Waba Maa/1934/01/25/Põhiseaduse wahetus keskööl
| ||||||
K. Päts asus presidendikohuste täitmisele.
Walitsuse liikmed riigiwanemaga eesotsas kogunesid teisipäewa öösel wastu kolmapäewa [24. jaanuari 1934] wähe aega enne kella 12 Toompea lossi walgesse saali, kus teatawasti walitsus peab oma koosolekuid. Walitsuse liikmed ja riigisekretär olid erakorralise sündmuse puhul frakkides. Pidulikule istangule ilmus ka sisekaitse ülem kindral Jonson. Kui oli ära kuulatud Harjuwärawa mäelt 21 kahurpauguga antud saluut ja hümn lossi platsilt, pidas riigiwanem K. Päts uue põhiseaduse jõusse astumise momendi kohase kõne, kus ta muuseas ära märkis seda tööd, mis wabariigi arendamiseks ja iseseiswuse kindlustamiseks on tehtud wana põhiseaduse alusel. Ta awaldas lootust, et uus põhiseadus tuleb Eesti rahwale õnnistusrikkaks. Riigiwanemale wastas samal koosolekul riigiwanema käsukirjaga peaministri asetäitjaks nimetatud wälisminister J. Seljamaa, kes alla kriipsutas riigiwanema K. Pätsi teeneid wabariigi ülesehitamise senises töös.
Siis kirjutati alla uue põhiseaduse jõusse astumist konstateriwale otsusele, kus nimetatakse, et senine riigiwanem nüüd peaministrina on asunud riigiwanema kohuste täitmisele. Riigiwanem kirjutas ühtlasi alla oma esimesele käsukirjale, et ta peaministrina asub riigiwanema ülesandeid teostama. Riigiwanema kabinetis riigiwanem kirjutas alla weel teisele käsukirjale, milles ta peaministri asetäitjaks määrab wälisministri J. Seljamaa, kes wana põhiseaduse järele oli riigiwanema asetäitja.
Uues walitsemise korraldamise seaduses, mis teisip. awaldati "Riigi teatajas", on muuseas ette nähtud, et riigiteenijate ametwanne uue põhiseaduse kohaselt laiendatakse ka walitsuse liikmetele. Riigiwanema kabinetis kõik walitsuse liikmed alates peaministrist jätsid wandetekstidele omad allkirjad. Ametwanne kõlab järgmiselt:
"Mina tõotan ja jannun ustawaks jääda Eesti demokraatlikule wabariigile ja tema seaduslikule walitsusele, ning oma südametunnistuse järele ausasti täita kõiki neid kohuseid, mis minu kätte usaldatud amet mulle peale paneb, teades, et seadus ametkohuste rikkumist karistb."
Riigiwanema kabinetti kogunesid selleks ajaks sise- ja kohtuministeeriumi kodifikatsiooni osakonna liikmed, riigisekretäri abi, riigiwanema wanem käskudetäitja ohwitser ja noorem adjutant. Walitsuse pidulik koosolek, kui ka allakirjutamiste momendid jäädwustati fotoplaatidele. Kella poole üheks uue põhiseaduse ametliku wastuwõtmise toiming on läbi. Walitsuse liikmed lahkusid lossist.
Kõik riigiwanema kohuseid täitwa peaministri poolt allakirjutatawad ametpaberid tulewad tänasest päewast peale kandma järgmist allkirja: "Peaminister riigiwanema ülesannetes".
Uue walitsemise korralduse seaduse põhjal siseministeerium eraldub kohtuministeeriumist. Tegelikult uus kord ses suhtes saab maksma hakata alles siis, kui uus eelarwe on wastu wõetud, see oleks aprilli alul. Nagu me kuuleme, riigiwanem ei nimeta uut siseministrit, kuna uue riigiwanema ja riigikogu walimisteni jääb õige wähe aega. Seni wõib lahutatud ministeeriumeid juhtida endine minister.
Uus põhiseadus näeb ette wägede juhataja ameti. Ei olewat oodata, et riigiwanema kohustetäitja tarwitaks oma dekreedi õigust wägede juhataja ametisse määramiseks. Need ülesanded ühendatawat kuni uue riigiwanema ametisse astumiseni mõne kõrgema wäeuhi kohaga.
Riigikogu jääb kokkukindlasti aprilli alguseni. Kõige suurem töö on eelarwe wastuwõtmine. Uusi seaduseelnõusd walitsus wist parlamendile enam ei esita. Kolmapäewal riigikogu esimees pidi asuma walimiste peakomitee moodustamisele. Walimispeakomitee määrab siis kohe ära walimiste tähtajad. Wäga wõimalik, et otsus tuleb järgmine: riigiwanema walimine 15. aprillil ja riigikogu walimine 28. aprillil.