Vana kannel/VI

Allikas: Vikitekstid
Vana kannel
Jakob Hurt

VI.

Nr. 57. Ärge tõine tõista põlgke!

A.

   Neiokeze', noorekeze',
Ärge tõine tõista põlgke!
Kaege tuo mõtsa pääle,
Vahtke tuo varigo pääle,
5.Mõni puud om pikembat,
Mõni haaba halvembat,
Mõni kõivo kõverampa.
Kas na tõine tõista põlgva',
Tõine tõize osakeizi?
10.Ütte kokko kumardaze',
Ütte paika painutaze',
Üteh kuoh näil kumarus-paika,
Üteh paigah painu-paika.

B.

   Neiokeze', noorekeze'!
Ärä tie' tõine tõista põlgku,
Tõine tõize rõive'it,
Kerikonna kävvenäni,
5.Altarille astukilla.
Kaege tuo mõtsa pääle,
Vahtke tuo varigo pääle,
Kas ne puu' üte piu',
Laane ladva' üte laiu'.
10.Kas na tõine tõista põli,
Tõine tõize osakeizi?
Ütte kokko kumardelli,
Ütte paika painutelli,
Üteh kuoh kumarus-paik,
15.Üteh paigah painu-paik.


Nr. 58. Hoitke hinda hummogult!

   Neiokeze', noorekeze',
Hoitke hinda hummogult,
Varige inne valge'et!

Sis om soe sõidu aigu,
5.Püha Jüri püvvü aigu,
Soe' sõitva' sõge'uzi,
Püha Jüri pime'üzi.
   Neiokeze', noorekeze'!
Ega nuo' joht soe' sõida,
10.Ega ei püvvä Püha Jüri,
Nuo' küll külä noore' mehe',
Tahtva' talo tütterida.


Nr. 59. Kuri võtku kurja muodo!

   Hää poisi, häbeläs poisi,
Kavvest nätä kaunis poisi.
Kuri võtku kurja muodo,
Käpäku käe ametit,
5.Miä mehel man maateh,
Kua kõrval kõneldeh.
   Neiokene, noorekene!
Kui läät õdagu magama,
Heidät hellä vuodele,
10.Võta mano maa väidze',
Kõrvale kõvera' ravva',
Pane ora' otse päidi,
Säksa väidze' sällü päidi.
Kui tule poisi puttumahe,
15.Halika särki haaremahe,
Käe' kõpse kõrikahe,
Sõrme' vipse veeritsähe,
Lüö poizil puol' pääd,
Heridzä igä lühendä.
20. Pois ol' luodu pettijäs,
Pettijäs ja võttijas.
Är no peti, es ta võta,
Peti üöl pime'el,
Vanne päiväl valge'el,
25.Vanne iho, vanne hinge,
Vanne viimze vere tsilga,
Vanne iho Isanda ette,
Põlve' perä-põrguhe.


Nr. 60. Ärge ikke ilozalle.

   Neiokeze', noorekeze',
Ärge ikke ilozalle,
Ärge puhkke punatselle!

Illos mies ol' iketaja,
5.Verrev ol' vere valaja.
Minge tie' mustale mehele,
Tine'elle Tuoma'alle.
Toomas avit' azend tetä,
Tsea süömä seädä.


Nr. 61. Ema õpetus.

A.

   Imä ütel' ellehnä,
Karist' kalmu minnehnä:
   Tütärlats', mu linnukene,
Tandzi sina kõik tare',
5.Mängi sina kõik mäe',
Hoia sa kivi peohna,
Kui tule poisi puttumahe,
Hahka särki haaremahe,
Lüö sa purus poizi pää,
10.Heridze igä lühendä,
Innembä kui au annat,
Au annat, häü kannat,
Üles panet häü hällü,
Kaarusehe häü kabla',
15.Pallet partsi hällütämä,
Suvi-lindu liigutama.


B.

   Imä ütel' kooldehna,
Karist' kalmu minnehnä:
   Tütär, hellä linnukene,
Mezi, memme marjakene!
5.Ärä mingu nuias nurme pääle,
Vääzäs võõra välä pääle,
Kubijas-nuias nurme pääle,
Kilter-vääzäs välä pääle.
Ole sa nope nurme pääl,
10.Välle võõra välä pääl.


C.

   Imä ütel, ellehnä,
Karist' kalmu minnehnä:

  Tütär, hellä linnukene,
Mezi, memme marjakene!
5.Ole sa nope nurme pääl,
Välle võõra välä pääl,
Jäägu-u nuias nurme pääle,
Vääzäs võõra välä pääle,
Kubijas-nuias nurme pääl.
10.Kilter-vääzäs välä pääl,
Ole sa iks nope nurme pääl,
Välle võõra välä pääl,
Sis küll nägevä' nälägugi,
Panva' tähele palagugi:
15.Oles sie muna mulle saazi,
Upin mulle unehtuzi,
Sis ma peäs peo pääl,
Kannas kaabu veere pääl,
Sis ma peäs pienü lina,
20.Kannas kaali narmelize.


D.

   Aitumma mu imäle,
Kats' ilmast kaonulle!
Kätte and' käe' käpe',
Ala pand' jala' avara',
5.Päähä pist'e pikä meele,
Suuhte pand'e sõna' sorre'.
   Imä opas' kooldenani,
Karist' kalmu minnenäni:
Tütär, hellä linnukene!
10.Mingu-u nuias nurme pääle,
Vääzäs küla välä pääle.
Ole nope nurme pääl,
Ole välle välä pääl,
Sis sa hääs kutsutat,
15.Auzasa arvatat,
Hää naize tütteres,
Kalli naize kanazes.


E.

   Aitumma mu imäle,
Kats' ilmast kaonulle!
Keä es laze laizas harida,
Laze veerdä videlikus,
5.Laze no oppi unitses.

Hoize ta kirstuh kipe vitsa,
Kaane al kazvo ladva,
Kui sutse ni sopudi,
Kui viiz'e ni vihte.
10.Imä opas' use takah,
Imä nuom'e nulga takah,
Es sunni ta sulaste kuuldeh,
Noomi noorde meeste kuuldeh.
Es sööda sõrmi tseole,
15.Küüdzi külä kanole,
Labaluid lambille,
Põlve luid põrsille.
And' ta kätte käe' kärre',
Pand' ta suuhte sõna' sorre',
20.Päähä pist'e no pikä meele,
Jala' and' ala avara'.


Nr. 62. Manitsus virguzele.

A.

   Ärä uni mulle tulgu,
Haiku mulle harinegu!
Ei ma istu une rekke,
Lamme rammu ratta'alle.
5.Une regi madala,
Rammul ratas kallas-pooli.
   Keä jõuz' unda virotada,
Keä rammu raputa,
Sie iste ilo tareh,
10.Laul'e rõõmu lavva man,
Ilo pikeri peohna,
Ilo kanni kangelahna.
   Keä es jõvva und virota,
Rammu manta raputa,
15.Sie iste iku tareh,
Laul'e leina lavva man,
Iku pikeri peohna,
Iku kanni kangelahna,
Iku tuopi tollikalla.


B.

   Uni tulli uikuhna,
Läbi laane lauldehna.
Uni ots'e unista neiot,
Magajada Maiekeista.

5. Keä iks istus une rekke,
Lamme rammu ratta'alle,
Tuo iks istus iku tareh,
Laul ta leina lavva takah,
Ikku täll süvvä, ikku täll juvva,
10.Ikuga ta magama lät,
Iku pikeri peohna,
Iku kanni kangelahna.
   Keä iks unda virotelles,
Rammu manta raputelles,
15.Tuo iks istus ilo tareh,
Laul ta rõõmu lavva takah,
Ilo täll iks üles tullehna,
Ilo magama minnehnä,
Ilo pikeri peohna,
20.Ilo kanni kangelahna.