Waba Maa/1933/03/11/Kümnendik rahvast tuleks steriliseerida
| ||||||||||
Neljapäeva õhtul oli raekoja saalis Eesti eugeenika ja genealoogia seltsi kõnekoosolek, kus dr. J. Vilms refereeris pärivusest ja inimese väärtuse tõstmisest ning Aug. Oinas sugukondade uurimistööst ja selle võimalustest.
Esimene kõneleja väitis, et inimtõug on sõltuv esivanematest, nagu seda on iga loom ja taimgi, mispärast on tähtis, et siginevust tuleks arendada väärtuslikuma inimmaterjali kaudu. Kahjuks on aga tegelik olukord nii, et väärtuslik element on siginevuses tagasihoidlikum kui alaväärtuslik. See on tingitud praegusest kultuurilisest ja sotsioloogilisest väärsuunast, mis võtab erilise hoolitsemise alla just alaväärtusliku elemendi, kuna kõrgema kvaliteediga inimesed on koormatud nii suurte kohustustega, et nad ka parima tahtmise juures ei saa mõelda järeltulevale soole.
Hoolekanne on meil suunatud valest inimarmastusest, mis ühiskonna kulul valmis on kasvatama üles iga idiooti endale ja ühiskonnale ristiks, kuna andekatel väärtinimestel ei ole sageli minimaalsemaidki elamisvõimalusi.
Mis tuleks teha asja parandamiseks?
Eestis on üle 10.000 vaimuhaige ja ligi 200.000 isikut, kes oma alaväärtuslikkuse tõttu on ühiskonnale koormaks, sest nende ülalpidamine läheb aastas maksma umbes 1 miljard senti.
Meie ei tohiks nii palju kulutada alaväärtusliku elemendi ülalpidamiseks, vaid peaksime enam tähelepanu pöörama elujõulise nooruse kasvatusvõimalustele. Et arendada jaatavat tõuvalikut, tuleks andekatele perekondadele maksta erilist sigivuspreemiat, kuna alaväärtuslik element tuleks steriliseerimise teel teha sigitusvõimetuks. Nii tuleks Ameerika normide kohaselt meil
steriliseerida umbes 10% kogu rahvast.
Sugukondade uurimisest Eestis[muuda]
andis ülevaate Aug. Oinas, kes omas teaduslikus ettekandes andis ülevaate seni tehtud tööst ja tulevikuvõimalusest sellel alal. Sugukondade uurimine on meil raskendatud selle tõttu, et puuduvad kaugemast põlvest kindlamad allikad. Paremal juhul on meil võimalik minna tagasi umbes 6―7 põlve, kuid siis muutuvad andmed juba ebakindlaks.
Tähtsamateks allikateks on meil: kirikuraamatud, revisjonikirjad, vakuraamatud, inkvisitsiooninimistud jne. Neist kaks esimest on meile kättesaadavamad, asudes Tartus keskarhiivis, kuna teised andmed on paisatud laiali Tallinna, Riiga, Stokholmi jne.
Genealoogilisteks uurimusteks oleks tähtis, et iga vähegi arenenud kodanik koostaks oma sugukonnapuu, mis on võrdlemisi kergelt teostatav hea tahtmise juures. Suurema üldise uurimusena on genealoogia seltsil kavatsusel eeloleva üldrahvalugemise puhul Tallinnas 20% elanikkude kohta koostada kõukude või esivanemate tabel, kus märkeid kogutakse 4―5 põlve kohta.