Lehekülg:Libahunt Kitzberg 1912.pdf/10

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


PERENAENE:

Nojah, kui käsk anti: igast talust mees ja naene waatama, kuidas nõida ja libahunti nuheldakse! — Mina ei julgenud, siis läksid sulasega. Käsku ei tohi täitmata jätta.


MANN:

Näin õe, näin, mis see nõid on?


PERENAENE:

Kui suureks kaswad, küll siis kuuled.


MANN:

Ja — aga — mis see libahunt on? Mina ei tea ju.


PERENAENE:

Mis sa nõndapalju pärid, mis sul waja teada ei ole. Libahunt on kuri inimene, kes ennast wahel hundiks moondab. Kui ta tahab on ta hunt, kui tahab, inimene.


MANN
(ennast ema lähedale surudes):

Näin, mina pelgan!


PERENAENE:

Mis sa siis pärid niisuguseid asju! Wõta raamat, mine sawikule ja õpi! (Kui Mannil hääd tahtmist ei näi olewat:) Noh, mine, mine !