IX.
Nr. 369. Lugu juozis müödä luuda. 219.
Lugu juozis müödä luuda,
Kirju kitse külge müödä,
Sea sirget selgä müödä,
Vazika vazarat müödä,
5.Tatsutas müödä tanavit,
Saba taga tuuliluuda.
|
Nr. 370. Mis sa laalad, lampilõuga? 220.
A.
Mis sa laalad, lampilõuga,
Kõerutad, ninä kõvera?
Mis sa sitikäs sirized,
Kezä. parmu parized?
5.Sull põle heältä hästi laalda,
Kiiri hästi kõerutada.
Mine külä vainuelle,
Võta äke häälessegi,
Adrakurge kurgussegi:
10.Sis tule vasta laulemaie,
Nii kui kägu kukkumaie,
Pääzukene paukumaie,
Üöpik üösel üttelemä,
Lõokene lõõritama.
|
B.
Mis sa laalad, lampilõuga,
Kõerutad, ninä kõvera?
Suu sull seitsme sopilene,
Ninä neljänurgelene,
5.Sull on äkehäälessägi,
Rierõuk sull rinnussagi,
Adrakurgi kurgussagi.
Kus minu heäli kuuldanessa,
Sinna laazi langenessa,
10.Suuri metsä murdunessa.
Minu suusta kukub kulda,
Alta hammaste hõbedat,
Peältä keele kilingida.
Mis oled sina minu kohta?
15.Eelä sind munast kooritie,
Veriväntsäst väänetie.
Nüüd tuled vasta võitelema
Või sõnu vahetamaie?
Ole vait, vareste ruoga,
20.Musta linnu söögi- aega,
Sügizene sülevakka,
Kevädene ketekotti!
|
Nr. 371. Mis tuled kinnas kiuslemaie? 221.
Mis tuled kinnas kiuslemaie
Vai tuled talluk taplemaie?
Kinnaspviiässe kezäle,
Talluk viidi tapuaida,
5.Vana viisku vainuelle.
Mis sa haugud, halli rantsi,
Pureled punane koera?
Kas tahad taari rabada
Vöj tahad tõrre lopotesta?
|
Nr. 372. Kes tuleb vasta vaidelema. 222.
Kes tuleb vasta vaidelema,
Vaidelema, sõitelema
Või sõnu vahetelema?
Kes võedab minu sõnule,
5.Sie võedab soe sammule,
Metsäkoera kõnnikulle.
|
Nr. 373. Võta ikki mulle naene! 223.
Emäkene, memmekene!
Võta ikki mulle naene,
Katsu mulle kuldakaaza.
Kui sa ei võta mulle naista
5.Egä katsu kuldakaazat:
Üöd ma hulgun, päeväd viidan,
Üöd hulgnn külä laole,
Päeväd kõnnin kõrtsi tiedä.
|
Nr. 374. Suzi söögu sepä koerad! 224.
Suzi söögu sepä koerad,
Murdku sepä musta koera,
Hammustagu halli rantsi,
Et saas salaja käiä
5.Sepä tütärde seässä,
Sepä naeste naaberisse.
|
Nr. 375. Ohs te hullud Oti poizid! 225.
Ohs te hullud Oti poizid,
Kirikuvalla kiidu poizid!
Miste meele otsitegi?
Meie Tiiu tillukene,
5.Meie Maie madalukene,
Meie Kaie kazinukene.
Põlved ei jõua põlle kanda,
Silmäd siidirätikuda,
Kulmud kullatuttuzida.
10. Minge ärä siegi korda,
Tulge jälle teistä korda.
Siis te saate saanitäie,
Siis saab saanil sõedatada,
Kirjel korjel kukutada.
|
Nr. 376. Läksin külä laada peäle. 226.
Läksin külä laada peäle,
Külä külmässe laosse,
Küttemätä huone’esse,
Koledasse kõlgussisse.
5.Tüdrekud ei tahtnud minda,
Hakazid minda haugutama:
Sull põle, sull põle, peiukene,
Sull põle sel’l’äs siidisärki,
Siigisärki, siidirätti,
10.Vüöl ei pole vussakada,
Kaelas ei kardamaniskat.
Läksin kodo nuttessagi,
Tulli vasta memmekene:
Ole vaita poega nuori!
15.Miks sa nutad poega nuori?
Mis mina nutan memmekene?
Tüdrekud ei tahtnud minda:
Mull põle sel’l’ä‚s siidisärki,
Siidisärki, siidirätti.
20. Hommen lähme Pärnu linna.
Seält saab selgä siidisärki,
Siidisärki, siidirätti,
Vüöle poe vussakada,
Kaela kardazid maniskid.
25. Läksin siis läbi küläde,
Läbi tarkade talude:
Üks mind hõikus õhtu'ella,
Teene hõikus hommikulla:
Tule siiä, peiukene!
30.Sull nüüd sel’l’äs siidisärki,
Siidisärki, siidirätti,
Kuelas kardazed maniskad.
Mina mõistsin, jälle kostsin:
Ei ma võta muuda naista,
35.Võtan ühe ja iluza,
Võtan kalli, kaünikeze.
|
Nr. 377. Tõnis olli tõo linnukene. 227.
Tõnis olli tõo linnukene,
Tõotas naezeta elädä.
Eläs ta ühe aasta,
Võttis tehä puusta. naista,
5.Kaze puust tegi Kaiekeze,
Peäle mõne päeväkeze,
Lepä puust tegi Leenakeze,
Haava puust tegi Annekeze.
|
Nr. 378. Ennemp mängin mätästega. 228.
Ennemp, ennemp, helläd velläd,
Ennemp mängin mätästegä,
Heedän nal’l’a‚ naaristega,
Kui aga nende neidistega,
5.Mis on pooleli pietud‚
Üle määri mängätätud.
|
Nr. 379. Sant poiss. 229.
Ennemp, ennemp õekezed,
Ennemp heedän kivi juure,
Kivi juure, kannu juure,
Välläle varede juure,
5.Nurme noore tamme juure
Kui aga sandi poizi juure!
Kivi ei kizu, kand ei kaku:
Poiss ei jätä puutumata,
Käzi kaval katsumata,
10.Sõrmed noored nokkimata.
Poiss on luodud püüdijässe,
Püüdijässe, pettijässe;
Püüäb pal’l’u, petäb pal'l'u,
Petäb pal’l’u‚ peksäb pal'l'u,
15.Varastab, valetab pal’l’u;
Lubab tuua seet’se põlle,
Seet’se põlle, silt'si põlle,
Kahessa kalingu põlle,
Säle viievitsalgze,
20.Raha kahekannaleze.
Perepoega sueza suuri,
Sueza suuri, rinnu rikas!
Luba kas tuua kolmed kihlad,
Igäd kihlad izi muodi,
25.Siiski mina sull ei tule,
Ma lähen vahelt vaeze’elle.
Perepoega sueza suuri,
Sueza suurik rinnu rikas,
Rinnu rikas, saali saksa,
30.Saali saksa, kõnnu kõrki!
Kui sa. tuos mull kolmed kingäd,
Igäd kingäd izi muodi,
Siiski mina sull ei tule.
Ma lähen vahelt vaeze’elle,
35.Kell põle korda kudrussida.
Egä hõbehelmezida.
Elädes saab helmekorra,
Kazudes saab kaelakonna.
Kui on õnne, siis eläme,
40.Kui on tervist, teeme tüödä.
|
Nr. 380. Mis sa hulgus siiä otsid? 230.
Mis sa hulgus siiä otsid,
Kõverik sa siiä kõnnid?
Sull põle hulgussel omada,
Kõverikul kõrvalesta.
5. Meil tulli võerasta vägedä,
Summ tulli suurida mehidä,
Parv tulli pal’l’u poissizida:
Teene sil’m olli teezepidi,
Teene pale pahupidi,
10.Kuuze juurikast juussed.
|
Nr. 381. Miste endist mõttelete? 231.
A.
Neitsikezed, noorekezed,
Miste endist mõttelete,
Et te poissa põlga'ate?
Tukkudes te teete töödä,
5.Laizeldes lazete lõnga:
Viis on vilku vaksa peäle,
Sada sõlme süllä peäle.
Hakkate kangast kuduma:
Igäs kuus kuote küündrä,
10.Igäs lõunas lööte lõnga;
Suga nuttis suetsussagi,
Niied vinksid vingussagi,
Suga nutab sun’dijada,
Niied lahtipeästijada.
15.Viizite külä vainulle:
Karjatsed seäl kuovad kangast,
Sigurikud pistväd süsti,
Lammerikud lööväd lõnga.
Sai sie kangas val’mi’isse,
20.Mis seist kangast tehtänessä?
Seält sai litale linazid,
Seält sai hatale hamezid,
Kärdule käterätikid.
|
B.
Neitsikezed, noorekezed,
Vainult valged lillekezed,
Rohoaiast roozikezed!
Mis te endist mõttelete,
5.Et te poissa põlgalate?
Kas te teäte, kus te saate?
Ei teist saa. saksa naista,
Kasva. kaubame emändä.
Mõni juhtub joodikulle,
10.Mõni langeb lakardille,
Mõnest saab ka sandi naene,
Mõnest popsi perenaene.
|
Nr. 382. Kas sest peäh kangas tulema? 232.
Kas sest peäb kangas tulema?
Viis olli vilku vaksa peäle,
Sada sõlme süllä peäle.
Kanna kangas karjateele,
5.Küläp karjatsed kuovad‚
Sigurikud saatvad süsti:
Lammerik saab laia rüüe,
Karjane saab kaelakoti,
Sigurik saab seärsuka.
|
Nr. 383. Miks sina mullu mull ei tulnud? 233.
A.
Paras, paras, neitsikene!
Miks sina mullu mull ei tulnud,
Tunamullu mull ei saanud,
Kui käizid käzud järele,
5.Sõitsid sõrmusse vedäjäd,
Kahed, kolmed kozilazed,
Viied, kuued viinulized?
Nüüd sä künnäd vällä peäle:
Härjäd iessä härmätänud,
10.Ader porine peossa,
Sahad savitsed järele.
Läksid kodo lõune’elle:
Supp olli alles soendamata,
Hiire hing olli võttemata,
15.Kassi karvad kakkumata,
Orav olli metsäst otsimata,
Nirgi nahka, nülgimätä,
Kärbä kaela käänämätä.
Kus olli „Ässä“ äiä nimi,
20.Kus olli „Härtu“ ämmä nimi,
„Pühä Jüri“ peiu nimi?
|
B.
Neitsikene, noorekene!
Miks sina mullu mull ei tulnud,
Tunamullu mull ei saanud?
Kui käizid käzud järele,
5.Käizid kolmed kozilazed,
Viied, kuued viinakruuzid,
Saja seitsemed sõnumed,
Sõitsid sõrmuse vidäjäd,
Tuhat tullid ukse suele,
10.Sada saani sõnnikulle.
Paras, paras, neitsikene!
sa saad, selle mehele:
Ärä juob härjäd ja hobezed,
Ärä pillab pikäd püksid,
15.Kalevized kaltsukezed.
Saatis saapa'ad jalasta,
Vizas vesti’id sel’l’ästä,
Kurku panni kuuekeze,
Mõske pistis mütsikeze.
20. Kui tall pungas puuduneksi,
Kikub, kakub kaelastagi,
Rikub reezi rinnastagi,
Kizub kinda'ad käestä.
Läks ta küllä kerjämaie:
25.Villändist sai viizud jalga,
Parikalt sai pastalkingäd,
Sulusverest sukasääred,
Aedust sai sie hame selgä.
|
Nr. 384. Mlksep mind mehed lvihazid? 234.
Ei ma teä ega mõesta,
Miksep mind mehed vihazid,
Miksep mind poizid põlgelezid,
Laiad kaabud laitelezid.
5.Sest mind, sest mind, neitsikezed,
Sestep mind mehed vihazid,
Laiad kaabud laitelezid:
Ma ei teind meeste mieltä müödä,
Käenud poeste käskuzida,
10.Ajand nende asjazida.
Sie on neiu sita neiu,
Kes teeb meeste mieltä müödä,
Käib poeste käskuzida.
Siep on neiu sita neiu,
15.Kellel kaelas kannussida,
Rinnas ristiruubelene:
Nied on antud aia ääres,
Saksa manu ta maganud,
Sell on junkru juures käenud.
|
Nr. 385. Ärge naerge neidissida! 235.
Poizikeied, pungasilmäd,
Pungasilmäd, lõngakaelad!
Ärge naerge neidissida,
Teotage tütterida,
5.Laitke valla, lapsezida!
Alles naene näitämätä,
Kudruskaela kuulamata,
Tinarinda tingimätä.
Alles poes neiu podrdid,
10.Saksa karbis neiu karrad.
Vennäkezed, noorekezed!
Ei mind naernüd naene kaunis,
Teotand tüdrek tegevä:
Mind aga naeris nartsaskaela,
15.Sõemas sõnniku magaja.
|
Nr. 386. Kaod kallid. 236.
Noored mehed, helläd velläd,
Ärge naerge neidissida,
Teotage tütterida,
Vandke valla lapsukeizi.
5.Niedke neidiste emazid,
Vandke valla naizezida,
Kes teind kaod kalli’isse,
Neiud nel’l’ä margatsesse.
Enne neiu maksis merga,
10.Kaokene kaksi marka,
Nüüd ep saa neidu nel’l’äl margal,
Kaokest kahessal margal.
|
Nr. 387. Näotu neiu. 237.
Noored mehed, helläd velläd!
Ärge naerge neidissida,
Teotage tüdrekida,
Et on silmile madalad.
5.Siga on silmile madala.
Noored mehed, helläd velläd!
Ärge naerge neidissida,
Et on paksu palge’ella
Ehk on slele rumala.
10.Lammas paksu palge'ella,
Hobo õlele rumala.
Noored mehed, helläd velläd!
Ei te saa siitä naista.
Egä siitä vallastagi,
15.Kihelkonnast kolmestagi,
Neidu nel'l'ästä külästä.
Küll käete kümme külädä,
Tuhat tua uksekesta,
Sada saana onnikesta.
20.Lähete Narvast naista tuoma,
Harjumaalt tuod hammaspikä‚
Virumaalt tuod vimmassel'l'ä,
Kuramaalt käed kõverad,
Tuod kui tui tubaje,
25.Laglekeze laua ääre.
Naod nurgast naeremaie:
Pikem, pikem, memmekene,
Pikem meie piimäpütti,
Laiem meie leemeliuda,
30.Kõrgem meie koorekirnu
Kui on meie vennänaene!
Kas sie mutti müttäb leibä,
Kägärikku käänäb kakku,
Põnderik pezeb pezuda,
35.Äbärik maada äestab?
|
Nr. 388. Oh sedä kallist neiu kaupa. 238.
Oh sedä kallist neiu kaupa,
Kui sedä tölda tõstetasse,
Tõllarattid rasvatasse!
Ies ollid erelilööjäd,
5.Taga ruttu rummilööjäd.
Oi sedä halva meeste kaupa,
Kui neid viizussa vieti,
Kueval kingäl kannetie!
Viis olli miestä viizu vasta,
10.Kuus olli kueva kingä vasta,
Seetse sea saba vasta,
Kahessa kazuka vasta,
Ühessä. ümbriku vasta,
Kümme külä neiu vasta.
|
Nr. 389. Teie peig ja meie neid. 239.
Katsu peigu, mis on teel'e!
Kuu ta olnud korstenassa,
Rehte kaksi repinessa,
Aasta ahjuperäle.
5.Sie põle suvel suuda pesnud,
Aastal ei hammet ajanud,
Viiel kuul ei vihtelenud.
Kuub tall kerjätud külästä,
Kübär teeste tutva'ate.
10. Vatt kus seezäb meie neiul
Suu pestud, peä soetud.
Jalad arma haritud,
Käed kalli'id kazitud,
Suu pestud sulavõile,
15.Käed kulla kaste’elle,
Jalad jaanililledelle.
Mine peigu õue,
Seäl on õues õõnapmetsä,
Kolm on õues oksa külles:
20.Üks on kullal kirjutatud,
Teene on hõbedakirja,
Kolmas vaPmis vaskikirja;
Mis on õuna hõbedakirja,
Sie sa anna ämmälegi;
25.Mis on val'mis vaskikirja,
Sie sa anna äiälegi;
Mis on kullal kirjutatud,
Siega petä meie neiu!
|
Nr. 390. Meie mehed ja teie mehed. 240.
A.
Vatt kus mehed, mis on meel'e:
Tunnevad tehä tubada,
Aedavilu vikeldädä,
Pangele panna võruda,
5.Lüpsikulle lüüä urva.
Jgui lähväd kalamerele,
Õlut neil loksub lootsikussa,
Viin neil pilgub piekerissä,
Kala viilgub västerissä.
10. Vatt kus sitad, mis on teel’e:
Ei niöesta tehä tubada,
Aedavilu vikeldädä,
Pangele panna võruda,
Lüpsikulle lüüä urva.
15.Kui lähväd kalamerele,
Vezi neil loksub lootsikussa,
Kuzi pilgub piekerissä,
Konn neil välgub västerissä,
Söövädki sedä kalada,
20.Mis on kotis kopitanud,
Aia ääres hallitanud,
Seenä ääres seenetänud.
Meil sööväd mehed kalada,
Mis läeb mängides mäele,
25.Lokso lüües lootsikusse,
Lusti lüües laua peäle!
|
B.
Vatt kus mehed, mis on meel’e,
Poizid meie poole peäle!
Hulge uotavad õluta,
Üksi maksavad rahada.
5.Neil on raebetel rahada,
Kummagil on kopikida,
Kulda. on neil kuue täizi,
Hõbedada hõlma täizi,
Paberit palaka täizi,
10.Vaske vana rüüe täizi.
Hobo ies neil kui sie osja,
Ruuna iessä. kui sie ruozi,
Märä ies kui mängukanni,
Täkku iessä kui sie tähti.
15. Katsu mehi, mis on teel'e,
Poissa teie poole peäle!
Üksi ostavad õluta,
Hulge maksavad rahada.
Neil põle raebetel rahada,
20.Kellegile kopikida,
Neil põle hobost ette panna,
Neil on hiired ikke’essa,
Kassid kangival’l’astessa‚
Rotid ruomade vahele.
25.Täi neil tiksub taskuessa,
Kirp neil pungassa pugizeb,
Tuhat täid neil tutussagi,
Sada täid neil salgassagi.
|
Nr. 391. Nõnnap laulzid Laadi poizid. 241.
Nõnnap, nõnnap, ennäd vennäd,
Nõnnap laulzid Laadi poizid,
Kõerutazid Kõnnu poizid,
Võtsid viizi Võnnu poizid,
5.Kui nied Kariste kanazed,
Polli valla poizikezed,
Linna valla lillekezed:
Ligi linna te eläte,
Soola nälgä, te surete,
10.Kala nälgä te kaote,
Levä nälgä närvetäte.
Vatt kus mehed, meie mehed,
Meie mehed ja Leie mehed!
Katsu sitta, Kaavere poizid!
15.Seält mina hulgun Uorgu poole,
Tihti Tiku saana. poole,
Seält tuon naeze kui sie noti,
Reotuma kui sie roti,
Ei ma hooli siepärästki.
20. Ei mina võta Narvast naista,
Ma võtan oma külästä
Oma kasvatud kanaze,
Enne nähtud neiukeze,
Kell põle korda. kudrussida
25.Egä hõbehelmezida.
Kui on Enne, siis eläme,
Kui on tervist, teeme tüödä.
Ei või, ei või, ennäd vennäd,
Ei või õnneta elädä,
30.Tervisetä tehä tüödä,
Härgitä vagu ajada,
Hoboseta sõita tiedä,
Ei saa. tuppa tuodemata,
Algju ette aitamata.
35. Ütlen uuest ümmer jälle,
Püörän sõnad teez’epidi,
Lüön sõnad mölemitpidi
Varsti vana. järje peäle.
Kui ep saa siitä naista
40.Egä siitä. vallastagi,
Kihelkonnast kolmestagi,
Neidu nel’l’ästä külästä,
Talu teen’e teez’elt puolta:
Lipin laevad, lapin laevaajd,
45.Tõukan tõrvatse meresse;
Panen sõle sõudemaie,
Lepätriinu lendämaie:
Seält tuon naize nastuleze,
Pizukeze ja sie püsti,
50.Iluzagi kui sie osja,
Kes tunneb tuleta käiä,
Ilma löetä lüdidä,
Küündelita. kirjutada,
Tuas kui tuli põleksi,
55.Aeda ies kui särjäsappi.
|
Nr. 392. Kurat kopsis kuuzikussa. 242.
Kurat kopsis kuuzikussa,
Tahus laudu tammikussa,
Tegi tõlla rattalida,
Vanal naezel vankurida.
5. Vii vana varede peäle,
Kanna köögärd köögi juure,
Tuli tukiga. järele.
Siis saab vanast vokirasva!
|
Nr. 393. Kaksi naista kakkelezid. 243.
Kaksi naista kakkelezid„
Teene teistä sõimelezid.
Nizäd nilpsid, hännäd hauksid,
Udarad lõid uuderkuuti.
5.Mina aga lõikan pikä vitsa,
Pikä vitsa pihlakaze.
Ei ma teä, kummast lüüä?
Teene mo vana. vaderi.
Teene suure sõbra naene.
|
Nr. 394. Meeste laitus. 244.
Muud mehed käizid merele;
Muud kaazad käizid kalale,
Sead söevad silkuzida,
Härjäd häidä heeringidä,
5.Muu kari mudakalada.
Meie mehed istsid kodossa,
Vahtsid pudruvaagenida,
Katsid kördi kattelida.
Silgu nälgä me sureme,
10.Kala nälgä me kaome,
Ei saa silku silmä pistä,
Kalalient ei keele katsu.
|
Nr. 395. Viru naezed laezad naezed. 245.
A
Viru naezed laezad naezed:
Ei nad viitsind võida tehä,
Sõid nad piimä, jõid nad koore,
Vizazid männä männikusse,
5.Kirnulauad kaazikusse.
Külä, karjatsed vaatsid,
Leväkporikud käessä:
Lähme mändä lakkumaie,
Kirnulaudu riizumaie.
|
B.
Viru naezed virgad naezed,
Harju naezed targad naezed,
Ei nad viitsind võida tehä,
Kuorta kokko kopotada.
5.Vizazid vitsad vitsikusse,
Kirnulauad kuuzikusse.
|
Nr. 396. Poizi soov. 246.
Oles minu olepnene,
Teezes minu tegemene,
Oles mull raha oleva:
Ma. tazus pal’l’u tarkadelle,
5.Kes panes neidissed koduje,
Vanad piigad piina alla,
Lõõtsas istma lõuka'alle,
Tuanurka norotama,
Ahjuharki armastama.
|
Nr. 397. Nägin poissa puodevada. 247.
A.
Nägin poissa puodevada,
Üle väl’l’ä viidevädä.
Mina juozin juhva jahva,
Vana naene kõõtsä käätsä,
5.Mõtlezin oma oleva,
Olli jälle võeras võllaskaela.
Aedazin vibu vedädä,
Köit tall kaela kinnitädä,
Ratast silmile siduda.
10.Vii vana varede peäle,
Kikerdä kivide peäle,
Tuli tukiga järele.
|
B.
Kuul’zin‚ kuul'zin, helläd velläd,
Kuul'zin poissa puodevada,
Ule väl’l’ä viidevädä,
Mõtlezin oma oleva,
5.Olli jälle varas võllaskaela.
Miha juozin vihva vahva,
Vanad naezed kõõtsä. käätsä,
Leske lipates järele.
|
Nr. 398. Vanad poizid, valjud poizid! 248.
Vanad poizid, valjud poizid,
Mustad kulmud, kurjadpoizid!
Ärge naerge neidissida,
Teotage tütterida!
5.Minge murule magama,
Tehke ahjule azeta,
Jätke neiud naeremata,
Vanad piigad pilkamata!
Vanad poizid, valjud poizid,
10.Pilgehambad, pikäd poizid!
Ärge naerge neidissida,
Teotage tütterida,
Mingegi murule magama,
Tehkegi ahjule azeta,
15.Pange püksid peä-aluzeks,
Püksipaelad patjadesse!
Kilgid teil olgo kiigutajas,
Ambelikud hällihoidjas.
|
Nr. 399. Kõik mind neiud naerelevad. 249.
Kõik mind neiud naerelevad,
Naerelevad, pilkelevad,
Et ep olnd hüvä hobosta,
Täkku täiesti karata,
5.Ratsu hästi raaveldada.
Uot uot neidu, no no neidu!
Las ostap hüvä hoboze,
Täku täiesti karata,
Ratsu hästi raaveldada:
10.Maksan naeze naeru palga,
Tüdreku teotse palga.
|
Nr. 400. Ole vait, vanasti tehtud! 250.
Ole vait, vanasti tehtud,
Kodarista kokko pantud,
Rie-tallusta tahutud!
Ole vait, valetegijä,
5.Paha köne kõnnitaja,
Tühjä jutu joozotaja!
Eks nä eelä käenud teel'e,
Tunaeelä tulnud teiltä?
Põhk teil põlvini tuassa,
10.Hiired alle hilpeneväd,
Kassid peäle kargeneväd.
Teil on hiired ikke’essa,
Kassid lkangi—val’l’astessa.
|
Nr. 401. Vana poiss, vaene poiss! 251.
Vana poiss, vaene poiss!
Istub lihilõuka'allat,
Vana kulbike käessä,
Palub pattu ande’eksi:
5.Õetse, õetse, õnnekene,
Kasva, kasva, karjjakene!
Kuis võib õitse õnnekene
Ehk kerkasva karjakene,
Tõusta teene poolekene
10.Mahakustunud süzistä,
Ülejäänud liimukista?
|
Nr. 402. Rikas kurdab, rikas kardab. 252.
Rikas kurdab, rikas kardab,
Rikas kurdab kuolldessagi,
Ikeb ilmast minnessägi:
Rikas kurdab kuue päräst,
5.Kahjatseb kazuka päräst.
Ei ma kurda, ei ma karda,
Ei ma kurda kuue päräst,
Ei ma kurda kuoldessagi,
Mulla ialla. minnessägi.
10. Rikas tappis suure härjä;
Suure härjä, suure lehmä:
Ei saand süüa, eiy saand müüä,
Ei saandliha linna viiä,
Oza ei süüä orjadelle.
15. Ma vaene tapsin varesse,
Haige rõhuga haraka:
Mull sai süüä, mull sai müüä,
Oza sai süüä orjadelle,
Liha sai süüä lastelegi.
20. Nüüd hakkan nahka jagama:
Otsa päält said orja-saapad,
Ninä peält said neiu-saapad,
Peä peält said peiu-saapad;
Tutust sai tubaka-kotti,
25.Peä sai Pärnu päälikulle,
Jalad järve Jaanusselle,
Kõrvad kõrtsi Mihkelille,
Saba salve pühkijälle.
|
Nr. 403. Ei mind tohtnud Toomas lüüä. 253.
Ei mind tohtnud Toomas lüüä,
Vana härrä härgitädä,
Opmann mulle huopi anda,
Kilter keppi kõegutada,
5.Mats ei malka võngutada,
Kohtomies mind kurjustada.
Mina mies kui mürgi tükki,
Teene mies terässe tükki,
Kolmas raua raazukene.
|
Nr. 404. Uhke'ed ära udistan. 254.
Üks mina hoolin, kaks mina kardan,
Üks mina hoolin uhkemaista,
Kaks mina. kardan kangemaista.
Uhke’ed ärä. udistan,
5.Kangded ärä karistan.
Izi üle hüppämaie,
Üle kaela kargamaie:
Sõkun siidid sitalezes,
Porilompi poogelezed,
10.Rikun rukad roozilezed.
|
Nr. 405. Oi imetä, või imetä! 255.
A.
Meil on mõte tiele minnä,
Tiele minnä, maale saia.
Sain ma. tiele, võtt tibada,
Sain ma maale, võtt marada,
5.Võtsid loogad lunda,
Loogad lunda, turjad tulda,
Tulda. lõid hoboste turjad,
Sädemid lõid sälu sääred,
Välku löävad varsakabjad.
10.Oi imetä, või imetä!
Mis nägin mina imetä!
Mis siis nägin Näo küläs?
Koerad seäl kün'tsid, härjäd seäl hauksid,
Koerad kün’tsid koppelissa,
15.Härjäd hauksid haavikussa,
Lehmi sarvist lüpsetie.
|
B.
Oi imetä, vai imetä,
Mis nägin mina imetä,
Mis nägin mina külässä!
Härjäd hauksid, koerad kün’tsid,
5.Härjäd hauksid haavikussa,
Koerad kün’tsid koppelissa.
Oi imetä, vai imetä!
Nägin nälgä peksetävä,
Tual olli tulbas sängi sammas,
10.Kajokuok olli katla vinnas.
|
C.
Ollin ma Ubakalussa,
Käizin ma Käbi küläissä
Humalida otsimaies
Või villu vahetamaies.
5.Seäl nägin sedä imetä,
Mis ep näe oma külässä:
Seäl olli kirpu kilgi suurus,
Riitsikäs rebäze suürus,
Kezäparmu pardi suurus,
10.Vana hunvolli härjä suurus.
|
D.
Minu lust on tiele minnä,
Tiele minnä, maale saija.
Sain ma tiele, võtt' tibada,
Sain ma maale, võtt' marada,
5.Võtsid lüüä loogad lunda,
Loogad lunda, turjad tulda,
Rangid rahet raputada.
Luok' mull vedäs lutsusida,
Harjapaelad ahvenida,
10.Rinnus vedäs viidikidä,
Saan taga suuri kaluda.
Mõtus laulis looga. peäle,
Teene teeze aeza peäle,
Haukus ranna rantsikene,
15.Laulis laane västerikku:
Tulge väl’l’ä, noored mehed!
Tulge kaupa ostemaie,
Tüdrekud kiriku pärgi,
Poizid poe puordizida,
20.Naezed tanu tahtizida.
|
Nr. 406. Ma ollin suuressa sõjassa. 256.
Ma ollin suuressa sõjassa,
Tüli margas tappelemas,
Rantsust maha raiumas,
Turki maha. tuupimas,
5.Ei jäänud poissi külässe,
Viit ei viie valla peäle,
Kolme kihelkonna peäle.
Seäl nägin mina imetä:
Lammas läks laudille munele,
10.Kanal olli kaksi tallekesta,
Hobo tõi härikvazika,
Lehmäl lauku täkukene,
Järved juozid, jõed põlezid,
Kerilauad kietsid lientä,
15.Vokid vorsti veeretazid.
Imelik olli metsäkitse:
Tutt olli alla, händ olli peäle,
Saba sarvede vahele.
|
Nr. 407. Kunas meie sinna saame? 257.
Kunas, kunas, vennukene,
Kunas meie sinna saame,
Kus on lutik lehmä suurus,
Kirpu kirju härjä kõrgus,
5.Riitsikäs rebäze suurus?
Kunas, kunas, vennukene,
Kunas meie sinna saame,
Kus nied kuked sööväd kulda,
Kuked kulda, kanad karda,
10.Hanid hal'l'asta hõbedat.
|
Nr. 408. Siga läks tüöle, mõek olli vüöle. 258.
Siga läks tüöle, mõek olli vüöle.
Kassil kannussed jalasse,
Lutika peä lumine;
Kits läks killavooriga,
5.Lammas oma haamiga,
Konn läks kolme vallaga
Riia linna viina viimä;
Hiir aga. istus, müts olli peäs.
Võtsin lõmmu lõuka peältä,
10.Lõin ma kilgi külle peäle,
Parmu pikä perze peäle.
Leelu, leelu, Lepä Tiiu!
Kas nägid Kadaka Kaie?
Tulgu mulle võeruzellä:
15.Mina tapan tallekeze,
Temäle annan sarvek-eze,
Izi süön sü-dämekeze,
Maha. mina matan maksakeze,
Koerale annan kopsokeze,
20.Muud lihad mut’ale.
|
Nr. 409. Vaeze saunakene. 259.
Oles sie minu olemene,
Teezes minu tegemene:
Ma ties tua tuule peäle,
Saana saare ääre peäle,
5.Koja kobro lehe peäle,
Maja marja varre peäle,
Elu ilma ääre peäle.
Seäl siis käiksid salgu saksad:
Igä riedi Riia saksad,
10.Igä iauba Laazi saksad,
Igä kuus kuninga härrä.
Nied kõik sedä mõtteleksid,
Mõtteleksid, ütteleksid:
Kas sie suuri soolalaeva
15.V5l on kallis kaubalaeva?
Mina siis mõestas, vasta kostas:
Oh mo härtu härräkezed!
Egä sie põle soolalaeva
Egä kallis kaubalaeva,
20.Sie mo vaeze saanakene.
|
Nr. 410. Läksin kõrtsi aega viitma. 260.
Läksin kõrtsi aega viitma,
Viitsin ärä viizi päevä,
Kaotazin kuuzi päevä,
Kodost kutsujad jäyele:
5.Tule kodo, kõrtsi joodik!
Naene kodos kuolemas,
Emä hinge heitemäs,
Õde tõsteti õlile,
Vendä väl’l’ä viidänessä.
10.Hobo konotab kurussa,
Halli aiakäänäkussa,
Silmäd sööväd, suu vaatab,
Kõrvad lõnga korrotavad.
Peretütär, neitsikene,
15.Talutütär, tallekene!
Võta nuustik nurga peältä,
Õletükki hõlma alta:
Pühi mo hobo lumesta,
Pühi tuisku turjaltagi,
20.Laia lotsu laudijalta.
|
Nr. 411. Terz kõrtsi, kõrvi kirja! 261.
Tere kõrtsi, kõrvi kirja,
Kõrtsi lagi laazi kirja,
Aknad alevi kirja,
Kõrtsi räästäs rätte kirja,
5.Kõrtsi põrand põlle kirja!
Kõrtsitüdruk Rõõdakene!
Võta nuustik nurga peältä,
Õletükki hõlma alta:
Pühi mo hobo lumesta,
10.Pühi tuisku turjastagi,
Laia lotsi laudijalta!
Oh sa Jaani joomakoera,
Hobone orasse koera,
Naeze noore koore koera,
15.Izi lakud kõrtsissagi,
Lakud kõrtsilaua peäle,
Kaksi kannuda käessä,
Viizi sõrme vitsa peäle.
Uks sull kopik kotissagi,
20.Siegi raebe roostetanud!
Tule kodo, kõrtsi joodik!
Naene sull kodo kuolemassa,
Izä hinge heitemässä,
Emä tuassa õlile,
25.Vendä vankril viidänesse.
Tule kodo, kõrtsi joodik!
Ma juon mullusta rahada,
Tunamultsid taaderida.
Oh sa Jaani joomakoera!
30.Izi lakud kõrtsissagi:
Hobo konotab kodossa,
Halli aiakäänäkusse,
Silmäd sööväd, suu vaatab,
Silmäd sööväd sipelgida,
35.Suu tall salvab sammelida.
Oh sa Jaani joomakoera,
Tule kodo kõrtsistagi!
Rehi kuiva sull kõbizeb,
Reha märgä, sull mädäneb,
40.Oles sull koodid kodossa,
Reha valmis varna peäle.
Küläp naene peksäb rehe,
Peksäb rehe, ahab teeze,
Kolmanda kodu veäksi.
45. Oh sa Jaani joomakoera!
Sull põle kodos kourikesta
Egä majas marjakesta,
Enezelgi iväkestä.
Pere süöb pedäkä urve,
50.Naezed, lapsed laane urve,
Talu tapu väätemida.
|
Nr. 412. Tänä juon, tänä jorotan. 262.
Tänä juon, tänä jorotan,
Tänä hõiskan õlle peäle,
Hommen noore naeze peäle;
Tänä joome täied toobid,
5.Homme toobid upakille;
Õlle juon, jupitan kannu.
Kus ma viskan kannuvitsad,
Sinna kasvis vitsikmetsä;
Kus ma lassin kannulauad,
10.Sinna laazi langenessa;
Kus ma sie põhja pörutsin,
Seäl siis metsä murdunessa,
Laazi maha langenessa,
Kuuzik maha kukkunessa,
15.Kaazik maha kaldunessa,
Lepik maha lendänessä,
Pajo maha paugateles
Ilma nqoreta mehetä,
Terävätä. kirve’etä,
|
Nr. 413. Kõrtsis, kõrtsis kõege peäle. 263.
Kõrtsis, kõrtsis kõege peäle,
Kõrtsis kõege sie nädäli.
Kõrtsi jõin ma kõrvikeze,
Alevisse hallikeze,
5.Muele maele musta ruuna,
Turki jõin tulipunaze.
Mis mull viga juuessagi,
Tõrgun tuopi tuuessagi?
Ma juon mullusta rahada,
10.Tunamultsid taaderida,
Mis on mueste muugid teenud,
Koerakoonod kokko pannud.
Ratas mull raksub rahada,
Rumm mull rubla tükkizida,
15.Kodaradju kopikida.
Mull tuleb Rootsista rahuda,
Valgast vaskikopikida,
Tall'nast tuleb taaderida,
Pärnust pankupaberida,
20.Valgast vaskiveerändizi,
Mis on mueste muugid teenud,
Koerakoonod kokko pannud..
Ei ma hooli siepärästki,
Et mind neiud naerelevad,
25.Peened piigad pilkelevad,
Et ep olnd hüvä hobosta,
Täiesti täkku karata,
Eatsu hästi raaveldada.
Õitsa poissi, osta viina,
30.Siis ei tunne elust piina!
|
Nr. 414. Mütsi lugu. 264.
Igäl ühel hülgemütsi,
Kõigil karvatsed kübäräd,
Minul üksi moorimütsi.
Oles mull käärid käessä,
5.Ärä. mina niidäs nipi ääred,
Karu kalde mõlemad,
Siis ties mütsi mölderille,
Kõrtsimütsi kangurille,
Enezelle heenämütsi.
|
Nr. 415. Sõeda, sõeda mo hobone! 265.
Sõeda, sõeda, mo hobone
Läbi suo, läbi rabade!
Panen pauad purretesse,
Sõled suured sildadesse,
5.Siis ma läen, meri mürizeb.
Meri siis mürkis, järv siis kärkis,
Meri mürkis meeste päidä,
Järvi kärkis naeste päidä.
|
Nr. 416. Oles mull oma hobone. 266.
Oles mull oma hobone,
Oma sõõrik sõedupoissi,
Vilgerkaari kannupoissi:
Ma. sõedas sõeru mäele,
5.Seäl mina süös sõsterida,
Paugutelles pähkelida,
Tuos toomingad koduje
Laste nälläiste näridä,
Noorde meeste noorikille.
|
Nr. 417. Mai olli maias, läks mehele. 267.
Mai olli maiasneitsikene,
Mai olli maias, laks mehele.
Läks ta metsästä. mehelle.
Puu otsast poizilegi,
5.Kannu otsast kaazalegi.
Kõik tall puud pulmassa-gi,
Kazed valged kaazanaezed,
Lepäd sirged sõedupoizid.
Söödilapp tall söönmälauda,
10.Põllupeenär istepinki,
Suzi suuri sõeduruuna,
Karu kimmel kaazatäkku,
Rebäne tieb regedä,
Tihane tieb õluta,
15.Kana. vaene kannab vetta,
Lõokene lõhub puida.
|
Nr. 418. Oi roi, oi roi, rotil pulmad. 268.
Oi roi, oi roi, rotil pulmad,
Hiire tütär sai mehele
Nirgi noorema pojale.
Neil ollid uhked pulmalezed:
5.Kukk olli kuldse kannustega,
Tigu tinaze riegä,
Hunt olli uhke pulmapoissi,
Rebäne ruategijä.
|
Nr. 419. Tihane tegi õlut. 269.
Tihane tegi õlut:
Lõoke lõhkus puid,
Part ajas tuld paja alla,
Kana vaene kandis vett
15.Õllest sai hüvägi hulk:
Sest sai siku sarve täis
Ja emä kitse kõrva täis
Ning noore kuke noka täis.
|
Nr. 420. Olli mull rikas risti-iza. 270.
Olli mull rikas risti-izä,
Vielep rikkam risti-emä:
Kinkis mulle kitsekeze,
Kitse kaela krapikeze.
5.Hunt sõi kitse, krapp jäi mulle.
Pannin krapi kirstukappi,
Kus ei saanud sugi süömä.
Egä hunti ärä murdma.
|
Nr. 421. Mull tulli Virust võera 271.
Mull tulli Virust võera'ida,
Soomemaalta sõprazida.
Alles mull kassi kakkumata,
Hiire hinge võttemata,
5.Kärbä kaela käänämätä,
Tõhk on puhtas tömmamata,
Täi täkku tappemata,
Orav metsäst otsimata.
|
Nr. 422. Oi, oi, onokene! 272.
Oi, oi, onokene,
Võta minda poizi’iski!
Ma lähen kaugelle kalale,
Suure haua püüdisselle.
5.Seält saan sada. kalada,
Tuhat turvast, lutsukesta.
Pannin siis kalad kuivemaie.
Kes läks kala vargi'ille?
Kass läks kala vargfille.
|
Nr. 423. Mina mies meremehe poega. 273.
Mina mies meremehe poega,
Kaunis mies kalamehe poega.
Nägin tuulta tõusevada,
Paha ilma paizuvada,
5.Lükäzin siis laeva meresse,
Istsin izi purju peäle.
Leitsin aga täied turja peältä,
Suhu nopsin suuremaida.
Merde pil'tsin peenemaida.
|
Nr. 424. Iidut, tiidut tinga leitsin. 274.
Iidut, tiidut tinga leitsin,
Tingaga ostsin hoboze,
Hobozega tegin odrad,
Otradest tegin õluta,
5.Õllega ma naeze võtsin,
Naezega elu eläzin,
Naezega peret pidäzin.
Tulli taudi, tappis naeze.
Läksin naista mattemaie,
10.Tulli suzi, sõi hoboze.
Läksin hobost mattemaie,
Tulli karu karja sekkä:
Ärä kiskus kirju härjä,
Ärä murdis musta härjä,
15.Ärä sõi säge mõlemad.
Läksin härgi mattemaie
Olli mull kaksi kitsekestä,
Nied läksid kel’mid külässe,
Küläs neidä lüpsetie,
20.Lüpsetie, peksetie,
Piimä maha pillutie.
Siis jäin vaene vie varale,
Kueva koorikse nõjale,
Taari kapa tarvitselle.
|
Nr. 425. Oh mo kulla koerakeizi! 275.
Oh mo kulla koerakeizi,
Raudahändä rakikeizi!
Suvel tuob suzi koduje,
Talve talviku jänesse.
5. Izi mina. tipsin tiedä müödä,
Koerad solpivad suoda müödä,
Hagijad müödä aruzid.
Jätä jänes põõza'asse,
Kuivajalga kuuzikusse,
10.Märgäjalga männikusse!
Raha maksis rantsikene,
Viel enäm emäne koera.
Oi mo kulla koerakeizi,
Raudahändä rakikeitzi!
15.Üks on Koska, teene Moska:
Koska käib mull karjassagi,
Moska mull maad äestäb.
|
Nr. 426. Kurge rüökis kange'esti. 276.
Kurge rüökis kange'esti:
Tühi võtku tütärlapsed,
Kes söönd marjad mättä'ästä,
Palukse oja pärästä!
5. Vares vasta vaidelema:
Saagu saama tütärlapsi,
Saagu saama, tulgu saja,
Tulgu saja, tõusku pulma!
Viiässe neidu mehele:
10.Lammas lauku tapetasse,
Kohioenas kopsatasse,
Siis saab soolikid minule.
Kui ei saa soolikid minule,
Siis saab sita raazukezi.
|
Nr. 427. Vana hundi hulumine. 377.
Ai ai, ai ai, hammas ei hakka,
Hammas ei hakka, kael ei kakke!
Mitu olen maha murdnud,
Setu olen ära söönud.
5.Kui mitu olen maha murdnud,
Maha murdnud, ärä söönud,
Karjaloome ärä kiskund?
Viiskümmend vibuninä,
Kuuskümmend kompasjalga,
10.Seetsekümmend lestäsjalga,
Kolmkümmend koerokest,
Sada sarvikut
Ja tuhat tuttpeäd.
Huuu!
|
Nr. 428. Tere, tere hiirekene! 278.
Tere, tere hiia-ekene!
Kus sa lähed, hiirekene?
Lähen metsä puida raima,
Kenä kelguke järele,
5.Kenä kirves kelgu peäle.
Mis sina siis tieksid,
Kui sie puu sull päeäle kukub?
Eks mä karga. kannu taha.
Mis sina siis tieksid,
10.Kui so kõhtu tühjäs läheb?
Eks mä hammusta haava kuorta,
Mis sina siis tieksid,
Kui so kõht paistetaksi?
Eks mä nõeluks nõelaga.
15. Mis sina siis tieksid,
Kui sie veri vällä tuleb?
Eks mä võias võiga.
Kust sa sie või võtaksid?
Perenaeze püti siest,
20.Vanamoori vaka siest.
Kust sie vanamuori võtab?
Musta mustiku nizästä.
Kust sie musta mustik võtab?
Mustik süöb söödi heinä,
25.Lakub laane vetta peäle.
|
Nr. 429. Tua taga tammemetsä. 279.
Tua taga tammemetsä,
Koja taga kuuzemetsä,
Laada taga. laanemetsä,
Saana taga saaremetsä:
5.Igäs tipus seäl tihane,
Igäs otsas seäl oravas.
Uot uot, uot uot, oravakene!
Seezä servi, linnukene,
Seni kui püssi pööretässe,
10.Käerauda käänetässe.
Siis lazen tipusta tihaze,
Siis lazen oksasta. orava,
Siis lazen ladvast laululinnu.
Izä mull ostis pikä. püssi,
15.Sai ta suure rohosarve.
Läksin metsä. mötussille,
Ilma peäle ilvessille.
Vahest sain varesta nähä,
Harvast sain harakat nähä,
20.Ilmas ei näenud heädä lindu.
|
Nr. 430. Tibunibu. 280.
Läks aga metsä Tibunibu,
Mina läksin ka.
Võttis püssi Tibunibu,
Mina võtsin ka.
5. Karu leidis kaerast Tibunibu,
Mina leidsin ka.
Karu lassis Tibunibu,
Mina lassin ka.
Naha müüs aga Tibunibu,
10.Mina müüzin ka.
Raha sai aga Tibunibu,
Mina sain aga ka.
Kõrtsi läks aga Tibunibu,
Mina läksin ka.
15. Karust kelkis Tibunibu,
Mina kelksin ka.
Vangi viidi Tibunibu,
Mind aga viidi ka.
Tornis istus Tibunibu,
20. Mina istsin ka.
|
