Waba Maa/1934/05/27/Hiiumaa „diktaator“

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lühiandmed
Pealkiri: Hiiumaa "diktaator".
Allikas: Vaba Maa, 27. mai 1934, nr. 121, lk. 5.

Mees, keda Ameerika raadioga vangis hoiab.[muuda]

Tagakiusamise maaniat põdev "vabs" hiidlaste "führeriks".[muuda]

Vabadussõjalaste liitude sulgemisega ühenduses toimepandud juurdlustel on tulnud ilmsiks, et vabside aktiivsemate tegelaste hulgas on tähelepanuväärt

suur protsent kehaliselt ja vaimselt haigeid inimesi.

Nii mitmedki juhtivad tegelased on kannatanud ja kannatavad ka praegu teatud hingeeluliste defektide all. Nii näiteks advokaat Jaks sattus meeltesegadusse vanglas ja Ilmar Tannebaum sai närvide põletiku ning ravib ennast praegu kodus. Vabside tegelaste hulgas leidub isegi vaimuhaigeid. Hiljuti käis lehtedest läbi teade, et keegi vabside tegelane Hiiumaalt A. Jääger on saatnud riigivanemale märgukirja, milles katsutakse näidata põhiseaduse paragrahvide põhjal, et vabside liikumine ei olevat olnud kõlbluse- ega riigivastane. A. Jääger palub kiirelt

juurdluse lõpetada ja kinnipeetavad vahialt vabastada.

Palvekirja kirjutaja hakkas huvitama ametivõimusid ja asuti ka isiku selgitamisele. Peagi selgus, et siin on tegemist sama A. Jäägeriga, kes aastate kestel on pommitanud riigivanemat ja ametiasutusi palvekirjadega,

et Eesti valitsus ära keelaks Ameerika Ühendriikidel teda taga kiusamast.

Et A. Jääger põeb kauemat aega teatud vaimuhaigust, siis ei jäänud ka ametvõimudel muud üle, kui juurdlus arhiivi saata resolutsiooniga: "Lõpetada, sest pikemat aega põeb vaimuhaigust".

A. Jääger põeb küll tagakiusamise maaniat, kuid nii nagu nüüd juurdlusel selgunud, on tal olnud

tähtis koht vabadussõjalaste liidus.

Ta oli EVL keskjuhatuse poolt veebruarikuus Hiiumaa EVL osakondade üldjuhiks ja Suuremõisa-Kärdla osakonna esimeheks. Ta ülesandeks oli kontrollida osakondade tegevust, anda neile juhtnööre ja juhtida presidendivalimistel kihutustööd Larka kasuks. A. Jääger allus Lääne maakonna üldjuhile. Ta on 37-aastane, elukutselt raadiotelegrafist ja EVL liige 1930. aastast. A. Jäägeri tegevust Hiiumaal iseloomustab hiljutine kohtuprotsess Kärdla rahukohtuniku juures, kus Jäägeri pärast Suuremõisa valla Loja asunduses elavad J. Singi, P. Luuk ja L. Julge 10 krooniga trahvida said. Nimelt oli jaanuari algul Nomba algkoolis rahvakoosolek, kus pidi esinema kõnega usuteaduse üliõpilane Schilting[,] pärastine "Võitluse toimetuse liige. Schilting koosolekule ei ilmunud. Kõnetooli asus A. Jääger. Oma kõnes tegi ta maha teiste vabside eeskujul Eesti riigikorda ja riigitegelasi. Kui Jäägerilt küsiti, missugut korda tema pooldab, siis vastas ta,

et olevat "vasist" ja näitas rusikat.

Jääger soovitas kõvasti valida Larkat, kel olevat suured teened Eesti riigi ees. Kui J. Singi, Luuk ja Julge pärisid Jäägerilt, et ta seletagu, milles need teened seisavad, vihastas Jääger ja lõpetas koosoleku ning lasi meestele teha protokolli. Pärast seda koosolekut võitis Jääger vabside juhi Sirgi ja teiste täieliku usalduse ning ta määrati Hiiumaa "diktaatoriks".

A. Jäägeri vaimsest seisukorrast annab hea kujutuse ta kiri 9. sept. 1932 ühele kindral Laidoneri nimelise invaliidide kapitali komitee tegelasele. Kiri on kirjutatud Imastu invaliidide kodus, kuhu ta oli saadetud kapitali-valitsuse ja Punase risti poolt närve parandama. Ta kirjutab:

"Ma olen juba 6 kuud Imastus, kuid minu seisukord pole sugugi siin paranenud, vaid on täiesti endine, nagu oli siis, kui siia tulin. Olen kirjutanud palvekirja vabariigi valitsusele, 3. aug. 1932. a., mis aga tähele panemata jäänud ja sellepärast ei oska enam midagi muud ette võtta kui kannatada, sest olen jõudnud veendumusele, et valitsusele minu seisukord täielikult teada on. Et aga siiski ei vabastata mind sellest

salapärasest vangistusest, mis mulle osaks sai P.-Ameerikas

(USA) ja mis ka kodumaal 1930. a. saadik vahetpidamata edasi kestnud ja milles ma täiesti teadmata olen, mispärast mind on vangistatud Põhja-Ameerikas ja mispärast kestab see vangistus ka kodumaal edasi. See kõik on mulle täiesti arusaamatu ja sellepärast olen palunud vabariigi valitsust, et see põhjuse mulle selgitaks ja et mind saaks vabastatud."

Lõpuks tähendab ta, et igal inimesel olevat ainult üks eluiga ja seepärast iga minut kallis, mispärast palub rahalist toetust, et edasi õppida. See kiri on ainult üks neist hulkadest kirjadest, mida Jääger aegajalt ametasutustele saatnud ja millistes ta kaebab, et

Ameerika teda raadioga taga kiusab.

A. Jäägeriga on olnud õige palju sekeldusi nii Punasel Ristil kui ka Laidoneri nimelises [!] invaliidide kapitalil. Ta puhkus Imastu invaliidide kodus läks asutusele maksma umbes 250 kr., kuna Jääger oli osanud välja mehkeldada invaliidide kodu juhatajalt peale riidevarustuse ka veel tubaka ja taskurahaks 23 kr. Ta oleks peaaegu omale saanud seal ka kuldhambad. Arst oli teinud ettepaneku, et Jäägeril on vaja ravida hambaid ning selleks tarvilikud 4 kapslit ja 6 hammast kullast, mis läheksad maksma 140 krooni. Hammaste ravimiseks talle siiski raha ei antud.

Jääger saadeti Imastu invaliidide kodusse tingimusel, et seal tääga oma ülespidamise kulud tasuks, kuid 6 kuu jooksul ta rohkem ei teinud kui 2 tundi. Imastu invaliidide kodu juhataja kaebab oma kirjas 5. aug. 1932: "Jääger

tööd teha ei taha

ja selle toimingu peale vaatab halvakspanevalt. Tüütab alaliste rahanorimistega". Lahkudes Imastu invaliidide kodust siirdus A. Jääger tagasi Hiiumaale ja seal sai temast vabside aktiivne tegelane väljavaadetega saada Hiiumaa diktaatoriks.