Vana kannel/Lugijale
| Vana kannel Jakob Hurt |
| Ilmunud 1875. aastal "Vana kandle" esimese kogu esimese ande juures. |
Lugijale!
Vana kannel! Mis se on? Kes Eesti Postimeest lugenud, küll se seda izegi teab. Aga muile ütlen lühidelt nii palju: Vana kannel tahab täieline kogu vanu eesti lauluzid olla, tema tahab meile ja järeltulevale soule näidata, kudas enne vanast meie ezivanemad laulnud rõõmus ja kurbuzes, töö juures ja pidude pääl, tõe korral ja nalja heidul, kudas noored ja vanad, mehed ja naezed ome südame liigutuzi, oma tuju ja tarkust ilmutanud. Vana kannel tahab üks peegel meie ezivanemate vaimu elust olla, sest vanad laulud on kõige täelizemad märguandjad ja sõnumetoojad inimeste sizimezest elust ennemuste, nende vaimu ja südame harimize järjest, nende keelest ja meelest. Seks on ka need laulud korjatud ja Vana kannel kirja pandud. Kell heledad kõrvad, selge pää ja lahtine süda, neile laulab Vana kannel imeasju ette ja ezivanemate mälestus tõuzeb neil armzamaks ja kallimaks. Kes Vana kandle lauludest oma jõudu täit aru ei saa ja päälegi vahest väljaandjat hukka paneb, et tema niisugust vana „lori“ raamatuse kogunud, selle silmi ei või mina siin kitsa kaane ruumi pääl seletada, aga edespidi saab omal ajal täieline õpetus kõigile kandle kuuljatele välja tulema. Aga kes kandle ilu ize ära tunneb, sellele soovin teda kuuldes sedasama rõõmu, mis väljaandjal teda kokku säädes oli.
Vana kannel ei saa korraga välja tulema, vaid järgimööda annete või vihkude kaupa. Ezimezes andes on laulud Võrumalt Põlva kihelkonnast. Keelemurre neis on Võru murre, otse nõnda kui rahvas neid sääl laulab. Sest murdest on mõnel pool, nimelt Tallina maal, vähe raske aru saada ja saab sellepärast viiendama ande lõpetuzes tundmata lugijale lühikene juhatus Võru murdest antama. Siin seda teha on võimata. Aga ma loodan, et terazemad lugijad igas maakonnas ka ilma minu izeäralize juhatuzeta lauludest, kui ka mitte igapidi täit, siis ommetigi üleüldze tarvilist jagu saavad. Aga õigestkirjutamize poolest pean mina õige lugemize pärast ju siin seda tähendama, mis hädaste tarvis:
Pookstav v tuleb kui w lugeda, z on pehme s, ie on üks ja ainus pitk hääl välja üteldes, i ja e vahel, nagu sõnas kiel', mis ei kiil ega keel, vaid i ja e vahel lugeda tuleb. Nõndasamati on uo üks ja ainus pitk hääl u ja o vahel, nagu sõnas puol'; üö on ü ja ö vahel, nagu sõnas süömä. Kriipsukene ' tähendab konzonantide taga hääle pehmendust, nagu sõnas kull', aga täizhääleliste tähtede taga sõna sees häälte lahutust kaheks silbiks, nagu sõnas rahva'alle, sõna lõpul izeäralist Võru murde häält, mis enamiste asjade hulka ehk paljust tähendab ja Tallina murde lõpu d azemel seizab, nagu sõnades mehe' = mehed, saava' = saavad.
Järgmene anne saab uue aasta hakatuzel välja tulema.
Otepääs, 15. Septembril 1875.