Kirmaer, 7 = Kirnu Hageris. Wõimalik, et r eksikombel sõna lõppu sattunud; aga ka wõimalik, et nimi alguses Kirmaru kuulus. Rootsi ajal oli Kirnu Kohatuga ühendatud.
Uarpal, 10 = wanade eestlaste Jaanilinn Lääne raja ligidal Nissis. Läti Hindrik hüüab kohta Warboleks; selle järele kutsutakse seda wana linna meie ajal kirjanduses Warbolaks. Wanad Wene ajaraamatud annawad kohale nime Воробинъ ja Воробьевъ Носъ. Wenelased arwasid nime warblast tähendawat ja andsid linnale sellekohase nime. Kuid Jaanilinnal pole warblasega midagi tegemist. Ümberkaudne rahwas hüüab kohta praegu weel Warbjalaks. Warbjala käib Liberi Uarpal nimega ühte. Warpal tuleb sõnast warb ja ala. Koht seega Warbala. Läti Hindrek eksikombel sõna teises silbis a o-ks muutnud. Ala sõna leidus wanus nimedes sagedasti, meie päewil on see aga kadunud ja lühendus -la sõna lõpul weel järele jäänud. Alal hoitud -ala on mulle ainult Hobuala nimes Kanapääs, Haniala nimes Kaarmal, Saloala nimes Otepääs silma puutunud. Muidu on paljud endised -ala lõpulised nimed enestele jalad alla wõtnud, näituseks Waskjala, Walljala, Halljala, Mustjala j. n. e. Mustjala on Soomes praegugi weel algupärase kuju alal hoidnud = Mustiala. Ilma „jalata“ ilmub praegu weel Warbala Warblas. Peterhofi maakunnas leidub Warpala = Warbala.
Othaencotaes, 14 = Ohukotsu, Ohekotsu. 1586 nimetatakse kohta Odenkotza. Tuletab karukodu meelde. Alguses nimi wist Otenkodusoo wõi -koduase, Ohukatsu pool leidus weel hiljuti palju metsa. Kõik külad Ohukotsust peale Kose kihelkunnani seisid Daani kuninga otsekohese walitsuse all.
Jales, 14 = Jalase küla Kuusikul.
— 48 —