Vana kannel II/XII

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search

XII.

Nr. 462. Olete laezad, et ei laala. 312.

   Olete, olete, neitsikezed,
Olete laezad, et ei laala,
Vedelikud, et ei veere!
Peäte suuda suuremasse,
5.Keele kulla kal'l'imasse.
   Miks te suuda söödetässe,
Kurku kulla joodetasse,
Kaela kallist kaetasse
Iluzille hel’medelle‚
10.Punazille pärgädelle,
Kallistelle kudrussille?
   Olete laezad, neitsikezed,
Olete laezad, et ei laala,
Vedelikud et ei veere:
15.Kardate kullad kuluva,
Hõbehelmed hõeruvada.
   Ei siin, ei siin, neiud noored,
Ei siin kulu teie kullad.
Egä vajo teie vazed,
20.Ei hõeru teie hõbedad:
Meil on kodos kullasseppä,
Värävissä vaskiseppä,
Tie ääres tinane seppä.


Nr. 463. Sünnitägem heälezida! 313.

   Sünnitägem heälezida;
Mõlgutagem mielezidal
Sünniväd õeste hääled,
Mõlguvad minijä meeled,
5.Kokko kahe käli hääled.
Miks siis ei sünni meie hääled.

Meie hääled, meie meeled?
Meie ju võera’ad mõlemad:
Teene suosta, teene maasta,
10.Kolmas nõmmesta kõvasta.
Mis on suosta sikke’esta.‚
Sie on ala õnnerikäs;
Mis on nõmmesta kõvasta,
Sie on rikas riietelle;
15.Mis on meie oma maasta,
Siep sie rikas lauludelle.


Nr. 464. Kurjas minda kutsutasse. 314.

   Kurjas minda kutsutasse,
Hõelas minda hõegutasse,
Pahazes mind paezatasse.
Küll on küläs kurjemida,
5.Küll on vallas valjemida,
Tajus teezes tigedimida.
   Ärge neiud naarge minda,
Et mo hel’med peenikezed,
Kaelakond kazinakene.


Nr. 465. Oh teie valjud vanemad! 315.

   Oh teie valjud vanemad!
Eks teenne olnud noored,
Eks te teä noore aega,
Kuhu jäänud noore aega?
5.Sinilillede seässä,
Valgelillede vahele,
Kullerkupu keske’elle:
Sinna on jäänud noore aega.


Nr. 466. Mõni mies mõnesugune. 316.

   Mõni mies mõnesugune:
Mõni mieselli mõtelikku,
Teene poiss olli petelikku,
Kolmas olli halva heitelikku.
5. Raharikas poizikene
Võttis hoielda hobosta,
Ravitseda ratsukesta,
Kui nägi neiu kas vevada,
Pärgäpeäd ülenevädä.
10.Punne siis süötis, punne siis juotis,
Punne süötis puhte’ella,
Vaka enne valge'eda,

Läbi lao lassis heenäd,
Läbi pilu pistis põhu,
15.Akkenista andis kaerad.
Siis läks naista nõudemaie,
Kodokana kosjamaie.


Nr. 467. Kes tulli minda pettemaie? 317.

   Kes tulli minda pettemaie?
Piet tulli minda pettemaie,
Hants tulli minda haugutama,
Jüri tulli juure jutulegi,
5.Märt tulli muzu võttemaie.
Võtsin maastamullatüki,
Kannukeze kaindelasse,
Maha lõin siis Märdi maksa,
Aia ääre Hantsu kopso,
10.Söödile Jüri südäme,
Põllu peäle Peedi põrna.
Mürt jäi maksata magama,
Hants läke kopsota koduje,
Piet jäi põrnata põdema.


Nr. 468. Kolm õuna. 318.

   Kust ma. tundsin taadi õue,
Arvazin izä azeme?
Värävis olli verstäsammas,
Tua tage tulbasammas,
5.Kõik ollid pöiki põllu aiad,
Vinlti vänti vällä aiad.
   Õues aga. kasvis õõnapmetsä.:
Kolm olli oksa õõnapuussa,
Kolm olli hara oksalegi,
10.Kolm olli õita haralegi,
Kolm olli õuna õielegi,
Üks olli ehä puolt heledä,
Teene päevä puolt punane,
Kolmas kullale kirjutud.
15. Mis olli ehä puolt heledä,
Selle hoian äiälegi;
Mis olli päevä puolt punane,
Selle hoian ämmälegi;
Mis olli kullale krirjutud,
20.Sellegä. petän peiu noore,
Mängätän mä. mehe noore,
Kallistan ma kaazakesta.


Nr. 469. Leidsin kaze kasvamasta. 319.

   Läksin metsä kõndimaie
Uduzella. hommokulla,
Varazella valge’ella.
Mis ma leitsin metsestagi?
5. Leitsin kaze kasvamasta,
Lepämetsä lehtemästü!
Mina. kaske teretämä:
Tere kaske kasvamasta,
Lepäkene lehtemästä!
10.Kas sust saab laevalauda,
Laevalauda, purjupuida,
Vennä venede lauda?
   Ei must, ei must, neiukene,
Ei must saa laevalauda,
15.Mina lahe laevassagi;
Ei must saa purjupuida,
Mina pude purjussagi;
Ei must saa vennä venede lauda,
Mina viibis veeriemaie;
20.Ei must saa mere mõetajat,
Mere vezi ju sügävä,
Mere põhi põnderikku,
Mere kallas keerulene.


Nr. 470. Tütarlapse kaebdus. 320.
A.

   Oles minu olemene,
Teezes minu tegemene:
Ma ties sillad soie peäle,
Soie peäle, maie peäle,
5.Kaiel käiä, Maiel minnä,
Kaiel käiä kapukille,
Maiel maani riietelle,
Kai ei kasta kapukasta,
Mai ei määri riide’ida‚
10.Hukka uuzi ummiskingi,
Riku ei siniribada.
   Senip, senip, memmekene‚
Senip mull põli põlvekene,
Kazupõli kaunikene,
15.Kui istsin emä sülessä,
Seätsin ilma säärissita,
Kantsin ilma. kapukita.
Ei mull liiknud liiad jutud,
Ei mind puutund pordo jutud.

20.Kui aga, kulla memmekene,
Kui võtsin kanda kapukaida,
Võtsin seädä säärissida‚\
Vüödä vüöle seädeledä:
Ju siis juozid liiad jutud,
 25.Ju mind puutsid pordo jutud.
   Senip, senip, memmekene,
Senip põli põlvekene,
Kazupõli kaunikene,
Senis kui kabu kasvamata,
30.Neitsi nägus sirgumata,
Täies neius tõusemata.
   Jumal ju loonud tütärlapsed,
Loonud jutus joodo peäle,
Kõnes kõrtsi laua peäle.
35.Jutud juozid ma ei juoznud,
Kõned kõntsid, ma ei kõndind.
Jutud juozid‚.joodn paegus,
Kõned kõrtsilaua peäle,
Kivid kil'ksid kannud kõl'ksid,
40.Toobid til’l’ud tõllitäzid.

B.

   Oles minu olemene,
Teezes minu tegemene,
Küll mina. teäksin, mis mina. tieksin:
Ma tieksin sillad suode peäle,
5.Madaliku maade peäle,
Kaiel käiä, Maiel marzi,
Kaiel käiä kapukissa,
Maiel maani riide'issa,
Tütteril käiä emäle,
10.Emäl käiä tütterille,
Poegadel käiä izäle,
Izäl käiä poegadelle.


Nr. 471. Tegin tedre paelad. 321.

   Tegin tiele tedre paelad,
Porile poloski padad,
Külä alla neiu paelad,
Soho suured hundi paelad.
5.Sain ma tielt tedrekeze,
Porilt sain poloskikeze,
Külä alta neiukeze.


Nr. 472. Las mind olla laste hulgas. 322.

   Las mind olla laste hulgas,

Teol käiä teeste hulgas,
Heitä nal’l’a naestb hulgas,
Ülemetsäs meeste hulgas.
5.Andke mulle harvast juua
Kahe kolme korra tagalt.
Ma põle peris pulmalene
Egä õige õlletooja,
Ma olen vistist viinatooja,
10.Otsekohe kozilane.


Nr. 473. Mis saab annist teezel anda? 323.

   Vanad naezed vandsid minda,
Sauna naezed saagutazid,
Et ma ei viind viilakida,
Kannud levä kannikida.
5. Mis saab annist teezel anda,
Taarist teizije talusse?
   Ärä mull surnud soolatooja,
Kadunud kalavedäjä,
Mulda läind murepidäjä.
10.Izä mullas, ma muretsen,
Emä. mullas, ma igätsen.


Nr. 474. Parem mull karjas kui kodossa. 324.

   Parem mull karjas kui kodossa,
Lehmi juutes lõõritada,
Kui luua kütissida.
Kütis on külmä, mätäs on märgä,
5.Haod ei hakka põlema.


Nr. 475. Läksin metsä maazlkllle. 325.

   Läksin metsä. maazikille.
Valli alla vaarikille,
Linna alla lillakille.
Tulli vasta valelikku,
5. Kezet tiedä keelekõlku:
Jätä maha maazikmarjad,
Linna alla lillakmarjad,
Valli alla vaarikmarjadl
Kodos emä kuolemassa,
10.Igä hinge heitemässä,
Õde tõsteti õlile,
Vennä kirstu kinnitäti.


Nr. 476. Kes tahah virusse minnä. 326.

   Kes tahab Virusse minnä,
Sie tehku kivized kingäd,

Pangu paest paelad taha.
Virus on pal’l’u mägezid,
5.Mäed on täizi männikida,
Männikud täizi pezäzid,
Pezäd täizi kotkazida.
Igäs pezäs kolme poega:
Üks olli hülgijä, merestä,
10.Teene luike taeva alla,
Kolmas olli Jumala kukke.
Hüüdis hülgijäs merestä,
Laulisluike taeva alta,
Kõerutas Jumala kukke:
15.Üles, üles, noored mehed,
Üles kaupa ostemaie,
Poizid poe poordizida,
Naezed tanu tahtizida,
Tiidrekud kiriku pärgi.


Nr. 477. llni luleb hulkumata. 327.

   Uni tuleb huikumata,
Läbi laane laulemata,
Pizut pöhku tall peossa,
Kõrts kaksi kaindelassa,
5.Otsib ta unista lasta,
Magajada neitsikesta.
   Mina mõistsin, jälle kostsin:
Mine Moori mõiza’asse,
Kalli proua kammerisse,
10.Seäl on tukuzed tuassa,
Magajad neiud majassa.


Nr. 478. Liblik siivu liputessa. 328.

   Liblik siivu liputessa,
Mardik suuda maegutessa,
Seni kui toorest tuodanessa,
Musta mulda pöörätessä.


Nr. 479. Kust neid aegu arvatasse? 329.

   Kust neid aegu arvatasse
Ja neid tund’a tuutanessa,
Kui põle kuuda taevaasse,
Kui põle päevä peäle ilma?


Nr. 480. Pulmalt minnes. 330.

   Häbi peäb mulle olema,
Ma pelgän perevanemid,
Kardan laua kattijada.

Pal’l‘u ma tegin pahada:
5.Kuo õlgi ma kulutsin,
Vaadi viina ma vähändsin,
Kaksi törta kal'l'akesta.
   Häbi peäb mulle olema,
Rahvas hakkavad ajama.
10.Ärä peän mina minemä,
Ärä häistä rahva'ista,
Paremista paikadestä.
Tulgu paegale. paremad,
Azemelle auuzamad,
15.Siiä kohta kuulzamad.


Nr. 481. Olli mull Aadule asja. 331.

   Olli mull Aadule asja,
Pidin Pekale minemä,
Juhtuzin Jürijaagule,
Võtsin kõmpi kõrtsi poole.
5. Iidut tiidut, tie olli viltu,
Kõrtsinaene kõndis viltu,
Vidäs viltu viinalaazid,
Kükäkille õllekannud,
Mina aga varjulta vaatsin,
10.Mina kaezin kauge'elta,
Kudas sedä raha raezatasse,
Kopikida kulutasse.


Nr. 482. Tere, tere, tetermatsi! 332.

   Tere, tere, tetermatsi!
Tetermatsista marunga,
Marungasta maanipilli,
Maanipillista pibara,
5.Pibarasta petserikku,
Petserikusta ribuna,
Ribunasta riudasõlge,
Rindasõlesta sõmera,
Sõmerasta soolavakka,
10.Soolavakasta valina,
Valinasta vikerkaari,
Vikerkaarista kabuna.
Kabunasta kasvis metsä,
Sie metsä mõdune metsä,
15.Kuuze alla kulda metsä,
Männä alla muru maguza.
Kasvis aga metsä kaazikuda,
Tua taha tammikuda,

Seäl ma raizin rataspuida,
20.Izä härja ikke puida,
Sõzara kurika. puida,
Emä, lehmä lüpsikuida.


Nr. 483. "! lugu. 333.

   Kuule, opmann, palun sind,
Lähme sinna vällä, peäle,
Kus nied lilled vällä peäle!
   Kuule, opmann, palun sind,
5.Sinu silmäd nii valged
Kui nied lilled vällä peäl.
   Kuule opmann, palun sind,
Lähme sinna puie-aida,
Kus nied õõnad puie otsas!
10. Sinu palged nii punazed
Kui nied õõnad puie otsas.
   Kuule, opmann, palun sind,
Lähme sinna marja-aida,
Kus nied marjad puie otsasl
15. Sinu särmed nii jämedad
Kui nied marjad puie otsas.
Virutsida vingerida,
Arutsida angerida,
Põltsama mudakalada
20.Või neid Rannu rääbissida.
   Tibu tiller, jala taller,
Vaibadi, vaibadi varsakapja,
Varsakapja, neiu kahja,
Kahe kolme koodi tantsu,
25.Neiu nellä nizä tantsu,
Pere piipa. põrma kaltsa,
Uude purus viinavaat,
Truugamuzä traa.
   Kupi kingä keevitse‚
30.Talleralle talli,
Võtsin halli alla,
Kõrvikeze kõrva,
Sõitsin Moori mõiza:
Seält ma võtsin naeze noore,
35.Iluzama uhke,
Punazema puhke.
Iest lõin iski,
Tagast lõin taski,
Naeze võtsin vaski.

40.Toomas mind toitis,
Jaak jahu laskis.
   Lähäs mina lääzimaie,
Tahas minnä tantgimaie,
Kardan viizud vinguvada,
45.Pajo koored paukuvada.
Izänd tantsis emändägä,
Mina Miku Maiega,
Kaarel karja poiziga,
Teeste Tõnis Tõntsuga.
50.Taas tantsin, taas vaatan,
Kas mo händä hästi höörib,
Tantsu korrad korda. käeväd?
Mull ei keevi kingäkezed,
Ei mull vingu viizukezed,
55.Paugu pajokoorekezed.


Nr. 484. Hakkame kojo minemä! 334.
A.

   Hakkame kojo minemä,
Meie kodo on kaugele,
Viizi väl'l'ädä vahele,
Kuuzi kuivada jõgeda,
5.Seetse seisvädä hallikat,
Kahessa kalamereda,
Ühessä emäjõgeda.
Kümme külmä hallikada.

B.

   Hakkame mehed minemä,
Kodo poole kõndima,
Tare poole tättama.
Paneme piibud põlema,
Vanad tobid tormamaie,
Uued tobid uhkumaie.


Nr. 485. Meil on kohus kodo minnä. 335.

   Meil on, meil on, ennäd vennäd,
Meil on kohus kodo mjnnä,
Aeg on arvata majasse.
Jubap kuu koja kohale,
5.Agu Harju aeda peäle,
Kuu tõusnud Kurista metsäst,
Agu Harju hallikasta.

Sest meil, sest meil, ennäd vennäd,
Sest meil kohus kodo minnä,
10.Aeg on arvata majasse.


Nr. 486. Padrik pakatas põlema. 336.

   Padrik pakatas põlema,
Hiirehernest tõusis suitsu.
Mehed mõtsid metsä suitsu,
Naezed Narva linna suitsu,
5.Lapsed mõtsid laastu suitsu,
Tüdrekud kiriku suitsu,
Poizid Pohlamaa põleva:
Suitsis aga suure me hobpne,
Kõrves kõrge me kübärä.


Nr. 48?. llmatark vend. 337.
A.

   Olli mull üksi vennäkene,
Siegi olli ilmatarka,
Ilmatarka, maakavala.
Kuub tall selläs kuldatoime,
5.Vüö tall vüöle Riia risti,
Riia risti, Narva. nasti.
Sie heedäb munale sõlme,
Aganist tieb keeru kõie,
Sie kizub kivistä piergu.
10. Minu vend olli ilmatarka,
Ilmatarka, maakavala.
Tegi tuulesta hoboze,
Kasteheenäst raius kabjad,
Linapeost lehvislakad,
15.Silmäd sõemärgikezed;
Nahalapist kõrvakezed.
Siis läks maale sõitemaie,
Ilmale ilu tegemä.

B.

   Raharikas poizikene
Tegi tuulesta hoboze,
Piibe lehest pistis silmäd,
Kasteheenäst raius kabjad,
5.Lodjapuust tegi laudja. laia,
Pihlakast peä iluza.
   Sai sie hobo valmi'isse,

Siis läks maale sõitemaie,
Oma hobo hüpitämä,
10.Sälu seäri nõrgutama,
Vara. kapju katqumaie.
Sõitis Soome silda müödä,
Kuramaa mägezid müödä:
Soome silda nõkatelles,
15.Aluspalki paugatelles,
Kuramaa mäed kumazid.
Viru neidissed vaatsid,
   Harju kaazikud kaezid:
Oles sie miezi minuie,
20.Mis seäl sõedab silla peäle,
Hobo alla kui sie osja,
Täkku alla. kui sie päevä,
Ruuna alla kui sieeruozi,
Izi peäle kui sie päevä,
25.Kübär peäs kiriku kirja,
Linti peäle linna kirja,
Vüö tall vüöle Riia. risti,
Riia risti, Narva nasti.
Kus ta liigutab hobosta,
30.Sinna linna liigutelles;
Kus ta. kõnnitas hobosta,
Sinna kõrtsi kõnnitelles;
Kus ta keeritäs hobosta,
Sinna. keeritäs kiriku.
35. Viru neidissed vaaisxd,
Harju kaazikud kaezid:
Oles sie miezi minule,
Ma seezäs suve söömätä,
Aasta ilma ivätä,
40.Talve tangu maitsemata!


Nr. 488. Mis seäl meie õue alla? 338.
A.

   Izäkene, taadikene,
Emäkene, memmekene,
Vennäkene, noorekene:
   Mis seäl meie õue alla?
5.Meri meie õue alla.
   Mis seäl mere keske’ella?
Saar seäl mere keske’ella.
   Mis seäl saare nurga peäle?
Tamm seäl saare nurga peäle.

10. Mis seäl tamme oksei peäle?
Sõel seäl tamme oksa peäle.
   Mis seäl sõela sörva peäle?
Sõlg seäl sõela serva peäle.
   Mis seäl sõle vitsa peäle?
15.Sõrmus sõle vitsa peäle.
   Kust sie sõrmus vällä tuodud?
Sõjameeste sõrmeluista,
Kalameeste kaelaluista,
Oma vennä otsaluista,
20.Poizikeste põlveluista.

B.

   Mõistke, mõistke, mehed noored,
Teädke ärä, naezed targad,
Mis seäl meie õue alla?
  Meie 'p mõesta, miks ep mõesta:
5.Meri teie õue alla.
   Mõistke, mõistke, mehed noored,
Teädke, teädke, naezed targad,
Mis seäl mere keske’ella?
   Meie 'p mõesta, miks ep mõesta:
10.Tamm on mere keske’ella.
   Mõistke, mõistke, mehed noored,
Teätänege, naezed targad,
Mis seäl tamme oksa peäle?
   Meie 'p mõesta, miks ep mõesta:
15.Sarja tamme oksa peäle.
   Mõistke, mõistke, mehed noored‚
Teädke ärä, naezed targad,
Mis seäl sarja põhja peäle?
   Meie 'p mõesta, miks ep mõesta:
20.Sõela sarja põhja peäle.
   Mõistke, mõistke, mehed noored,
Teätänege, naezed targad,
Mis seäl sõela põhja peäle?
   Meie 'p mõesta, miks ep mõesta:
25.Sõlgi sõela põhja peäle.
   Mõistke, mõistke, mehed noored,
Teädke, teädke, naezed targad,
Mis seäl sõle ääre paäle?
   Meie 'p mõesta, miks ep mõesta:
30.Sõrmus sõle ääre peäle.
Sie sõrmus tuodud sõjasta,
Sõjameeste sõrmelluista,
Kalameeste kaelaluista,
Oma vennä otsaluista.


Nr. 489. Mõesta, mõesta, mo õeke! 339.
A.

   Mõesta‚ mõesta, mo õeke,
Mõesta minu mõestateizi!
Kes on haaviku emändä?
   Mina 'p mõesta, miks ep mõesta,
5.Mis saab sestä mõestatada?
Jänes on haavikuemändä.
   Kesse laalie lammerikku?
Suzi laane lammerikku.
   Kesse kuuziku kuningas?
10.Orav kuuziku kuningas.
   Kesse kaera karjapoissi?
Karu kaera karjapoissi.
   Kellel selläs kuldakuube?
Kuuzel selläs kuldakuube.
15. Kellel kardane kazukas?
Kazel kardane kazukas,
   Kellelhalli vatikene?
Haaval halli vatikene.
   Kellel selläs leenäsärki?
20.Lepäl selläs leenäsärki.
   Kellel sie peä punane?
Pihlakal peä punane.
   Kellel pikäd põlle paelad?
Pajol pikäd põlle paelad.

B.

   Mõesta, mõesta, mo õeke,
Mõesta minu mõestatuizi!
   Mina 'p mõesta, miks ep mõesta,
Miks ep mõesta, mo vennäke?
5. Mõesta, mõesta, mo; öeke:
Kesse haaviku emändä?
   Mina 'p mõesta‚ miks ep mõesta:
Jänes on haaviku emändä.
   Mõesta, mõesta, mo õeke:
10.Kesse kuuziku kuningas?
   Mina p mõesta, miks ep mõesta:
Orav on kuuziku kuningas.
   Mõesta, mõesta, mo õeke:
Kesse kallis kaerasööjä?
15. Mina 'p mõesta, miks ep mõesta:
Karu kallis kaerasööjä.
   Mõesta, mõesta, mo õeke:
Kellel kuldane kübäräi?

   Mina 'p mõesta, miks ep mõesta:
20.Kuuzel kuldane kübärä.
   Mõesta, mõesta, mo õeke:
Kellel halli hamekene?
   Mina 'p mõesta, miks ep mõesta:
Haaval halli hamekene.
25. Mõesta, mõesta, mo õeke:
Kellel pikäd põllepaelad?
   Mina 'p mõesta, miks ep mõesta:
Pajol pikäd põllepaelad.
   Mõesta, mõesta, mo õeke:
30.Kellel selläs leenäsärki?
    Mina 'p mõesta, miks ep mõesta:
Lepäl selläs leenäsärki.
   Mõesta, mõeslga, mo õeke:
Kellel kardane kazukaä?
35. Mina ’p mõesta, miks ep mõesta:
Kazel kardane kazukas.


Nr. 490. Muistsin, muistsin, mis mina muistsin. 340.

   Muistsin, muistsin, mis mina. muistsin?
Mis oli üsna ümmargune?
Hern oli üsna ümmargune.
Mis oli pizut pikergune?
5.Uba oli pizut pikergune.
Mis oli laia latsergune?
Lääts oli laia latsergune.
Kuuzel kuldsed juuksekezed,
Männal mättast mütsikene,
10.Haaval halli mantlikene,
Lepal linasärgikene,
Kazel kardane kazukas,
Pajul olid pikad säärepaelad.


Nr. 491. Maarja kõnnib tiedä müüdä. 340.

   Maarja kõnnib müödä tied,
Otsib armast aenust last.
Kus ta armas aenus laps?
Ruuzalemmä linna. all.
5.Mis temä seäl tieb?
Magab või valvab?
Ei ta maga egä valva:
Kuuleb kirjatundejaid,
Pühi mehi pilve’esta,
10.Tarku mehi taeve

Ta südä püsti kui oda,
Ta silmäd kui liivateräd.


Nr. 492. Läki sinna rooziaida! 342.

   Minu õde, õiekene,
Orjavitsule ehitud!
Läkii sinna rooziaida,
Rooziaida, paradiizi.
5.Seäl sie ilus elämene,
Elämene ülemene,
Kus nied ingled kulda sööväd,
Kulda sööväd, metta joovad,
Kus ei kuule kuke laulu
10.Egä helgi linnu laulu,
Üksi pühä ingle laulu,
Taeva kuldakandle kõlksu,
Et ei saa uinu unessagi
Egä vao vuode‘esse
15.Egä suegu sängiesse.