Lehekülg:Kollid Bornhöhe 1903.djvu/138

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

138

oma emakeele kaugel maal peaaegu ära unustanud ja mõtlen Saksa keeles, milles ma terwe koolihariduse sain, kuid eestlaseks jään ma siisgi ja nõuan, et mind selle pärast keegi ei põlgaks. Paraku on aga sakslased ise parandamata teiste-põlgajad, ehk nad küll aru peaksiwad saama, et neil siin maal enam mingit tulewikku ei ole. Eestlaste käed on ju nüüd wabad ja oma tuntud wisadusega jõuawad nad aastate jooksul wististi nii kaugele, et linnades üks maja teise järel, maal üks mõis teise järel nende kätte läheb. Praegu on koolide ja ametikohtade wenestamine käsil. Koolidest tuleb uus Eesti põlw, kes Saksa haridusest midagi ei tea ja saksu ei toeta. Ühe wahe saab Eesti wanema ja noorema põlwe wahel kibe waen wältama, sest et wastastikune arusaamine puudub. See waen ei lõpe enne, kui kõik wanad surnud ja nende ilmawaade unustatud on. Uued hariduslised mõjud teewad eestlastest uue rahwa ja wiimsel otsal näen ma ilmariigi ühist rahwamerd laenetawat, mis kõik sinnapoole kalduwad ojakesed oma rüppe kogub.“

„Teie näete kollisid,“ ütles Pohlig weidi aralt. „Mina ei usu, et saksad siit kaowad — wähemasti loodan ma, et Teie ettekuulutused minu ja mu laste eluajal täide ei lähe. Mina ei mõista neid uue aja inimesi. Nad ei leia sest kenast maailmast muud kui wigasid, nad on ikka täis muret ja wiha, ahnust ja kadedust. Meie wanas Saksa seltskonnas oli mõnusam elada ja häid inimesi sündis siis wist rohkem. Sääl on näituseks meie parun Benno. Tema wõiks meie pääle üle õla waadata, meid kui wõõra seisuse liikmeid wõõrastada, aga ta leiab meist meelehääd ja on meie truu sõber… Wõib küll olla, et ta Hugo asjas weel midagi teha ei jõudnud, aga ta on meile ka muidu hääd teinud. Ma tahtsin seda salata, aga nüüd ütlen otsekohe wälja: kui ma paari nädala eest suures hädas olin, saatis parun mulle ilma ennast nimetamata sada rubla, ja kui mina sellest juttu tegin, ei tahtnud tema tänust ega tagasimaksust midagi kuulda. Seda oleks mõni eestlane waewalt teinud.“

„Teie saite paari nädala eest postiga sada rubla?“ küsis Jostson iseäralikus ärewuses.

„Jah, ja olen raha auusasti ära tarwitanud.“