Times'i“ 20. veebruari numbris leidnud artikli Eesti Rahvuskogu kokkuastumise kohta Tallinnas uue põhiseaduse väljatöötamiseks Eesti vabariigile. Selles artiklis on üldjoontes toodud uue kavatsetava konstitutsiooni põhiprintsiibid ja mainitud riigivanem K. Pätsi kõnet nende põhimõtete kohta, milliseid Eesti valitsus peab kõige sobivamaks aluseks uuele põhiseadusele. Edasi öeldakse riigivanemale tulnud kirjas: „Meie Kanadas oleme praegu väga huvitatud Kanada põhiseaduse parandamise küsimusest. Palun mulle nõu anda, kelle poole ja mil viisil ma peaksin pöörduma, et saada üksikasjalikke andmeid sellek ohta, millist teed on Eesti tarvitanud uue põhiseaduse loomiseks.“
Riigivanema korraldusel Kanada ülemkohtunikule saadeti vastavad materjalid.