ühe koguduse preester mõne küla teisestki kihelkonnast oma kihelkonna külade kilda arwata ja niisama ümberpöördud. Wõimalik, et mõnest kihelkonnast koguni kahe preestri poolt nimekirjad Tallinna olid saadetud, sest et preestreid ju tihti kohtadelt wahetati. Sel põhjusel mõistaksime ka, miks paar korda esinew nimi iga korra isewiisi kirjutatud. Niisama annaks see oletamine Liber census Daniae mitmekesise nimede kirjutamise wiisi kohta seletuse. Muidu ei wõiks kudagi aru saada, kudas nimesid peaaegu iga lehekülje peal isewiisi kirjutatakse. Mitmed arwawad, et sel kombel Liber census Daniae nimekirja, nagu see meile alal hoitud, sugugi weel walmistehtud tööks ei tohi pidada, waid ainult ettewalmistawaks nimekirjaks, mida pärast waja parandada ja täiendada (J. Truusmann, Введеніе христіанства въ Лифляндіи, lk. XXIII).
Liber census Daniae algupärane pärgamendile kirjutatud käsikiri hoitakse Stokholmis muistsuseteaduse kirjakogus alal. Esimest korda andsid J. Langenbek ja P. F. Suhm nimetatud raamatu oma suuremas kirjakogus Scriptores rerum Danicarum, VII, lk. 507—625 trükki. Selle trüki najal tegi õpetaja G. M. Knüpffer meie maa saksakeelseid lugejaid esimest korda daanlaste raamatuga tuttawaks. Ühtlasi katsus Knüpffer ära seletada, missuguseid nimesid endised kohad nüüd kannawad ja kust üht ehk teist kohta tuleb otsida. Knüpfferi tarwitatud Langenbeki ja Suhmi wäljaanne oli aga wigane ärakiri ja see wigane ärakiri walmistas Knüpfferile seletusi kirjutades palju waewa. Knüpfferi kirjatöö andis oma täiendustega ja juurdelisandustega C J. A. Paucker 1853 wälja raamatus „Der Güterbesitz in Estland zur Zeit der Dänenherrschaft“. Aasta enne Pauckeri raamatut ilmus Kopenhagenis Eestimaa kohta käiwast Liber
— 7 —
